Vesi plastikpudelis – kas ikka kõige puhtam joogivesi?

Tänapäeval tundub täiesti normaalne, et hea joogivee saamiseks läheme poodi ja ostame. Selle nimel, et pudelivett kõige paremaks joogiveeks peetaks, on suurtootjad kõvasti panustanud. Kui nüüd mõtlema hakata, et valdav osa poes müüdavast joogiveest on villitud plastikpudelitesse ja teades, milliseid terviseriske võtame plastpakendisse pakendatud toodete tarbimisega, tekib küsimus, kas tegemist on ikka kõige puhtama joogiveega? Ja mis veel olulisem, kas selle peale kulutatud raha on kõige mõistlikum investeering?

Esiteks on pudelivesi alati kordades kallim kui kraanivesi. Ometi oleme justkui veendumusel, et pudelis pakutav vesi on kraaniveest tervislikum. Eestis villitud pudelivesi on põhimõtteliselt tavaline kraanivesi, millele on lisatud säilitusained, et vesi 6 ja rohkem kuud säiliks. Kui keskendume nüüd veel ka plastikpakendile, mille kahjulikkusest tervisele on viimasel ajal väga palju rääkima hakatud, paneb mõtlema, miks me seda kõike teeme, kas tõesti ettevõtluse toetamiseks?

Plastikpakendi tootmiseks kulub suur hulk naftat ja transpordile omakorda liitrites kütust, see kõik kajastub lõpuks iga pudeli hinnas. Pärast tarbimist vedelevad need tohutud pudelihunnikud prügimäel aastakümneid. Mingi osa taarast satub alati ka loodusesse, ohustades nii loomi ja linde. Samuti lekib valesti hoiustatud plastpakendist alati mingi kogus kahjulikke keemilisi ühendeid, millede seos tõsiste terviseprobleemidega on lausa teaduslikult tõestatud. 

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele rikneb ka pudelivesi. Tahaksid juua kraanivett, mis on mitu päeva sooja päikese käes seisnud? Sel juhul saame justkui loogiliselt aru, et see vesi ei ole enam värske. Aga kust me teame, kuidas on hoiustatud poeriiulitel seisvaid veepudeleid? Nende hoiustamiseks ei ole tegelikult ju külmas hoidmise kohustust, seega on need ilmselt ühed esimesed kaupadest, mis sooja või lausa päikese kätte seisma jäetakse. Lisaks on maailmas teada mitmeid juhtumeid, kus päris tõsised haigustekitajad suurtootmise käigus kogu partii veepudelite sisse satuvad.  

Kõige selle valguses ei olegi enam päris selge, miks peaksime jooma pudelivett kraanivee asemel. Praegu räägime ikkagi plastpudelitesse villitud veest mitte klaaspudelitest, kust midagi kahjulikku vette lisanduda ei saa.  

Puhta vee teema puudutab meid kõiki ühtemoodi nii kodus kui tööl. Samas on teadlased veendunud Eesti kraanivee puhtuses, mistõttu ei ole justkui põhjust pidevaks pudelivee tarbimiseks. Joogivee saab tegelikult ise kerge vaevaga paremaks muuta, kasutades tänapäeval täiesti taskukohaseid veefiltreid. Kõige odavam lahendus on filterkann. Kaasaegsed filtrid võimaldavad puhastada kuni 200 liitrit vett ning selle hind tuleb kokkuvõttes sadu kordi odavam kui pudelivee tarbimine. Veefiltrisse investeerimine tasub ennast kiiresti ära ja sobivaid filtreid leiab nii koju kui kontorisse.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, kõige olulisem on inimeste teadlikkus puhtast joogiveest, kust seda saada ja kuidas. Kui vahel on tõesti vaja tarbida pudelivett, siis tasuks pigem eelistada klaaspudeleid, aga igapäevaelus on ka kraanivesi joomiseks piisavalt hea. Teadus areneb iga päevaga, ka plastikpakendite probleemidega tegeletakse pidevalt, aga kõige kindlam on ikka ise oma tervise eest hoolt kanda.