Valguse värvitemperatuur on inimese kehale suure mõjuga
Tänapäeval veedab inimene suure osa ajast kinnises siseruumis ja puutub päeva jooksul kokku erinevate valgusallikatega. Tänu tehislikule valgusele on inimesel palju võimalusi juurde tekkinud, aga samas on see ka segadusse ajanud organismi, mis on tuhandete aastate jooksul arenenud reageerima muutlikule valgusele. Seda valgusele reageerivat masinavärki saab nimetada bioloogiliseks kellaks, mis on olemas enamusel elusorganismidest.
Bioloogiline kell (nn hüpotalamus) on osa ajust, mis on seotud üle terve keha paiknevate fotoretseptoritega (sh silm). Need retseptorid vastutavad, et sisemine kell teaks, milline valgus meid päeva vältel ümbritseb. Ööpäevase rütmi mõistmine on oluline, sest see mõjutab inimese und, tuju, energilisust, seedimist, temperatuuri regulatsiooni ja isegi rakutasemel taastumist.
Uuringud näitavad, et adekvaatne kogus valgust parandab tuju ja aktiivsust, kuid samal ajal kehv valgus aitab kaasa depressiooni ja puuduste tekkimisele kehas. Valguse tüüp ja intensiivsus mõjutab otseselt meie keskendumisvõimet, söögiisu, tuju ja paljusid teisi aspekte igapäevases elus.
Kuidas olla tervislikus ööpäevases rütmis, kui meid ümbritseb nii palju tehislikku valgust või fakt, et nii magama minnes kui ärgates on telefoni vaatamine esmatähtis? Kuidas arhitektid saavad valgust kujundada, et soodustada tervislikku ööpäevast rütmi, millest tuleneks parem elukvaliteet?
Uuringute läbiviijad soovitavad matkida naturaalset päevast valgustsüklit. Erksamad ja tugevamad valgusallikad on sobilikud hommikuks ja päevaks, sumedam valgus aga õhtuseks ajaks. Vastupidine valgusallikate kasutamine tekitab keha rütmis hoidmise osas segadust ja sellest tulenevalt on mõjutatud ka meie unerežiim, ning meid võib terve päeva saata väsimus.
Valguse värvitemperatuur on inimese kehale väga suure mõjuga. Valgustemperatuuri mõõdetakse Kelvinites ja mida kõrgem on selle näitaja number, seda erksama ja külmema valgusega tegu on. PS! Siinkohal pole juttu lambi füüsilise soojuse eraldamise võimest, vaid valguse värvitoonist.
Soojema tooniga valgus tekitab hubase, lõdvestunud keskkonna ja jahedama tooniga energilisema – me tunneme end rohkem fookuses ja produktiivsena.
Teatavasti sinine ehk jahedam valgusallikas pidurdab unega seotud hormooni ehk melatoniini tootmist ja seega tunneme end erksamana. Igasugused ekraanid kiirgavad palju sinist valgust ja sellest tulenevalt enne magamist viimastele meilidele vastamine mõjutab meie une kvaliteeti.
Erinevat valgustemperatuuri targalt kasutades on võimalik vastavalt vajadusele tõsta inimese produktiivsust, valmistuda uneks või lihtsalt luua õdusam keskkond.
Sooja valgustemperatuuriga on looduses päikesetõus ja -loojang ehk aeg mil inimese keha on rohkem lõõgastunud. See kõik tundub väga loogiline mõeldes, et ilma tehisliku valgusallikata (mis pole kuigi kaua eksisteerinud) on öiseks valguseks kas kuu või elav tuli. Õrn hajutatud valgus teeb keskkonna hubasemaks ja inimesed on rohkem lõõgastunud. Selline valgus pole õige valik keskkonda, kus on tarvis olla väga produktiivne, aga sobib hästi restorani, puhkenurka või magamistuppa.
Eksperdid nõustuvad, et une kvaliteet ja positiivne olek kasvab, kui toimetada päevavalgusega koos ja õhtul vältida otseseid külmi valgusallikaid. Võimatu on täielikult kontrollida iga keskkonna valgustemperatuuri, kus me viibime, aga teadlikkus sellest paneb meid tegema paremaid otsuseid koju valgustite sisse valgusallikaid valides.
A: M. Pilden, Common.ee, 2019
Valguse värvitemperatuur on inimese kehale suure mõjuga
