Vaid iga kümnes inimene tunneb, et elab oma unistuste kodus

YIT läbiviidud uuringu kohaselt on kõigest 12% eestimaalastest oma koduga väga rahul. Kolmandik uuringus osalenutest kinnitas, et nende kodu puudused on sedavõrd häirivad, et nad kas juba otsivad uut kodu või plaanivad koduvahetust lähiaastatel.
 
35% inimestest ütlesid, et neid häirib oma tänase kodu juures enim ruumipuudus. Iga viies vastaja leidis, et tema kodu vajab liiga palju remonti, et seal end täna ja tulevikus hästi tunda. Sama suur hulk inimesi kurtis, et peavad pidevalt taluma naabritelt kostuvat müra ning et kodu ülalpidamiskulud on liiga kõrged.
 
„Koduotsijad, kes tutvuvad Väike-Õismäel elanikke ootava tornmajaga, Tartu Jaama tänava nägusa korterelamu või meie maakütte ja päikesepaneelidega kortermajaga Keilas, Nurme tänaval, tunnevad samuti tihti muret, kas kodude mürakindlus on ikka piisav ning ega nad ei saa ehmatuse osaliseks kõrgete küttekulude tõttu. Õnneks saame me kinnitada, et YIT kodud on hea heliisolatsiooniga. Kvaliteetsed ehitusmaterjalid ja kaasaegsed tehnosüsteemid aitavad hoida meie korterites ka küttekulud madalal, maaküttega Keila arenduse puhul isegi eeldatavalt pea poole soodsamal tasemel võrreldes kaugkütte tänaste hindadega,“ sõnas YIT Eesti müügijuht Eva-Liisa Tamm.

Vanemad vastajad rohkem rahul

Tema sõnul näitas uuring, et nooremad vastajad on oma tänase kodu suhtes mõnevõrra kriitilisemad. „See peegeldab osaliselt ka nende piiratud võimalusi. Kodu puhul on nende jaoks esmatähtis, et kodu oleks kvaliteetselt ehitatud ja nad ei peaks seda pidevalt remontima, et selle planeering võimaldaks väiksel pinnal end hästi tunda ning et ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad. Mida vanema vastajaga on tegu, seda tõenäolisemalt on ta pigem oma tänase koduga rahul – vanematel inimestel on selja taga nii mõnigi koduvahetus, millest igaüks on aidanud lahendada mõne eelmises kodus neid häirinud probleemi,“ selgitas Tamm.
 
YIT müügijuht rääkis, et eestimaalaste suhe oma eluasemesse on väga pragmaatiline – valdav osa inimestest ei aja tema sõnul taga mingit unistuste kodu kontseptsiooni. Nad soovivad lihtsalt, et neil oleks kena ja soe koht, kuhu õhtul töölt tulla, ning et selle ostmine ja ülal pidamine rahakotile liiga suurt hoopi ei annaks.
 
„Kui aastaid tagasi naljatleti, et koduostjad tahavad saada suurt ja privaatset kodu kesklinnas, looduse lähedal, merevaatega, soodsate ülalpidamiskuludega ning taskukohase hinnaga, siis tänased koduostjad suhtuvad kodu ostu palju pragmaatilisemalt. Pigem otsitakse mõistlikku tasakaalu oma ootuste ja võimaluste vahel,“ selgitas YIT esindaja.

Kallim kodu olgu ideaalne

Mida kallimat kodu inimesed ostavad, seda rohkem lähtuvad nad Eva-Liisa Tamme kinnitusel oma otsingutes sellest, milline on nende vaimusilmas ideaalkodu.
 
„Kallima kodu ostja tahab, et kodus oleks piisavalt ruumi nii pereliikmetele, sõpradele kui ka vajalikele asjadele, et ruumiplaneering oleks läbi mõeldud, et kodudel oleks terrass või rõdu ning kaasaegsed lahendused nagu liftid, vesipõrandaküte, individuaalne küttearvestus, paljude jaoks on oluline ka eraldi garderoob magamistoas, majapidamisruum ja muud mõnud. Sellised ostjad kaasavad tihti juba korteri ostuprotsessi käigus sisekujundajad, kes toetavad neid oma unistuste kodu loomise teekonnal,“ rääkis Eva-Liisa Tamm.
 
Uuringu kohaselt on oma koduga rohkem rahul inimesed, kes elavad väljaspool Tallinna ja Tartut. Kui Harjumaal ja muudes maakonnas asuvates linnades/alevites ning väikeasulates jäi oma koduga rahul olevate inimeste osakaal 73-76% vahele, siis Tartus on oma koduga rahul 65% ja Tallinnas vaid 57%.
 
„Ometi teame, et kinnisvara pealinnas on turuolude tõttu alati hea mõte. Hinnad on pidevas kasvus ning korter, mis enam sugugi ootustele ei vasta, läheb vaid mõned aastad pärast soetamist kõikide eeldustega müüki ostuhinnast oluliselt kõrgema summa eest. Ka paljud YIT koduostjad toovad oma kodu valides esile faktorid, mis tõstavad korterit tulevikus edasi müües selle väärtust – kvaliteetne ehitis, kaasaegsed tehnolahendused, mis aitavad kulusid kokku hoida, kodude kena ümbrus ja hea asukoht nii autoga kui ka ühistranspordi või rattaga liikumiseks,“ rääkis Eva-Liisa Tamm.
 
A: T. Sokmann