Sisearhitekt Heldi Rebane: Ruumi tuleb õppida kogema!
Kaasatud ekspert: Heldi Rebane„Arhitektuur on heaolu. Arvan, et inimesed tahavad end ruumis hästi tunda... Ühest küljest on see peavarju, aga tegelikult ka naudingu pärast.“/ - Zaha Hadid
Kuidas me ruume tajume
Sageli leiame end teatud keskkondades stressis ja ärevuses. Näib, et ainuüksi õues jalutamine, värske õhu saamine ja lindude säutsumise kuulamine võivad meie tuju oluliselt mõjutada. Kas olete kunagi mõelnud, miks?
Kas olete kunagi mõelnud, miks tunnete end mõnes kohas hubaselt, samas teises kohas väsinult ja kolmandas kohas lõõgastunult või hoopis ärevalt?
Meenutame, kuidas me õpime maailma tundma. Me õpime seda tundma oma meelte kaudu. Lastena puudutame või isegi hammustame süütult kõike, et saada oma keskkonnast teavet.
Mänguväljakud nõuavad lastelt meelte kaasamist ja ümbritsevaga sotsiaalset suhtlemist. Vanuse lisanduses jääb meil endiselt alles vajadus loovate tegevuste järele, kuid kipume end tagasi hoidma varasemate kogemuste ja hirmu tõttu.
Ruumid on kõikjal meie ümber ja need mõjutavad meid rohkem, kui me teame. Väikesed detailid, mis puudutavad disaini igat aspekti, avaldavad meile mõju. Mis puutub meie kodudesse, siis iga ruumi suurus, kasutatavad värvid, meid ümbritsevad tekstuurid ja vaated mõjutavad suuresti meie igapäevaseid kogemusi. Nii teadvustame, et ruumide kujundamine ja loomine on meie tervise ja heaoluga tihedalt seotud.
Meie meelte tähtsus
Inimesel on viis peamist meelt, mida kasutatakse iseenda ja ümbritseva maailma mõistmiseks. Visuaalne meel on domineerinud teiste meelte üle, eriti viimasel ajal arhitektuuris. Kui kasutatakse ainult ühte meelt, siis kui palju inimene kogeb? Kui me siseneme ruumi, mis annab meile võimaluse puudutada erinevaid tekstuure, maitsta erinevaid toite, nuusutada erinevaid lõhnu, näha erinevaid vaatamisväärsusi ja kuulda erinevaid helisid, oleme väga kaasatud ja võime leida end ümbritsevaga üheks saamas. Me hakkame rohkem õppima enda ja esemete kohta, tunnetama, mis meile meeldib ja ei meeldi.
Ruumi tuleb kogeda
Sellised omadused nagu tekstuurid, mahud, materjalid, temperatuur, lõhnad ja helid, peaksid andma inimestele tervikliku meelelise kogemuse ja aitama rohkem teada saada nii enda, oma keskkonna kui ka teiste inimeste kohta. Teiste meelte kasutamisega tekivad uued vaatenurgad ja suureneb teadlikkus ümbritsevast. Teadlased uurivad ka tunnet, mida nimetatakse interotseptsiooniks, mis viitab aistingu tajumisele meie keha sees. Kõige sagedamini on paljud kogenud tunnet, mida kirjeldatakse “nagu liblikad kõhus”.
Galerii: Interjöörid on erinevad, sest inimesed, kes seal elavad on erinevad.
Nägemismeel sõltub ka tugevalt valgusest ja ka tunnetamisest. Me mitte ainult ei näe päikest eredalt säramas, vaid tunneme ka oma nahal soojust. Vihmasel päeval me mitte ainult ei tunne vihmapiisku, vaid kuuleme nende kukkumist hoonete katustele ja tunneme ka vihma lõhna. Paljudele võib meenuda tunne, kui sisenete oma kodu kööki, kus valmivad küpsetised: te ei tunne mitte ainult magusat aroomi, vaid tunnete ka toidu maitset. Need on meie mõtetes olevad pildid, mida kõik inimesed võivad ette kujutada. Meeled annavad meile võimaluse meenutada. Meenutades me saame teada, kuidas me soovime oma kodus ennast tunda, kuidas see peaks välja nägema, milliseid lõhnu ja maitseid sisaldama.
Sisekujunduses samuti, lähtuvalt moest, kujundatakse ruume rohkem silmadele ilu pakkumiseks. Igal aastal luuakse ja tuuakse turule uusi trende ja värvikombinatsioone, kas need aga sobivad kõigile? Kuidas siis luua ruume selliselt, et iga ruum on inimesele terviklikult tajutav ja pakuks seda emotsiooni, mida me igaüks otsime.
Minu eesmärk on julgustada inimesi hindama ja väärtustama oma meeli, pöörama tähelepanu enesetundele, kuidas me ruumis ennast tajume ja tunneme. Samuti on oluline, et inimesed mõistaksid ennast paremini. Selleks et luua enda ümbrus selliseks, mis tekitab meile paremat enesetunnet, on vaja mõista ja tunnetada iseennast ja oma vajadusi. Miks see on nii oluline?
Me tajume ruume oma meelte kaudu ja see mõjutab tervet meie elu, kõike mida me teeme ja ütleme. Meeled töötavad pidevalt koos, et keha korralikult toimiks. Kui kasutame oma meeli rohkem, saame luua enda ümber ruume ja ka elu, mis kõlab kokku meie olemuse ja värvidega meie sees.
Kuidas disain võib panna teid tundma elava ja tänulikuna
Sel hetkel, kui sisenete ruumi ja tunnete, et olete ideaalses kohas ja tunnete rahu ning õnnetunnet. Tunnete end inspireerituna ja ükskõik, mis sel päeval toimus, tead, et kõik saab korda. Te tunnete kõiki neid emotsioone ruumi tõttu, selle ruumi kujunduse tõttu.
Mõnele meist võib see ruum olla elutuba, magamistuba, köök või isegi töökoht. Teise jaoks aga hoopis oma kodu aed või park teiselpool tänavat. Peaasi on mõista, miks me tunneme nii, nagu me tunneme.
See on ka vastus küsimustele, miks meid tõmbab teatud stiilide, trendide ja värvide poole, miks mõned ruumid inspireerivad ja motiveerivad meid, teised aga tekitavad ärevust ja ebamugavust. Miks avastame end lehitsemas uusimaid kodukujundusajakirju ja vaatamas televiisorist kodu ümberehitussaateid.
Iga projekt, mis on seotud interjööri renoveerimise või kujundamisega, peab esmalt arvestama kasutaja kogemustega. Psühholoogilisest vaatenurgast on sisekujundus seotud konkreetse atmosfääri loomisega.
Disainipsühholoogia on disainiga kavatsuslik olemine. See on teie isiksuse ja teile meeldivate asjade esiletoomine oma keskkonda. Sisekujundaja on nagu hea psühholoog kes oskab teid tundma õppides luua ruumi konkreetse meeleolu või õhkkonna, mis just teile sobib.
Kui me mõistame, kes me tegelikult oleme, tunneme ennast ja mõistame, mis meile meeldib ja mis ei meeldi, suudame oma isiksused ellu äratada!
„Sinu kodu peaks rääkima lugu sellest, kes sa oled ja olema kogumik sellest, mida sa armastad.“ /N.Berkus/
A: Heldi Rebane, sisearhitekt