Nanoplasti osakesed plastikpudelivees: oht tervisele?

Viimasel ajal räägitakse palju puhtast veest ja puhtast toidust ning kui oluline on see meie tervisele. Aastakümneid kestnud ainult tarbimisele ja massidele suunatud mõtteviis on viinud kohta, kus inimesed ei tea enam, mis on tervisele kasulik või mida mingid toiduained sisaldavad. Õnneks arenevad iga päev ka tehnoloogiad, mis võimaldavad teadlastel väga täpselt uurida, kuidas erinevad asjad meie keha mõjutavad.

Palju on hakatud tähelepanu pöörama ka plastikule ja selle kasutamise terviseriskidele toiduainete pakendamisel ja säilitamisel. Võtame näiteks pudelivee, mida enamasti müüakse plastpakendites. Me ei tea kunagi, kuidas on veepudeleid enne müüki jõudmist hoitud. Naiivne oleks arvata, et külmkapis, sest nii see kindlasti ei ole. Seega me ei tea, kas veepudel võib olla päevi näiteks laos päikese käes seisnud. Kuuma käes hakkab plastik eraldama vette osakesi, mis tervisele enam kuidagi kasulikud ei ole, pigem on isegi mürgised.

Uues USA uuringus avastasid teadlased hiljuti, et plastikpudelivesi võib sisalduda 10–100 korda rohkem plastiosakesi kui varem arvati. Neid osakesi nimetatakse nanoosakesteks ja mikroskoobi all neid ei näe. Uued tehnoloogilised vahendid võimaldavad teadlastel uurida kõike täpsemalt kui kunagi varem. Värskelt ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringus, mida kajastas ka CNN, tutvustasid Columbia ülikooli teadlased uut tehnoloogiat, mis suudab näha, lugeda ja analüüsida pudelivees olevate nanoosakeste keemilist struktuuri.
 
Ekspertide sõnul on nanoplast tervisele kahjulik, kuna väikesed osakesed võivad tungida peamiste organite üksikutesse rakkudesse ja kudedesse, katkestades potentsiaalselt rakuprotsesse ja ladestades sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid kemikaale, nagu näiteks bisfenoolid, ftalaadid, leegiaeglustid, per- ja polüfluoritud ained ehk PFAS ja raskmetallid. Imikud ja väikelapsed võivad olla suurimas ohus, kuna nende arenevad ajud ja kehad on sageli tundlikumad toksiliste ainetega kokkupuude mõjude suhtes. Seda kõike vahendavad Meditsiiniuudised.
 
Samas on siiski tegemist algusjärgus uuringutega. Näeme lõpuks asju, mida varem polnud võimalik näha. Kuna plastik on toiduainete pakendamisel ja säilitamisel väga levinud, siis reaalsuses laienevad uuringu tulemused ju ka kõigele muule kui ainult pudeliveele, ka plastikkarpidele, mida kodus kasutame jne.
 
Kõige targem on suhtuda teemasse rahulikult, mitte karta ja riskidega arvestada. Kui teadlased täna ka selliseid avastusi teevad, siis kuni tänaseni me seda ju täpselt ei teadnud, seega on keha võib-olla juba paljude asjadega harjunud. Isegi 5G eriti kiirgusohtliku võrguga oleme mingil määral harjunud.
 
Mida me ise enda ja oma pere heaks teha saame, on teadlikult hakata vähendama keha kokkupuuteid plastikuga. Kasutada näiteks toidu säilitamisel ja pakendamisel rohkem klaasist ja roostevabast terasest anumaid ning juua rohkem kraanivett. Kui aga kraanivesi sisaldab näiteks liigselt kloori, kaltsiumiühendeid, rauda vmt, kasutada vee puhastamiseks filterkannu või suuremate majapidamiste puhul pöördosmoosi seadet.

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)
Allikas: Meditsiiniuudised, Äripäev