Muru ei tohiks niita liiga lühikeseks
Kaunis roheline muruvaip on saavutatav vaid rutiinse hoolitsusega. Siit 10 nõuannet, mis aitavad oma koduaia üle uhkust tunda.
1) Mõnikord arvatakse ekslikult, et muru külvatakse kevadel, kuid tegelikult saab tänapäevaste kastmisvõimaluste juures külvata muruseemet kogu suve vältel. Oluline on teada, et niiske muld on seemnete idanemiseks hädavajalik, seega tasub jälgida ilmateadet ja teha külv enne suurt vihmasadu.
2) Vali oma aeda sobilik muruseeme, sest kõik muruseemned ei sobi igaks otstarbeks ega igasse paika. Näiteks varjulisse aeda tuleks valida vastav valmissegu.
3) Muru tuleks niita, kui selle kõrgus on umbes 10 sentimeetrit. Põuaperioodil on soovitatav lasta muru veelgi kõrgemaks kasvada, sest nii loob muru endale ise varju ja takistab ärakuivamist. Mis tahes perioodil ei tohiks muru liiga lühikeseks lõigata, sest liiga madalalt niidetud muru tekitab mättaid ja muld võib hakata õhupuuduse käes kannatama. Pärast muru niitmist võiks jääda selle kõrgus 4-5 sentimeetri juurde.
4) Niitmise intervall sõltub paljudest teguritest – kasvu kiirusest, niiskusest, muru liigist ja otstarbest. Iluaia muru võiks pügada keskmiselt 4-6 päeva tagant.
5) Põuaajal tuleb muru kindlasti kasta, aga erinevalt eksiarvamusest ei pea seda tegema sageli, vaid pigem harvem ja korralikult. Sage ja ebapiisav kastmine meelitab muru juured pindmisesse kihti, mis on murule pikas plaanis kahjulik. Liiga tihe kastmine võib viia mullast välja ka vajalikud toitained.
6) Kauni ja rohelise muru üks saladusi on tasakaalustatud väetamine. Lämmastikule, fosforile ja kaaliumile lisaks vajab muru ka piisavas koguses väävlit, magneesiumi, rauda ja boori. Muru väetatakse kasvuperioodi vältel kuni kolm korda: kevadel, jaanipäeva paiku ja augusti teisel poolel.
7) Sageli jäetakse niitmisel tekkinud murujääk väetiseks. Siinjuures on oluline, et lõikmed jõuaksid maapinnani, andes võimaluse vajalikel toitainetel sisse imenduda. Kuival ja palaval ajal on aga õigem rohujäätmed murult eemaldada, sest kuivanud lõikmete lagunemine aeglustub ning tekib oht kõdukihi tekkeks. Kui selline kõdukiht on üle 5 mm paksune, on muru normaalsed kasvutingimused rikutud, tekib vee- ja hapnikupuudus ning muru muutub haigustele vastuvõtlikumaks.
8) Muru vajab õhustamist, kuid ainult aktiivsel kasvuajal – hiliskevadel ja varasügisel. Õhustamine on muru kasvu ja tihenemise jaoks oluline, sest nii pääseb vesi paremini pinnasesse, juurestik hakkab kiiremini arenema ning muru muutub tihedamaks. Mulda saab õhustada näiteks tugeva rehaga riisudes või tavalise aiahargiga muru sisse auke torkides. Pärast õhustamist võiks muru katta õhukese liivakihiga ning seejärel väetada.
9) Kui murus on umbrohud, tuleb mõelda nende ohjamisele. Teelehe, võilille, ristiku, mailaste ja mitmete teiste umbrohtudega saab võidelda keemilise umbrohutõrjega. Pärast umbrohutõrjet tasub 3-4 päeva jooksul muruniitmist vältida.
10) Kui muru hakkab sammalduma, siis aitab samblatõrjevahend, mis sambla kuivatab. Hiljem tuleb vaid kuivanud sammal muru seest välja riisuda.
A: K-Rauta
