Kuidas rajada aiakujundust künklikule pinnasele?

Hästi planeeritud aeda on eri nurkadest võrdselt põnev vaadelda: hea tahtmise korral saab isegi kallakul asuvale krundile luua erineva funktsiooniga alad nagu mänguplats või puhkenurk.

„Olen täheldanud, et maastikukujunduse aspektist probleemseid krunte soetatakse päris palju, ehitatakse ka kallete ja küngaste peale,“ räägib aiakujundaja Roman Ait. „On arusaadav, et nii soovitakse kokku hoida, ent tuleb arvestada et ka tasandustööd ei ole kergete killast ning see on üsna kulukas protsess. Väga kaldus krundil muutuvad talvel kõnniteed ning parkimisplatsid äärmiselt libedaks seega ei jää muud üle kui ajada need ligilähedaselt horisontaali sellega kaasneb aga suur vajadus pinnast tõsta“.

Kuidas siis ikkagi rajada aiakujundust künklikule pinnasele?

Üks võimalus on kujundada kinnistu kaldpind ümber astmestikuna laotuvaks lahenduseks, kus läbi on mõeldud erinevad tugimüürid-pandused, tasapindu ühendavad rambid ja trepiastmed, lisame siia läbimõeldud valgustuslahenduse erinevatel tasapindadel ja mitmekülgse taimestiku ning tulemuseks on kindlast mitmekülgne, huvitav ja paeluv aed: „Kui need maastikuvormid omavahel mängivad, siis tekib kinnistule oma kordumatu jume.

Värviküllast pinnalaotust saab efektselt luua ka erinevate killustikust iluribade, alade ning ka mitmete puukoore multšide abil. Terrassaia tugimüürideks ja piirdeks on võimalik betoonseintele alternatiiviks edukalt kasutada nii sügavimmutatud palgist kui ka looduskividest või paekivist ääred.“

Vähem hooldust - rohkem vaba aega

Koduaia sisustajad väldivad täna üha teadlikumalt kontseptsiooni, mille kohaselt koduaed on lihtsalt suur muruplats (heinamaa). Aia planeerimisel on tark silmas pidada, et välja valitud taimestik ei vajaks väga palju hoolt, et käiguteed paikneksid loogiliselt ja et aed oleks jagatud erineva funktsiooniga aladeks nagu puhkenurk, mänguplats või grillinurk. Kiire elutempo puhul tuleb eelistada püsitaimi, millega on tunduvalt vähem hoolt kui üheaastaste taimedega. „Tööga hõivatud mugava linnainimese koduaed peab olema püsivalt roheline ja hooldusvaba“ selgitab Ait.

Milliseid puid ja taimi võiks aias eelistada?

Puudest sobivad meie kliimasse peaaegu alati hästi igihaljaid okaspuid nagu mänd, kuusk, kadakas, mitmed elupuuliigid, mis ka külmal ajal aias silmailu pakuvad. Samuti tasub kombineerida taimede-põõsaste värve: osad neist muudavad olenevalt aastaajast lehtede värvi, osad õitsevad  ja mõnel on raagus oksad värvilised. „Pukspuu on väga tänuväärne igihaljas põõsas, mida saab kujundlõikusega veelgi huvitavamaks muuta.

Ka kukerpuud ja maranid on põnevad. Ideaalsed aiakaunistajad on kindlasti rododendronid, mis on aastaringi igihaljaid ja õitsevad eri aegadel,“ soovitab Ait. Vastupidavad lillesordid on veel Metssalvei, Liatris, Helmikpööris, Kipslilled, Hortensiad ja põõsastest nt Nipponi enelas, Punapaju  - Salix, Kukerpuu - Berberis, Forsüütia – Forsythia, Tiivuline kikkapuu - Euonymus alatus,

On selge, et värvi-ja õiteilu kiuste on mõni taim sedavõrd kapriisne (näiteks ebaküpressid ei talu hästi meie kliimat), et igat koduaeda omaks ei tunnista. Need taimed, mis on hästi kohandunud ja kasvavad edukalt, saavad tavaliselt selgeks juba hiljemalt 3–ks aastaks.

„Kui ikka mõni taim on väga kidur või mõni üleliia lopsakas, siis tuleb kas kasvukohta vahetada või taim üldse välja vahetada. Ka tavaolukorras vajavad taimed vahel ümberistutamist, sest mõni kipub jõudsa kasvuga teisele selga minema“ nendib Alt.

Sagedase veana unustatakse, kui suureks taimed ja puud kasvavad. Maja ette istutatud kuusk võib kasvades ära varjata nii päikese kui kõik muu. Samuti on sagedane vaatepilt, kus lehtpuu sirutab oma võimsaid oksi räästasse. Hiljem puust vabaneda on juba keerulisem, mõõtudele tuleb mõelda enne istutamist.

Hoiduda tuleks ka maja äärde hoonega piirnevate puude ja põõsaste istutamisest, sest need piiravad hoone nn hooldus-teenindusala (ca 1 m seinast) ning nende taimede varjus võib hakata majaseinal vohama sammal, ning talvisel ajal kahjustab taimi räästast kukkuv lumemass.

A: Meediapilt ja Inkodu (2015)