Katust kontrolli nii kevadel kui sügisel

„Et tagada katuste toimivus ja pikk eluiga, tuleb tavaolukorras lamekatuseid kontrollida ja vajadusel hooldada vähemalt kaks korda aastas: kevadel peale lume sulamist ja sügisel enne külmade tulekut”, toonitab üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Katuste toimimist mõjutavad erinevad tegurid

Katustele mõjuvad talvel ühed ja suvel teised katuse toimimist mõjutavad tegurid. Peale külma ja sooja mõjuvad katustele veel päike, tuul, sademed, inimtegevus ja palju muid tegureid.
„Talvel on külm, materjal tõmbub külmaga kokku ehk kahaneb. Suvel on teisalt soe, materjal suureneb ehk paisub. Temperatuuri muutumisega materjal liigub, annab järele, võib puruneda ja katus ei pruugi täita enam oma ülesannet“ räägib Kala.

Millal katust kontrollida?

Vastavalt eeltoodule ongi just kevad ja sügis katuse ülevaatamiseks kõige sobilikum. „Kevadel likvideerime talve jooksul katusel tekkinud probleemid. Sügisel aga valmistame katuse ette talveks,“ lisab ta.

Peale eelmainitu peab katuseid kontrollima ja vajadusel hooldama pärast ekstreemseid ilmastikuolusid (torm, raju, tugev vihmasadu, tuisk) ja pärast katustel tehtavaid väga erinevaid töid.

„Näiteks peale katuselt toimunud fassaadide korrastamist või pesu; katuselt tehtavat akende vahetust või pesu; erinevate seadmete, antennide, juhtmete paigaldamist; katusel olevate reklaamide paigaldust või vahetust; korstnate remonti või puhastamist; katuseläbiviikude paigaldamist või remontimist; katusel oleva liiglume koristamist või pärast mistahes mitte tavapärast tegevust katusel,“ loetleb Kala.

Erinevaid töid tegevad meistrimehed võivad olla küll oma ala spetsialistid, kuid väga tihti ei oska nad pöörata tähelepanu katustele, ega katuste spetsiifilistele iseärasustele.

Mida kontrollida ja hooldada?

Kontrollimise käigus tuleb esimese asjana hinnata katuse visuaalset väljanägemist, toimimist ning muutuste korral pidada nõu spetsialistiga.

Hoolduse käigus tuleb katus esmalt puhastada prahist, puulehtedest, okstest. Samuti tuule, lindude, inimeste poolt katusele toodud „varandusest“, lindude väljaheidetest, kasvama hakanud rohelusest (sammal, muru, põõsad, puud).

Oluline on kontrollida, et katusekate ja erinevad katuse elemendid ei oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud nii katusele, kui ümbritsevale keskkonnale. Lahti tulnud kohad tuleb uuesti kinnitada.
Selgitada välja võimalikud katuse (https://www.evari.ee/lamekatus/) mehaanilised vigastused (torkeaugud, keevisõmbluste ja materjalide rebendid, katuse või hoone vajumisest tekkinud vigastused). Vigastused tuleb parandada.

Tuvastada kattematerjali alla või vahele tekkinud auru- või veekotid. Võimalusel tuleb need likvideerida.

Veenduda, et vihmavesi voolaks katuselt korralikult ära, et vihmavee äravoolusüsteemid ei oleks umbes. Ummistunud vihmavee äravoolusüsteemis tuleb ummistus likvideerida.

Kontrollida ja vajadusel hooldada käigurajad, katuseaknad, katuseluugid, turvapollarid, läbiviigud, parapetid, räästad, varikatused ja muud katusega seotud elemendid.

Samuti tuleb jälgida katusematerjalide, toodete vananemist. Vananenud ja oma otstarvet mitte täitvad materjalid ning tooted tuleb välja vahetada.

Katuseid peab kontrollima loomulikult siis, kui need ei täida enam oma ülesannet.

„Seda juhul, kui katus ei pea kinni katusele tulevat niiskust; katuse piirdekonstruktsioon muutub talvel tavapärasest külmemaks; piirdekonstruktsioonile tekkib hallitus (mõni muu kahjustus) või siis, kui katusekonstruktsioonis on tekkinud silmaga nähtavad muutused,“ selgitab Kala.

Majaomanikul on oma katuse eluea kujundamisel tähtis roll