Tomatitaimede ettekasvatamise õpetus
Avaldamise kuupäev on muudetud, tegelik: 03-03-2021. Sisu on ajakohane!Kaasatud ekspert: Mart Ruumet
Mida aeg edasi, seda rohkem jõuavad inimesed tagasi oma kasvatatud toidu juurde. Mõnel on pisike rõduaed, teisel lausa suur kasvuhoone aias. Kodu lähedal ja enda kasvatatud toidul on ka palju suurem energeetiline toiteväärtus, eriti just mahetoidul. Tomatid on kindlasti üks populaarsemaid köögivilju eestlase toidulaual ja kõik teavad, et poetomat ei maitse iialgi nii hästi kui oma kasvatatud.
Mart Ruumet on tomatikasvatusega tegelenud üle 30 aasta, millest 20 mahepõhimõtete järgi, mis tähendab ilma keemiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta. Mulla suurtootja ja fanaatilise aednikuna teab ta mõndagi rääkida, kuidas tomatitaimi õigesti ette kasvatada.
Millal on õige aeg tomatite ettekasvatamisega alustada?
Õige aeg sõltub sellest, millal soovitakse taimed kasvukohale istutada. Alustuseks on tähtis teada, et tomatitaim vajab kasvamiseks mulda temperatuuriga vähemalt 15 kraadi.
Kui on olemas küttega kasvuhoone ja taimed soovitakse maha istutada aprilli lõpus või mai alguses, siis jääb seemnete külvamise aeg veebruari lõppu - märtsi algusesse. Kui on tavaline ilma kütteta kasvuhoone, siis meie looduslikes tingimustes saavutab muld sobiva temperatuuri mai lõpus - juuni alguses. Sellisel juhul on sobiv aeg seemnete külviks märtsi lõpp. Seemnest kuni istutuseni arvestatakse ca 60-70 päeva.
Tomatiseemned vajavad idanemiseks temperatuuri 20-25 kraadi. Lubatud optimaalne temperatuuri kõikumine on +/- 7 kraadi. Kui optimaalset temperatuuri rikkuda, tekib taimel kasvustress ja saame kidura taime. Toatemperatuur sobib tomatitaime ettekasvatamiseks suurepäraselt. Jälgima peaks, et oleks piisavalt valgust ja õhk ei oleks liiga kuiv.
Kuidas külvata seemneid ja millist mulda selleks kasutada?
Külviks on kõige paremad külvikastid, mis täidetakse spetsiaalse külvimullaga. Külvimuld on peenema struktuuriga, väiksema toitainete sisaldusega ja õhulisem kui köögiviljamuld. Mart kasutab külviks nende oma toodetud innovaatilist Matogard Bio-külvimulda. Alati võiks külvata 20-30% ulatuses rohkem seemneid kui hiljem taimi vaja. See annab võimaluse valida kasvukohale istutamiseks ainult tugevamad.
Mugavam on kasutada hajuskülvi, mis tähendab, et seemneid ei pikeerita vahemaade järgi. Külv teostatakse kasti, kus on ca 5 cm kõrgune külvimulla kiht. Seejärel tuleb külmumise vältimiseks seeme katta. Katmiseks sobib näiteks kas sama külvimulla kiht, mida juba allpool kasutati või siis liivakiht.
Mart kasutab katmiseks aga hoopis vulkaanilise tekkelooga mineraali perliit, mis aitab hästi mulla niiskustaset hoida. Idanemise juures on ülioluline, et arenema hakanud seeme ära ei kuivaks. Kui idujuur jääb hetkekski kuivale, seeme hävib. Kõige lõpuks võib külvikasti pealt kuni idanemiseni klaasi või kilega katta, mis aitab hoida niiskuse ja temperatuuri tasakaalu.
Idulehtede tekkimisest alates vajavad taimehakatised lisavalgust, sest veebruari lõpus ja märtsi alguses on looduslikku valgust nende jaoks liiga vähe. Inimese jaoks piisav valgus ei ole piisav tomatitaimele. Taim vajab valgust fotosünteesi tekitamiseks, mille suudab tagada päikesevalgusele sarnane valgusspekter. Hõõglamp selleks kindlasti ei sobi, seega peaks taimede valgustamiseks sobivaid lampe küsima aianditest ja taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtetelt.
Mis on noortaimede tõusmepõletik?
Kõige suurem oht kõikide köögiviljataimede ettekasvatamisel on tõusmepõletik. See tähendab, et peale tärkamist 2 idulehe faasis muutub taime juur ootamatult vesiseks, taim ise pruuniks ja hävib. Tõusmepõletik tekib taimedel 3 halva teguri koosmõju tulemusena. Põhjustajaks on seen, mis on tegelikult igas mullas nagunii olemas. Seen saab elujõudu ja hakkab vohama liiga niiskes või jahedas kasvukeskkonnas, seepärast on ülioluline jälgida õiget temperatuuri. Oluline on ka muld, milles seemneid idandatakse.
Teaduslikult on tõestatud, et komposti kasutamine külvimullas kaitseb taimi ja muudab nad tugevamaks. Matogardi külvimuld sisaldab lisaks kompostile ka halvale seenele vastukaaluks Trichoderma seent, mis moodustab oma seeneniidistiku taime ümber ja takistab haigustekitajatel sinna kinnituda. Kui aga on juba näha, et taim ei ole elujõuline, on alati targem teha uus külv ja kasvatada elujõulised taimed, kui hakata poputama juba nigelaid.
Millal on õige aeg pikeerida ja millist mulda ettekasvatamiseks kasutada?
Kui idulehe faasis hakkab kahe idulehe vahelt õrnalt välja paistma juba lehekese moodi täpp, on käes aeg pikeerimiseks. Pikeerimine tähendab idanema hakanud taimede hõredamat istutamist, et taimel oleks piisavalt ruumi kasvada. Tomatitaimedele piisab tegelikult ühest pikeerimisest, aga 2 pikeerimist annavad tugevama taime. Kõige lihtsam on istutada taimekesed kasvukastist ümber näiteks 12 cm suurustesse pottidesse, kuhu nad jäävad kuni kasvukohale istutamiseni.
Taimede kasvades peaks jälgima reeglit, et kogu aeg jääks kahe taime lehtede vahele sirutamiseks vähemalt 50-sendise mündi suurune tühi ruum. Mart ise kasutab tomatitaimede ettekasvatamisel 2 pikeerimist, esimese skeemile 5x5 cm ja teise 12 m pottidesse siis, kui taimed on umbes 10-12 cm kõrgused. 2 pikeerimist annab võimaluse juurte kärpimise ja erinevale kõrgusele istutamise abil kasvatada ette tugevamad taimed. Iga pikeerimine pikendab taimede arengut 1 nädala võrra.
Tomatitaime pikeerimisel on soovitav kasutada köögiviljamulda, kus on rohkem toitaineid kui külvimullas. Matogardi köögiviljade ettekasvatamise muld on varustatud kõigi taime arenguks vajalike ainetega ja ei vaja lisaväetamist. Kui kasutada mineraalväetiste baasil kasvumulda, on ettekasvatamise perioodil lisaväetamine vajalik.
Tomatitaim on kasvukohale istutamiseks valmis siis, kui tal on tekkinud esimene õiepung. Madalakasvulisi sorte võib istutada ka varem. Kindlasti peab jälgima, et mulla temperatuur kasvukohal oleks vähemalt 15 kraadi, vastasel korral hakkavad taimed põdema. Istutatakse alati sügavamale, kui eelmises kohas, mis sunnib taime rohkem juuri kasvatama ja tugevamaks saama.
Kuidas kasvatada tomateid mahedalt, milliseid väetisi kasutada?
Kasvukohal kasvatamiseks sobib hästi aiamuld. Aiamulda võiks lisaks rikastada kas komposti, granuleeritud kanakaka või mõne muu elemendipõhise maheväetisega. Kui soovitakse mulda lisada ka kasulikke mikroorganisme, siis granuleeritud väetised seda ei võimalda. Mikroorganisme saab kompostist. Elu tekitab alati elu juurde ja muld muutub kogu aeg viljakamaks. Selline muld on väärtuslik ükskõik milliste taimede kasvatamiseks veel pikki aastaid.
Milliseid tomatisorte võiks eelistada, miks?
Tomatisorte on väga palju, nii Eesti oma sorte kui välismaiseid. Valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, mis plaan meil tomatite kasvatamisega on.
Müügiks minevate tomatite puhul on kriteeriumiks transpordikindlus ehk tugev pealispind, mis kergelt ei lõhene ja kannataks ühest kastist teise valamist. Kes kasvatab tomateid oma pere söögilauale, hindab eelkõige maitset, et tomat oleks õige tomati maitsega ja haiguskindel mahedalt kasvatamiseks. Kõiki omadusi paraku koos ei saa.
Mart Ruumet soovitab pigem Eestis aretatud sorte, mis sobivad meie kliimas kasvatamiseks kõige paremini, sest on varase valmimisega. Näiteks on hea valik F1-tähisega hübriidsort Malle, mis on hea haiguskindlusega, saagikas ja kõrge kasvuga või siis natuke ühtlasema suuruse ja väiksemate viljadega sort Evelle. Kirsstomatisortidest on populaarsemad saagikas punane Gartenfreude ja tume kirsstomat Black Cherry, mis on maitse poolest ületamatu, aga sobib kohe söömiseks mitte säilitamiseks.
Sordi valimisel tuleks lähtuda ka kasvukohast, kas sinna sobivad pigem kõrgema või madalama kasvuga sordid. Väikses kasvuhoones on näiteks kõige otstarbekam kasvatada keskel kõrgemaid ja äärtes madalamaid sorte.
Vaata videoõpetust siit:
A: Inkodu.ee (t: K. Viksne; J. R)
Tomatitaimede ettekasvatamise õpetus!