Maja soojustamise võimalused
Ära kannata külma, lase teha kodu soojapidavaks!
Majade soojapidavuse probleem ei ole ilmselt kellelegi võõras. Mõnes kodus lasevad seinad tuult läbi, mõnes on põrandad külmad ja mõnes kaob kogu soojus lihtsalt katuse kaudu õhku, tekitades vaid suure hulga jääpurikaid räästa külge. Kui varem tähendas maja soojapidavaks muutmine ulatuslikku remonti, siis kaasaegsed lahendused on väga kiired ega nõuagi suuremaid ehitustöid. Tulemus seevastu on aga kõike seda väärt.
Sauel tegutsev ja peamiselt Eesti turule suunatud Therm OÜ on hoonetele nutikate soojustuslahenduste pakkumisega tegelenud juba palju aastaid. Müügijuht Vello Purre sõnul pakutakse vastavalt majade eripärale soojustamiseks mitmeid erinevaid lahendusi. Lisaks seinte õhuvahede termovahuga täitmisele on olemas polüuretaanpritsvahud (PUR) või siis graanulite ja puistevillaga soojustamine. Igal probleemile on oma lahendus.
Termovaht soojutusena
Hoone seinte õhuvahede täitmiseks kasutatakse peamiselt termovahtu. Esmalt tehakse kindlaks, kas õhuvahe eksisteerib, kui suur see on ja kas see on tühi. Termovahtu kasutatakse tühja õhuvahe puhul, äärmisel juhul vanaaegsete klaasvatiga täidetud seinte puhul. Ebapiisava soojustusega ja vähe tuult pidavate vanade majade puhul on termovaht kõige õigem lahendus.
Polüretaanpritsvahud soojustusena
Polüretaanpritsvahtusid on kahte tüüpi: suletud pooridega Polüuretaan ehk SUPER-PUR ja avatud pooridega Polüuretaan ehk SOODUS-PUR. Üks on rahvakeeli mittehingav ja teine hingav. Mõlemat pritsitakse konstruktsioonide vahele.
Suletud pooridega mittehingav vaht on teistest turul olevates soojustusmaterjalidest lausa kuni 2 korda soojem. Seda kasutatakse tavaliselt kohtades, kus niiskusega on rohkem probleeme, näiteks keldrite ja soklite juures. Samuti sobib suletud pooridega vaht katuslagede, siseseinte ja katusevahede soojustamiseks. Väga oluline on jälgida õigeid võtteid ja tehnilisi lahendusi.
Avatud pooridega vaht on natuke leebem, sobides hästi puit- ja palkmajade seinte ning katuslagede soojustamiseks. Soojustuskiht peab olema oluliselt paksem kui suletud poori puhul. Avatud pooridega vahu seinte konstruktsioonides kasutamine nõuab aurutõkke lisamist, tuuletõket ei ole vaja.
Eraldi on olemas lahendus ka vajunud põrandate tõstmiseks pritsvahuga.
Graanulitega soojustamine
Siseseinte soojustamiseks sobib kõige paremini graanulsoojustus. Näiteks kui kipsplaat-sein on jäetud seest tühjaks, puhutakse seina soojustamiseks sinna väikese ava kaudu soojustusgraanulid. Sama meetodit kasutatakse ka maja põrandaaluste täitmiseks, aga ainult juhul, kui põrand ei asu liiga niiskes kohas ega ole sügavam kui 30 cm. Süsteem on eriti sobilik vanade hoonete väliste topeltseinte soojustamiseks, sest graanulitega saab täita kõik müüride vahel olevad õhuvahed ja õõnsused.
Puistevillaga soojustamine
Katusealuste lisasoojustamiseks kasutatakse puistevilla. Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, kus seade hakib villa lahti kohevaks ning suruõhu ja vooliku abil suunatakse vill soojustatavale pinnale, võimaldades villa transportida kuni 30 m kõrgusele ja 80 m kaugusele.
---------------------------------------------
Vahetevahel harva on teatud tüüpi üle 50-aastastele paneelmajadele enne uue soojustuse panemist vaja lisada ka täiendavad või uued turvaankrud.
Loomulikult peab igale majale lähenema personaalselt, seega teostatakse enne tööde mahu kalkuleerimist termograafiauuring, mille käigus tuvastatakse külmasillad ja soojalekked.
Igale probleemile leidub alati lahendus, kõik hooned saab muuta soojapidavaks ja keegi ei pea enam oma kodus külma kannatama.
A: INkodu.ee, 2018