Kuidas luua igava hekimüüri asemel aeda kaunis kooslus?
Kaasatud ekspert: Maria PalusaluHeki rajamisega seisab silmitsi pea iga uue aia omanik, sest heki abil luuakse aias nii privaatsust kui piiritletakse erinevaid tsoone. Tavaliselt minnakse ikka kõige lihtsamat teed pidi ja tehakse nii nagu kõik teised ehk istutatakse elupuuhekk. Elupuuhekil iseenesest on palju plusse: esiteks mõistlik hind, hea vastupidavus ja kaunis välimus aastaringi. Samuti täidab elupuu oma tihedusega suurepäraselt privaatsuse tekitamise eesmärki, aga kõik pole siiski nii lihtne.
Enim kasutatakse hekitaimedena kahte hariliku elupuu sorti: kiirekasvulist ja pügamist vajavat 'Brabant'i ning aeglasema kasvuga 'Smaragd'i, mis oma koonusja kuju pärast otseselt pügamist ei vaja, aga kasvab seevastu jällegi aia möödudes väga kõrgeks. Kui heki istutamisel nende omadustega ei arvestata, on kerge tekkima olukord, kui loodus teeb lihtsalt oma töö. Üsna tavaline on, kui elupuu 'Brabant' on istutatud aiale liiga lähedale ja kasvades hakkab sellest lihtsalt läbi pressima. Halvimal juhul on pool hekist lõpuks naabri aias. 'Brabant' on kindlasti vale valik, kui pole aega ega tahtmist hekki pügada.
Teisalt valitakse sellisel juhul üsna kergekäeliselt 'Smaragd'. Tema otseselt pügamist ei vaja, aga kui seda üldse mitte teha, juhtub tavaliselt nii, et ühel hetkel kõrgub aias tihe roheline müür, sest Smaragd kasvab vähemalt 5 meetri kõrguseks. Väikese aia puhul annab see eriti tunda, sest nii kõrge hekk kipub varjama ära ka kogu päikese ja lõpuks istudki oma aias nagu rohelises kastis. Aed peaks ikka olema koht, kust emotsionaalset rahulolu ja inspiratsiooni leida, mida rusuvalt üle pea kõrguv roheline müür ei võimalda.
Enne sellise olukorra tekkimist on tasub teada, et väga suureks lastud elupuid korraga lühikeseks lõigata on keeruline ja osade elupuu sortide puhul lausa võimatu, sest nii võib tappa terve heki. Lihtsam on juba varakult kõrgust piirama hakata, kui hiljem kahjusid likvideerida.
Heki rajamiseks on võimalusi väga palju, lihtsalt enne heki rajamist tuleks korraks läbi mõelda, millist hekki ja mille jaoks täpselt vaja on, soovitab aiakujundaja Maria Palusalu.
Alljärgnevalt kõigest lähemalt. Lisana on all kaasas ka näidismõtted linnaäärse koduaia heki planeerimiseks.
Heki rajamine algab plaanist
Iga asi algab plaanist ja veel parem on see plaan asjatundjaga läbi arutada. Kuigi täna räägime heki rajamisest, siis aed ei koosne ainult hekist. Aed on üks tervik koos kõige sellega, mis seal veel on. Tähtis on endale selgeks teha, milleks hekki vaja on või siis mida tegelikult aias vaja on, sest hekiga ei lahenda kõiki probleeme. Kindlasti tuleb paika panna heki asukoht, heki tüüp, milliseid taimi kasutatakse ning kuidas näeb välja edaspidine hooldus. Korralik plaan aitab need mõtted selgeks mõelda, teha õigeid valikuid ja ka vajalikke koguseid arvestada.
Milline hekk rajada?
Sobivate taimede valik sõltub alati ennekõike asukohast: milline on pinnas, kuidas langeb aeda päikesevalgus, millised on ümbritsevad rajatised ning mis on heki eesmärk. Tänapäeval ei kasutata aias enam taimi, mis nõuavad palju hoolt.
Higihaljas vs heitlehine hekk
Hekitaimedeks leidub sobivaid nii okas- kui lehtpuude ja -põõsaste seast. Kuigi enamasti arvatakse, et ainult okaspuuhekk on talvel tihe ja ilus, siis tegelikult leidub ka lehtpuid ja -põõsaid, mille hekk talvel läbi ei paista. Hea valik on näiteks vähe hoolt vajav värdenelas, keda võib kasvatada nii pöetud hekina kui vabakujulisena. Sageli kasutatakse hekitaimena kontpuid või lodjap-põisenelaid, kelle puhul eksitakse tihti pügamisega. Need sobivad eriti hästi vaid vabakujuliseks hekiks, vaid nii pakuvad nad ilu ja tihedust ka talvel. Maria Palusalu sõnul võtavad nad tõesti oma ilusa kujuga rohkem ruumi, aga sellega tulebki juba planeerimisel arvestada.
Hekitaimede valikul on oluline ka see, kas hekk on planeeritud tänava äärde või mitte. Näiteks okaspuud langevad sellisel juhul välja, kuna ei armasta soolast lund. Tänavaäärsesse hekki võiks valida pigem lehtpõõsad, mis seal paremini hakkama saavad. Näiteks värdenelas, läikiv tuhkpuu, Thunbergi kukerpuu või viirpuud.
Heki kõrgus ja laius
Heki puhul on oluline nii kõrgus kui laius. Kogu hekk peaks jääma ikkagi oma krundile mitte naabri aeda ja olema igast küljest enda krundilt hooldatav. Kõrguse poolest on kõige lihtsam hooldada kuni 1,4 m kõrgust hekki. Samas, kui heki mõte on vaadet kinni saada ja privaatsust tekitada, siis selleks on kõige parem kuni 1,8 m kõrgune hekk. Ainult pügama peab hekki siis redeliga.
Võibolla oleks sellisel juhul parem kasutada mõnes kriitilisemas kohas lihtsalt mõnda lehtpuud, mis vaate kinni paneb ja pügamist ei vaja, kui muidugi aias selleks ka ruumi on.
Väga kõrge hekk sobib ainult suurtele ja avaratele aladele. Väiksemates aedades kipub ta pigem valgust ja vaateid varjutama.
Heki eesmärgist sõltub ka taimede liigi valik. Näiteks madala heki jaoks ei ole kindlasti mõistlik valida suure- ja kiirekasvulisi taimi nagu näiteks elupuu 'Brabant' või harilik kuusk, mille puhul peab liiga palju vaeva nägema, et hekki madalana hoida.
Vabakujuline vs pügatav hekk
Ilmselgelt vajab pügatav hekk alati rohkem hoolt ja vabakujuline on mugavam, aga igale poole vabakujuline lihtsalt ei sobi. Tillukesse aeda võiks valida ikka vormi lõigatava heki, mida on võimalik kitsana hoida. Hooldusvajadus sõltub juba taimevalikust.
Kiirekasvuline hekk eeldab alati rohkem hooldust ja kellel seda aega ikka kuskilt võtta pole, võiks valida hekitaimed, mida ei pea nii tihti hooldama või mis kasvavad väga aeglaselt.
Vabakujuliste hekkide loomisel on populaarsemad kontpuu, lodjap-põisenelas, Thunbergi kukerpuu, värdenelas, jaapani enelas, aga ka ungari sirel, läikiv tuhkpuu, harilikud kuused, mägimännid (nt 'Mops') ja erinevad kadaka sordid. Kadaka puhul tasub meeles pidada, et igale poole see ei sobi ja ka haigusi esineb neil päris palju.
Pügatud hekiks sobivad väga hästi Thunbergi kukerpuu, värdenelas, jaapani enelas, läikiv tuhkpuu, magesõstar, viirpuud, elupuude erinevad sordid, jugapuud, harilik kuusk ja harilik pöök.
Heki istutuskaugus aia piirist
Ükskõik milliseid taimi aeda planeerides tuleb alati arvestada sellega, kui suureks taim kasvab. Väga tihti unustatakse see pisiasi ära ja istutatakse hekitaimed aiale liiga lähedale. Näiteks harilik elupuu 'Brabant' tuleks istutada aia servast vähemalt 1,5 m kaugusele, et taime kasvades jääks alles ka pügamise ruum. Kui seda ei jäeta, kasvab hekk üsna kiiresti aiast läbi ja edaspidi peab seda naabri aias pügamas käima.
Hekitaimede istutusvahe sõltub suuresti valitud liigist ja sordist ning kasutatavate taimede suurusest ning heki eesmärgist. Nii võib istikute vahekaugus alata juba 15 cm-st ja ulatuda isegi 100-150 cm-ni.
Heki kombineerimine istutusalaga aitab luua mitmekesisust
Ühte liiki hekk mõjub üldkujunduslikult alati rahuliku ja ilusana. Mitmekesisust ja põnevust aitavad aga luua erinevatest liikidest nö taimeplokid. Kui kasutada ühtesid taimi eespool ja teisi taga taustana, muutub kohe kogu mulje aiast. Võtame näiteks lahenduse, kus ümaraks pöetud elupuid kasutatakse grupina taustaks vaate varjamise eesmärgil ning nende ees ilutsemas erinevat tooni lehtpõõsad. Tekib huvitav ruumiline kombo.
Samuti võib aia erinevates aiaosades kasutada erinevat hekki. Ühes küljes näiteks jugapuuhekk ja teise värdenela oma. See juba on, mida vaadata ja imetleda.
Ainus, mida heki puhul kindlasti ei sobi teha, on kasutada erinevaid hekitaimi ühes rivis vaheldumisi. Kuna taimed kasvavad erinevalt, jääb sellisest hekist väga rahutu ja korratu mulje. Efekti asemel pigem kaos. Hekk peaks olema rahulik ja mittedomineeriv taustafoon, mille ette sobivad teised taimed, aga kindlasti mitte sinna vahele.
Istutusalaga on võimalik nii uut kui ka olemasolevat hekki huvitavamaks ja elavamaks muuta. Näiteks erinevad lehtpõõsad, okaspuud ja püsililled ühetüübilise heki ees tõmbavad kohe pilgu endale. Hekk pole enam lihtsalt müür, vaid midagi palju enamat. Kontrast on tähtis ja seda nii vormi, struktuuri kui värvi poolest, sest ainult nii tuleb erinevate taimede ilu nähtavale.
Istutusala ei pea olema terve heki pikkuses, näiteks 1/2 või 2/3 heki pikkusest annab proportsionaalselt alati hea tulemuse.
Heki hooldus
Heki hooldus on otseses seoses taimede valikuga ja koosluse kui tervikuga. Mõni taim ei vaja praktiliselt üldse hooldust, teine aga risti vastupidi.
Hooldusvajaduse vähendamiseks sobib püsililledega kaetud istutusala heki ees katta purustatud puulehtede, liiva või imepeenikese kruusaveerisega. Suurema fraktsiooniga puukoormultši ja hakkepuitu ei soovita, eriti kui seal on veel kangas ka vahel, sest seda on väga raske hooldada. Samas okas- ja lehtpuude ning põõsaste vahele sobib jälle imehästi ning aitab hoida ka niiskust. Samas erinevate okas- ja lehtpuude ning -põõsaste vahel saab purustatud puukoore multši väga edukalt kasutada.
Näidisplaan: hekk koos istutusalaga linnaäärses elurajoonis
Lähtekoht: koduaed linnaäärses elurajoonis, 600-1300 m2.
Keskkond-kliima: päikseline, lage, toitainetevaene, kivine ja õhuline pinnas
Hekitaimed: elupuu 'Brabant', kiirekasvuline, pöetav, 2 külge aias
Istutuskaugus piireaiast: 1,5 m
Plaanitav kõrgus: max 1,8 m
---
Heki ette istutusalale sobivad taimed: Lähtuvalt asukohast sobivad taimed, mis saavad antud tingimustes hakkama ja ei vaja eraldi kastmist. Sobivate taimede valik siia juurde sõltub ennekõike asukohast (pinnas, päike, ümbritsevad rajatised).
Sobivate puude ja taimede nimekiri:
- Puud: toompihlakad ja hariliku pihlaka sordid.
- Põõsad: põisenelad, Thunbergi kukerpuu.
- Püsililled: Püsililledest saavad hästi hakkama pargiroosid, tokkroosid, aed-iirised, karukellad, erinevad kukeharjad, liivateed, Faasseni naistenõges, raudrohu sordid, metssalveid, lavendlid, ogaputked, hiidiisopid, idamagunad, kipslilled, kuldne piimalill, Shmidthi puju, ungari mesiohakas, villane nõianõges, kollane karikakar, viltjas ülane, asparaagus ehk harilik aspar, amellaster, Frikarti aster, harilik perovskia.
- Maitsetaimed: murulauk, harilik iisop.
A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)
Kuidas luua igava hekimüüri asemel aeda kaunis kooslus? Näidisplaan!