Kiltkivist katuse-, fassaadi- ja müürikattekivid
Kaasatud ekspert: Mati MüüriseppJuba aastasadu on kiltkivi kui looduslik materjal olnud kasutusel kogu maailmas. Looduslikud katusekivid on tänapäeva arhitektuuri lahutamatuks osaks, nii renoveerides olemasolevaid ja ajaloolisi ehitisi kui ka luues täiesti uusi ja kordumatuid kujundusi.
Põhjuseks on nende kivide kasutusiga: kvaliteetsete looduslike katuse- ja fassaadikivide kasutusiga on 75 aastat ja rohkem. Inglismaal on katuseid, mille iga küündib isegi paarisaja aastani. Looduslikud katuse-, fassaadi- ja müürikattekivid on saadaval erineva kuju, suuruse, paksuse ja valikuga. See annab neile sellise unikaalsuse, mida pole mitte ühelgi muul materjalil.
Katuse-, fassaadi- ja müürikattekivi RIVERSTONE
Looduslike katuse-, fassaadi- ja müürikattekivide tipp Riverstone, mida kaevandatakse San Luis kaevanduses Argentinas, on omanäoline ja unikaalne kivim, mis kuulub fülliitide gruppi. Ta on märgatavalt kõvem, tihedam ja vastupidavam kui paljud teised analoogsed kivid maailmas. Katsetestide tulemuste põhjal vastab Riverstone fülliit Euroopa standardile EN 12326 ning vastab USA standardile ASTM C406 ja Prantsusmaa standardile NF EN 12326. Samuti vastab see kõrgeimatele kiltkivi standarditele Ühendkuningriigis (W1, T1, S1), tagades kasutusaja üle 75 aasta.
Omadused:
- Peeneteraline, hallika varjundiga, siidja pealispinnaga
- Eriti madala veeimavusega
- Külmakindel
- Eriti väikese kaltsiumkarbonaadi sisaldusega
- Geoloogilise vanusega üle 600 miljoni aasta
- Murtud servad on tihedad.
Katuse-, fassaadi- ja müürikattekivi DEL CARMEN
Üks maailma tuntumaid ja populaarsemaid katusekive on Del Carmen, mis on pärit Hispaaniast ja saavutanud kuulsuse kogu Euroopas, eriti Inglismaal, tänu oma kvaliteedile. Enamus tänapäeval Londonis kasutatavatest katusekividest on Del Carmen.
Katsetestide tulemuste põhjal vastab Del Carmen kiltkivi Euroopa standardile EN 12326 ning USA standardile ASTM C406 ja Prantsusmaa standardile NF EN 12326. Samuti vastab Belgia standardile NBN EN 12326 ja Ühendkuningriigi klassile S1, mis tagab kasutusaja üle 75 aasta. Del Carmeni eeliseks on rauaosakeste puudumine kivimis, mistõttu sellest tehtud katustel ja fassaadidel puuduvad roostelaigud ja -plekid. Del Carmeni omapäraks ja kvaliteedi näitajaks on asjaolu, et sellest tehtud katted ja katusekivid on võimalik lõhestada 5-7 mm paksusteks kiviplaatideks.
Katuse-, fassaadi- ja müürikattekivi DOMIZ
Mendali pakub ka muid looduslikke ja kvaliteetseid katuse-, fassaadi- ja kattekive, nagu näiteks Domiz kiltkivi, mis on järeleproovitud ja sertifitseeritud ning pärit samuti Hispaaniast. Kasutuskohad on samad mis Del Carmenil, eripäraks suurem kihilisus ja arhailisem väljanägemine. Katsetestide tulemuste põhjal vastab Domiz kiltkivi Euroopa standardile EN 12326 ning USA standardile ASTM C406 ja Prantsusmaa standardile NF EN 12326. Samuti vastab see kõrgeimatele kiltkivi standarditele klassis S1, tagades minimaalse kasutusaja üle 75 aasta. Mendali partner SSQ on üks turuliidritest looduslike katusekivide turul maailmas ning juhtiv ettevõte Suurbritannia turul. Üle 40-aastane töökogemus Londoni ehitusturul ja väljatöötatud kvaliteedinormid võimaldavad Mendali partneril SSQ-l jätkata looduslike katusekivide turu laiendamist kogu Euroopas.
Kiltkivide paigalduse tehniline info
Katuse ja seina katmisel kiltkiviga tuleks lähtuda järgnevast infost, kus on olemas kivide mõõtmed, katusekalded, kinnitusmeetodid jne. Katuse katmisel kiltkiviga on katuste või vahelae soojustamine standardne ehk tegu on klassikalise külma või sooja katuse õhuvahetuse või ventilatsiooniga.
Projekteerimisel peab arvestama kivide ülekatet – mida väiksem on kalle, seda suurem on ülekatte vajadus. Tuleb arvestada ka kivide kaaluga. Orienteeruv kivi kaal koos ülekattega on 30 kg/m² kaetava katuse pinna kohta (katusekalle 40°, kivi mõõtmed 400 x 250 mm, paksus ~ 6 mm, ülekatte 80 mm). Näiteks 200 x 400 mm katusekivi kasutamisel ülekattega 80 või 100 mm on kivikulu 33,3 kivi/m² kaetavale katusele.
Katuse ja fassaadikivide kinnitusvahend on spetsiaalne roostevaba RST nael või kruvi. Eelistada võiks kruvi, kuna seda on lihtsam kasutada ja katusekivide purunemise protsent paigaldamisel on oluliselt väiksem. Kivide paigalduseks on vajalik kahe ava olemasolu. Avade paiknemine kivil kujuneb välja kivi mõõtmetest ja ülekatetest, kuid tavaliselt on see ülaservast arvestatuna 10 mm + lati mõõt + 5 mm. Sama kehtib ka servadest.
Inglismaal kasutatakse ka roostevabast terasest konksusid kivide kinnituseks, kuid need ei ole leidnud laialdast kasutust teistes maades, sest need on nähtavad ja mitte väga esteetilised.
Kivide varu võiks olla umbes 7-9%. Projekti jaoks tellitavate kivide mõõtmed on järgmised: 600 x 300 mm, 500 x 300 mm, 500 x 250 mm, 450 x 300 mm, 400 x 300 mm, 400 x 250 mm, 400 x 200 mm, 350 x 250 mm, 320 x 220 mm, 300 x 200 mm. Klassikalised ja enam levinud mõõtmed on 400 x 200 mm ja 400 x 250 mm. Soovituslik ülekate on 80 mm katusekaldega 40° või 100 mm katusekaldega 30°. Sõltuvalt katusekaldest võib ülekate pisut muutuda. Katuseviilud vormistatakse kas pleki või puiduga ja kaetakse vastavalt soovile kiviga. Täpsem info tuleb koos päringuga.
Ülekatete ja paigalduse kohta on Inglismaal kehtestatud standard BS 5534. Analoogselt katusekividele kasutatakse paljudes Euroopa Liidu maades ja ka Inglismaal samu kiltkiviplaate fassaadide katteks.
Tegemist on esteetiliselt ilusa ja kestva fassaadikattega. Kinnitus toimub samal meetodil kui katusekividel, ainult tavaliselt kasutatakse horisontaalpaigaldust, kus kivi serv on serva vastas ja kivide vertikaalvahet katab altpoolt must eriplekk. Kinnituseks on minimaalselt kaks roostevaba terasest erikruvi või kolm, sõltuvalt kivi pikkusest.
Fassaad peab olema tagant tuulutatav. Nurkades kasutatakse musti nurgaplekke, mis võivad olla nii kivide all kui ka peal vastavalt soovile. Fassaadikivi võib paigaldada ka ruumiliselt. Kivide lõikamiseks mõõtu kasutatakse kivigiljotiini ja aukude tegemiseks augugiljotiini või tellitakse kiviplaadid tootjatehasest juba augustatuna vastavalt soovile. Kõik näidised on olemas Mendali kivisaalides.
A: M. Müürisepp, Mendali