Parketi alusmatt mõjutab otseselt parketi eluiga ja kütteefektiivsust
Kaasatud ekspert: Rivo HiisElu on viimastel aastatel palju muutunud. See väljendub eriti tugevalt kallinenud hindades, mis sunnib paratamatult pöörama tähelepanu kvaliteedile ja kuluefektiivsusele. Kui juba mõni ehitustöö ette võtta, siis ikka selliselt, et tulemus oleks kestev ja igas mõttes maksimaalselt kasumlik.
Millest sõltub näiteks põranda vastupidavus ja maksimaalne kuluefektiivsus? Kindlasti mitte ainult korralikust parketimaterjalist, vaid ikka kogu lahendusest, mis selle juurde kuulub. Kuna kõigist materjalidest räägitakse alati justkui eraldi, tuues välja nende head ja vead, siis ei oska tavainimene seda infot täislahendusena kokku panna. Nii ostetakse küll korralik ja kvaliteetne parkett, olgu selleks siis puitparkett, laminaat, SPC või LVT, aga alusmatt ujuvpaigaldatava põrandakatte alla valitakse ikka kõige soodsam – valge, roheline või sinine parketi alusvaht või siis kahe kilekihi vahel olevate pisikeste penoplastipallikestega aluskate. See on küll soodne ja levinud valik, mis tõesti mingil määral sammumüra summutab, kuid põranda raskuse kandmisest ja heast soojusjuhtivusest põrandakütte puhul on asi kaugel.
20 aastat parkettide müügi ja paigaldusteenuse pakkumisega tegelenud Viimistluskaubamaja Rivo Hiisi sõnul mõjutab parketi alusvaip otseselt parketi vastupidavust, kütteefektiivsust ja mürasummutuse taset. Põrand on täpselt nii kvaliteetne, kui kvaliteetsed on materjalid, millest kogulahendus koosneb. Alusmatt (alusvaip) on parketi ujuvpaigalduse puhul sama oluline kui parkett ise. Aitame veidi selles kõiges selgust luua.
Parketi alusmati valikul on olulised järgmised näitajad:
- Soojustakistus (m²K/W) või soojusjuhtivus W/(mK)
- Survetaluvus (kPa)
- Löögimüra summutus (dB)
- Peegelduva sammumüra summutus (%)
Parketi alusmati ja põrandakatte enda soojustakistus mõjutab kütteefektiivsust
Elektrihinna tõusuga on põrandaküttega seotud põrandate puhul soojustakistus teravalt esile kerkinud, sest toasoojus on otseselt seotud küttekuludega.
Põrandatest rääkides tähendab see seda, et parketi alusmaterjalist ja parketi enda konstruktsioonist sõltub, kui kõrge on nende soojustakistus ning kui hästi ja kiiresti liigub soe aluspõrandast ruumi läbi aluskatte ja põrandakatte. See omakorda dikteerib ruumi kütteefektiivsuse ja kui palju selleks raha kulub.
Niisiis on soojustakistus ja -juhtivus võrdselt olulised. Mida väiksem on põrandamaterjali soojustakistus (m²K/W) või vastupidi, mida kõrgem on materjali soojusjuhtivus (W/mK), seda kergemini pääseb küttesoojus sellest läbi ja energiat kulub vähem. Soojustakistuse näitaja tuuakse enamasti välja ka toote tehnilistes parameetrites. Tihti ei ole aga kirjas soojusjuhtivuse numbreid, ja kahjuks on märgata, et ka müüjad ise ei oska kohati neid numbreid eristada. Kui soojustakistuse puhul on parem võimalikult väike number, siis soojusjuhtivuse korral on vastupidi: mida suurem number, seda parem. Parim soojustakistuse näitaja, mida meie poodide valikust leida võib, on 0,01 m²K/W. Siinkohal toob Rivo võrdluseks näiteks üsna levinud kile vahel olevate pisikeste penoplastipallikestega alusmati soojustakistuse numbri – 0,08 m²K/W.
Head soojusjuhid on madala soojustakistusega. Need on rasked ja tihedad materjalid, nagu kivi, metall või tihedam puit (kuusk ja mänd seda ei ole). Näiteks kvaliteetse, silmaga nähtavalt väikese diameetriga alusmati rull (8,5 m² puitparketile või vinüülparketile) kaalub 12,75 kilogrammi. Sama suur valge vahu rull oleks aga sisuliselt olematu kaaluga, kuna 3 mm paksune 30 m² PE vahu rull kaalub umbes 3 kg.
Paljudes asjades oleme kinni vanades harjumustes ja justkui keeldume oma mõtteid kaasajastamast, kuigi asjaolud on muutunud. Oleme harjunud kasutama penoplasti maja seinte ja lagede soojustamiseks, kuna see takistab sooja toast välja imbumist. Sama põhimõtet on kasutatud ka põranda puhul, kuid mitte siis, kui tegemist on parketi alusmatiga põrandakütte korral. Kuidas saab olla hea valik kasutada parketi all materjali, mis takistab sooja läbipääsu, kui eesmärk on, et põrandakütte soojus liiguks kergelt ja kiiresti läbi alusmati ja põrandakatte? See ei ole võimalik. Nagu juba eelnevalt mainitud, on penoplastipallikestega alusmatt umbes kaheksa korda kehvem soojusjuht kui mineraalide baasil tihe ja raske alternatiiv, mis tähendab, et see laseb kütet läbi kaheksa korda aeglasemalt. See selgitab olukorda, kus põrandaküttest uuesti toasooja saamine võtab pärast selle jahtumist pikemalt aega. Tekivad olukorrad, kus õhtul toasooja soovides saad seda alles hommikul, kui päike paistab, ning ruumis on selleks hetkeks juba liiga palav. Avame akna, et ruumi jahutada, ja toasoojus ning selleks kulunud energia/raha lähevad nö tuulde.
Ka varem tuntud roheline viisnurkadega puitkiudplaat ei ole hea soojusjuht. Seda kasutatakse juhul, kui põrandakütet ei ole ning soovitakse parketi alla pigem soojustust ehk lisanduvat soojusisolatsiooni. Rivo soovitab sellisel juhul kasutada näiteks 5 mm paksust Secura XPS Max Aquastopi, mis lisaks heale soojusisolatsioonile ja niiskuskaitsekilele suudab põrandat ka tavapärasest rohkem tasandada (4 mm 2 m² kohta). Selle materjali soojustakistus on 0,18 m²K/W, mis tähendab, et see ei juhi hästi soojust ega ka külma, vaid pigem isoleerib põrandakatet aluspõrandast tuleva külma eest. Samas survetaluvuse näitaja on antud tootel 90 kPa, mis tähendab, et seda ei saa kasutada LVT/SPC katete ega ujuvpaigaldatavate kalasabaparkettide puhul, kuna antud tootjate nõuded alusmati survetaluvusele on kordades kõrgemad. Kuid näiteks laudparkettide paigaldamiseks on see täiesti piisav.
Naturaalsete materjalide armastajatele on sobiv valik 2 mm paksune presskorgist alusmatt. Sellel tootel on hea survetaluvus (200 kPa), keskmiselt hea soojusjuhtivus (0,04 m²K/W) ja löögimüra summutus (20 dB). Korgil on ka mitmeid häid omadusi, näiteks on see lisaks naturaalsusele ka antibakteriaalne ja hallitusevastane. Toode on ka mõistliku hinnaga, umbes 3 €/m². Ainus miinus on see, et betoonist aluspõranda puhul tuleb eelnevalt paigaldada niiskustõkkekile, kuid see pole eriti keeruline tegevus.
Alusmati survetaluvus määrab parketi vastupidavuse
Parketi alusmati survetaluvus mõjutab parketi vastupidavust ja eluiga kõige otsesemas mõttes. Valgest, rohelisest või sinisest PE vahust alusmatil on survetaluvuse näitaja 8 kPa, mis ei ole piisav enamiku põrandakatete jaoks. Varemalt soovitati penoplastipallikestega alusmatti, kuna penoplastist pallid aitavad justkui aluskattel vähem läbi vajuda, olles kordi kõrgema 18 kPa survetaluvusega. Tegelikkuses pole ka see näitaja piisav õhemate põrandakatete või ujuvpaigaldatavate kalasaba parkettide jaoks, mille formaat on väike. Tänapäevastel kvaliteetsetel alusmattidel on survetaluvuse standard 200-380 kPa e. kuni kümneid kordi kõrgem.
Ujuvpaigaldatavate lahenduste puhul on survetaluvus eriti oluline õhukeste põrandakatete korral. Näiteks LVT ja SPC katete puhul, mis on tavaliselt 4-5 mm paksused, või 6-8 mm paksused laminaatparketid või 7-8mm spoonparketid. Sageli ei vasta aluspõrand normidele (±2 mm 2 m kohta tasasus pole tagatud). Kui ebatasase aluspõranda puhul kasutada näiteks 7 mm paksust laminaati, mille alla on paigaldatud 2-3 mm paksune, madala survetaluvusega valgest vahust aluskate, on tõenäoline, et klikkühenduse kohale avalduva surve tõttu toimub läbivajumine ja klikkühendus võib selle tulemusena murduda. Sama olukord tavapärane ka LVT, SPC parkettide või õhemate spoonparkettide puhul.
Täna on väga levinud ka ujuvpaigaldatav kalasabaparkett, kus on samuti väga oluline, millist alusmatti kasutada. Kuna kalasabaparketi lipid on tavaliselt väikesed ja klikkühenduse haakumispind on väiksem, nõuab tootja alusmati kasutamist, mille survetaluvus on vähemalt 220 kPa. Madala survetaluvusega pehme alusmati puhul võivad parketilauad läbivajumisel klikkühendustest lahti tulla.
Ka tavapärase puidust laudparketi puhul on survetaluvus oluline. Ujuvpaigaldatavate puitparkettide levinud probleemiks on kriuksumine teatud kohtades. Kriuks tekib, kui aluspõrand on ebaühtlane ja kui kasutatakse 2-3 mm paksust, madala survetaluvusega vahtu, siis see vajub surve tõttu läbi ja klikkühendustes puidu hõõrdumisel vastu puitu tekkibki kriuks.
Õnneks on paljud põrandakatete tootjad hakanud ise sellele tähelepanu pöörama ja viitavad paigaldusjuhendites, millistele nõuetele peab alusmatt parketi ujuvpaigaldusel vastama. Jutu mõte on see, et kui osta kvaliteetne ja kallis parkett, aga paigaldada alla kõige odavam ja tehniliste näitajate poolest kehv alusmaterjal, siis ei ole mitte parkett kehv, vaid teostatud lahendus lihtsalt ei tööta. Võimalikule probleemile annab alati lisa ebatasane aluspõrand. Tasane aluspõrand, kvaliteetne alusmatt ning kvaliteetne parkett moodustavad efektiivse koosluse. Kui üks kolmest ei vasta normidele siis ei saa eeldada kvaliteetset lõpplahendust.
Alusmati müra summutuse tase näitab summutusvõimet
Parketi alusmati löögimüra summutuse näitaja näitab, kui palju alusmatt suudab summutada müra, mis tekib esemete põrandale kukkumisel. Löögimüra summutust mõõdetakse detsibellides (dB), mis näitab, kui palju alusmatt suudab summutada müra. Antud müra levib nii ruumi endasse kui ka alumisele korrusele, kui tegemist on mitmekorruselise hoonega.
Peegelduvat sammumüra mõõdetakse protsentides (%). Antud näitaja näitab, kui hästi alusmatt suudab summutada kõndimisel tekkivat sammumüra. Mida kõrgem protsendi näitaja, seda paremini summutab alusmatt peegelduvat sammumüra. Heaks näitajaks võib pidada 20-22%.
Betoonpõrand vajab alusmatti koos aurutõkkekilega
Kuna betoon eraldab niiskust, peab puitparketi või laminaadi paigaldamisel arvestama, et alusmati alumisel küljel oleks kindlasti niiskustõkke- ehk aurutõkkekile. Kile takistab betoonist eralduva niiskuse tungimist põrandakatte sisse ja selle kahjustamist. Oluline on see ka tootja garantii seisukohalt – ilma niiskustõkketa garantii tavaliselt ei kehti. Juhul, kui alusmatil puudub niiskustõkkekile, on alati võimalik see eraldi soetada ja enne alusmati paigaldamist põrandale panna.
Põrandakatte soojusjuhtivus ja materjali tihedus
Põrandakatetest on hea soojusjuhtivusega HDF-baasil laminaatparkett, HDF-alusel puitparketid ning samuti uudne kivipuru baasil konstruktsiooniga SPC vinüülparkett, mis on tegelikult LVT parketi edasiarendus.
Põrandakatete puhul kehtib sama reegel: hea soojusjuht on tiheda koostisega materjal. Viimistluskaubamaja puitpõrandate valikus on näiteks Meister Lindura parkett, mis on veekindel (kuni 24 h), hea soojusjuht vesipõrandaküttele, vastupidav muljumistele ja täketele, kulumiskindel ning kergesti hooldatav. Tegemist on uudse puitpõrandate tootmise tehnoloogiaga. Kandev konstruktsioon on AW100 niiskuskindel HDF. Pealmine kiht on puidust lamell, mis pressitakse HDF alusele uuendusliku "puidupulbri tehnoloogia" abil. Antud protsessiga täidetakse väärispuidust lamelli oksakohad ja mõrad puidupulbri ja vaikude seguga ning puidust lamell samuti küllastub vaikudega, mis muudab lamelli eriti vastupidavaks kulumise vastu. Tänu tihedale HDF kesk-konstruktsioonile on parketi soojusjuhtivus märkimisväärselt parem kui tavapärastel okaspuust konstruktsiooniga parkettidel. Materjali paksus on 11 mm. Lauad on laiad: 20,5 cm, 27 cm ja 30,5 cm. Lindura 1-lipilisi laudu võib kasutada isegi vannitoa põrandatel.
Hea valik on kindlasti ka uudne SPC põrand, mis on LVT põrandate edasiarendus. SPC on väga hea soojusjuhtivusega, vastupidav, veekindel ja tiheda struktuuriga. Võrreldes teiste põrandamaterjalidega on selle peamisteks eelistusteks sobivus niisketesse ruumidesse ning võimalus paigaldada seda isegi vana keraamilise plaadi peale.
Ei maksa karta, et SPC sisaldab mürgiseid lenduvaid ühendeid. Keemia, mida varem LVT tootmisel kasutati, on minevik. Tänapäeval on kõik tootjad läinud üle ftalaadivabale tootmisele. Näiteks SPC konstruktsioon sisaldab kivipuru ja komposiitmaterjale, mis ei sisalda lenduvaid ühendeid. Ka LVT-d toodetakse tänapäeval ftalaadivabalt, seega võime olla kindlad, et praegu kasutusel olevad põrandamaterjalid ei sisalda kahjulikke aineid.
Mille poolest on SPC parkett parem LVT parketist?
LVT on tundlik põranda temperatuuri tõusule üle 27 °C. Ujuvpaigaldatava LVT-ga on esinenud probleeme suurtes maast laeni akendega ruumides, kuna lisaks põrandaküttele soojendab ka päikesevalgus põrandakatet. Kui põrandakatte temperatuur tõuseb üle 27 °C, hakkab LVT kate mõõtudelt paisuma ning klikkühendused võivad lahti tulla. Seetõttu on soovitav ujuvpaigaldatavat LVT-d kasutada ruumides, kus ei ole maast laeni aknaid. Aluspõrandale liimitava LVT-ga antud probleeme ei esine ja antud materjali võib kasuada suurtel pindadel julgesti ja edukalt.
SPC parkett on toodetud spetsiaalselt selleks, et vältida ujuvpaigaldatava LVT murekohti. Ujuvpaigaldatav SPC talub hästi nii vett kui ka päikesevalgust ning seda võib paigaldada deformatsioonivuugita kuni 20x20 m suurusele pinnale, st maksimaalselt 400 m² ulatuses. Antud asjaolu tähendab, et ujuvpaigaldust saab teha ilma ruumide vaheliste paisuvuukideta, kui paigaldatav pind jääb 20x20 m piiridesse.
SPC on õige alusmatiga koos kasutatuna väga väikese soojustakistusega, mis teeb sellest ühe parima lahenduse põrandakütte korral. Näiteks koos tehases integreeritud alusmatiga 6,5 mm paksuse SPC vinüülparketi soojustakistus on vaid 0,067 m²K/W, mis on isegi madalam kui mõningate alusmatide enda soojustakistus.
Kui soovid head, vastupidavat ja kuluefektiivset põrandat, tuleb kõik põrandalahenduse osad hoolikalt valida ja omavahel kooskõlla viia – nii aluspõrand, parketi alusmatt kui ka põrandakattematerjal. Kui mõni neist jääb tähelepanuta, võivad tulemused olla vastupidised ning uus kallis parkett ei pruugi olla nii vastupidav, kui ostes eeldasid.
A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)