Inspiratsiooni peaaegu hooldusvaba aia rajamiseks

Tänapäeval on inimeste elutempo kiire. Päevad on täis töid ja tegemisi, kohustused hõivavad enamuse ajast ning oma aed võiks olla pigem koht, kus rahulikult sellest kõigest puhata. Hetkel on veel mõned kuud kevadise istutusajani jäänud ja täpselt õige aeg hakata mõtlema, mida oma aiaga ette võtta, et seal pideva rügamise asemel rohkem puhata ja lõõgastuda.

Tornide väljakul toimunud Tallinna aiakunsti võistluse „Linn ja loodus käsikäes“ 2023 näidisaed „Mere puudutus“ on hea näide peaaegu hooldusvabast aiast, kus argimured iga päev kasvõi hetkeks unustada ja lihtsalt looduse ilu nautida.  

Näidisaia autori, aiakujundaja Birgit Valguse sõnul saab peenra loomiseks kõige rohkem inspiratsiooni alati loodusest endast. Näiteks praeguse lillepeenra idee sai tegelikult alguse künkast, mis varem peenra asemel oli. Polnud mingit põhjust seda tasandama hakata, sest ägeda kujuga küngas andis just võimaluse peenart esile tuua. Veelgi suurema efekti saavutamiseks tõsteti küngast isegi veel kõrgemaks, et kõrguse peal veel omakorda erinevate kõrgustega mängida.

Millest alustada peenra rajamisel?

Ükskõik millise aia rajamine saab alguse sellest, et tehakse kindlaks, milline on pinnas ning kuidas peenar ilmakaarte suhtes asetseb ehk kuidas päike peenrale paistma hakkab. Sellest lähtuvalt saab otsustada, millised taimed sinna üldse sobivad. Kõnealuse peenra künka seest tuli välja näiteks palju kivist pinda, mida oli vaja taimede istutamiseks natuke ka mullaga täita.

Kuhu killustiku põhjal aed kõige paremini sobib ja kuidas seda rajatakse?

Killustiku põhjal aeda ei pea peaaegu üldse rohima, seega on küsimus pigem selles. Sobima saab teda panna igat tüüpi aiaga nii maakodus kui linnas. Modernsemas aias tuleks lihtsalt luua sirgem peenra kuju ja hakkab sobima suurepäraselt. Alustuseks eemaldatakse tulevaselt peenralt murupind, seejärel lisatakse pinnasele istutusmulda ning mulla peale läheb spetsiaalne kangas, mis ei lase murul kasvada. Alles siis pannakse peale killustik. Kokkuvõttes annab killustiku põhi puhta mulje, mida on hiljem tõeliselt lihtne hooldada. Sügisene lehekoristus käib näiteks lehepuhuriga ja rohkem ei olegi vaja.

Mille järgi taimi valida?

Kuna vanalinna müür varjab enamuse päevast peenra jaoks päikese ja taimed näevad seda alles pärastlõunast alates, said peenrale valitud varjulisemates tingimustes hästi hakkama saavad püsikud.

Iga peenar on alati mõeldud silmailuks, seega on hästi oluline, kes seda vaatab ja kas temale see meeldib. Birgitile endale meeldib tohutult faasseni naistenõges, mida ta tihti peenardes kasutab. Lisaks suvi läbi õitsemisele on see taim ka suurepärane pinnakatja ning suudab peale maha lõikamist ülikiirelt taastuda. Kuna taim ise on küllaltki väike, annab see hea võimaluse efekti mõttes istutada sinna valele ka kõrgemaid taimi.

Kuna peenar kannab nime „Mere puudutus“, valiti kogu peenra taimestik selle järgi, et jääks mulje merest ja lainetest. Taimede värvigamma on teemast lähtuvalt roheline, valge ja sinine. See on ühtlasi ka silmale mõnusalt rahulik ja mõjub tasakaalustavalt. Lainet ja voogavust annavad hästi edasi kõrged kõrrelised peenra keskel, mis on istutatud lainjalt. Efekti lisavad sarnaselt istutatud erksinised ohakad ja valgete õite kooslustena siilkübarad.

Kõrguse rõhutamiseks sobivad alati kõige paremini suured puud, mis justkui kroonivad peenart ülalt. Valitud pihlapuud on äärmiselt toredad, sest ei kasva kunagi liiga suureks ning on võra poolest kiitsakad, sobides seepärast lillepeenrasse ülihästi.

Soovitus: pigem vähem erinevaid taimi peenral ja suuremate gruppidena!

Peenart peaks alati vaatama kui ühte tervikut, kus on mingi loogika ja mõte. Kõige mõjuvama ja kaunima tulemuse saame siis, kui kasutame vähem erinevaid taimi, aga gruppidena. „Mere puudutuses“ on see hästi näha. Taime sorte ei ole väga palju, küll aga on need istutatud täpselt nii, et mõte kõige paremini välja tuleks. Taimede mõistes on hea jälgida reeglit, et alates 3-st on juba hästi, 5 on veel parem ja 7 väga hästi. Sealt edasi ei ole enam olulist vahet, nagunii on palju.

Vee-element aias: plussid ja miinused

Veesilm on alati midagi sellist, mis loob aias liikuva keskkonna, annab tohutult palju juurde ja meeldib absoluutselt kõigile. Veesilma tegemine iseenesest ei ole raske, küll aga peab arvestama sellega, et esiteks meelitab vesi alati ligi lindusid, kellele seal sulistamas meeldib käia ning samuti lapsi veega mängima. See kõik tekitab alati juurde hooldusvajaduse, sest esiteks toovad linnud vette igasugu põnevaid asju, mida pidevalt on vaja sealt välja korjata. Samuti kipuvad pideva veega mängimise ja peenra äärtele astumise tulemusena tiigi äärekivid paigast ära minema. Seega veesilm aias eeldab alati mõnevõrra tööd, aga eks see ongi otsustamise koht.

Istumiskoht annab võimaluse aia võlusid pikemalt nautida

Tornide väljaku aiakujunduse võistluse aiad kinnitasid ja tõestasid terve suve seda, et aias võiks alati olla istumiskoht. Nii tore oli jälgida, et ükski pink ei olnud kunagi tühi. On suur vahe, kas jalutada lihtsalt peenarde vahelt läbi või siis võtta hetkeks aeg maha ja istuda taimede keskele maha. See annab täiesti teise tunde ja kogemuse. Koduaias on täpselt sama. Inimene peab saama aias istuda, kasvõi kuskil õunapuu all, et looduse rahu nautida ja endasse ammutada.

Kuidas käib killustiku põhjal peenra sügishooldus?

Kuni taimed veel rohelised püsivad ja öökülmad pole neid veel maha murdnud, võivad taimed peenrale jääda. Lihtsalt kuivanud õied võiks eemaldada. Pärast öökülmi peaks taimepealsed maha lõikama ja kogu peenra lehepuhuriga puhtaks tegema, et kevadel lume alt puhas pind välja sulaks.

Sügisel on hea püsikute vahele panna maha ka sibullilled. Sellise taimestikuga peenrale sobivad hästi näiteks tulbid ja laugud, et siis kevadel vaatajat kohe oma õitega rõõmustama hakata.
Kõrrelised jäetakse tavaliselt peenrasse, sest tänu oma tugevale struktuurile kaunistavad nad peenart ka talvel.

Autor: Kätlin Viksne, Greentallinn.eu
Inspiratsiooni peaaegu hooldusvaba aia rajamiseks