Eksperiment: mida lapsed mänguväljakutel päriselt kasutavad
Kaasatud ekspert: Eda VaneElamuarendusettevõte Bonava viis läbi eksperimendi, kus lapsed said katsetada erinevaid pealinna poolavalikke mänguväljakuid ning anda tagasisidet, mida nad atraktsioonidest arvavad.
Aktsiooni eestvedaja, Bonava maastikuarhitekt Eda Vane sõnul oli eesmärgiks saada otse sihtrühmalt sisendit hoovialade täiustamiseks, kus alati on oluline osa lastele suunatud tegevustel.
Selgus, et köitvaimad mänguväljakud on need, mis pakuvad võimalusi ühisteks tegevusteks ja mängudeks sõprade või vanematega ning kus on mõeldud ka täiskasvanute peale.
Täiskasvanute vs laste ekspertiis
Bonavas on ettevõttesisene projekteerimistiim, kes tegeleb igapäevaselt tootearendusega. Kuna piltlikult on ühe laua taga nii projekteerimis-, ehitus- ning müügi- ja klienditeenindusosakond, luuakse kodusid igas etapis tihedas koostöös ning jooksvalt koduostjate tagasisidet arvesse võttes. Niiviisi, erinevate ekspertide omavahelise sünergia tulemusel on võimalik pidevalt täiustada pakutavaid lahendusi.
Üheks selliseks näiteks on ka tulevaste kodude hoovialade planeerimine, mille oluliseks osaks on lastele suunatud tegevused. Et võtta arvesse lisaks täiskasvanute ekspertiisile ka reaalse sihtrühma ehk laste ootuseid, viiski Bonava läbi mänguväljakute uuringu.
Täpsemalt tehti peredele üleskutse külastada suuremaid poolavalikke mänguväljakuid kortermajade hoovialadel. Eksperimendis osales 12 peret lastega vanuses 2-12, kes külastasid ühe kuu jooksul 17 mänguväljakut. Kokku tehti 33 mänguväljakukülastust, mille kohta täideti tagasisideküsitlus.
Loomingulisused ja ühised tegevused igale vanusele
Järeldustena selgus, et sageli ei soodusta mänguväljakud pere või sõpradega koostegutsemist ning nad on loodud keskkonda, kus ohutuse tagamiseks on vajalik piirata mängimisala eraldi aiaga. Peredelt saavad heakskiidu mänguväljakud, mille juures on multifunktsionaalsed treeningvahendid ning lastele on loodud elemendid, mis soodustavad loomingulist kasutamist või ühistegevusi: karussellid, kaalukiiged ja beebikiiged.
Täpsemalt saab eksperimendi tulemustest välja tuua, et kuni viieaastased lapsed eelistavad mänguväljakul liivakasti, kiike, lihtsamaid madalamaid ronilaid liumäega ning rolli- ja vabamänguks sobilikke atraktsioone: mängumaja, tahvel, laud ja toolid.
Suuremad, üle viieaastased lapsed valivad mängimiseks rohkem füüsilist väljakutset esitavaid atraktsioone: seiklusrajad, ronimisseinad, skatepargid, tänavatreeningvahendid. Kui on valikus midagi sõpradega koos ajaviitmiseks, siis eelistatakse seda: pesakiik, palliplats, lauamängud, nagu lauatennis ja -jalgpall.
„Atraktsioonid, mis lapsi ei köida, on tihti liiga lihtsad, igavad, ei esita väljakutset ega inspireeri loovust. Või on pisemate laste pettumuseks ulatushaardest väljas. Palju on selliseid mänguvahendeid, kus saab tegutseda ainult omaette, mistõttu kaob lastel huvi mängimise vastu palju kiiremini. Lapsevanemad ise aga hindavad seda, kui mänguväljakul on mõeldud ka täiskasvanutele ja ümbruskonna hoidmisele, näiteks on olemas pingid, puhkealad ja prügikastid,“ võtab maastikuarhitekt Eda Vane mänguväljakute uuringu järeldused kokku.
Elamuarendajatel ja hoovialasid planeerivatel ekspertidel on nutikas koguda tagasisidet oma toote otsestelt kasutajatelt. Nii on võimalik saada kinnitust, et tehtud lahendused tõepoolest toimivad või näha võimalusi, kuidas midagi täiustada. Seda eriti lastele suunatud toodete ja tegevuste planeerimisel, mille puhul täiskasvanu ettekujutus võib erineda sellest, mida lapsed tegelikult eelistavad.
Mänguväljakute kasutamise eksperimendi tulemused julgustavad looma hoovidesse veel rohkem võimalusi koostegemiseks ja -viibimiseks, seda nii mänguatraktsioonide kui ka täiskasvanutele suunatud tegevuste ja ajaveetmisvõimaluste näol. Lisaks hoolitseda selle eest, et kodulähedastes hoovides jätkuks atraktsioone eri vanuses laste huvisid ja loovust silmas pidades ning tegemist oleks turvalise keskkonnaga, kus lastel on päriselt lõbus.