Eramaja renoveerimine: miks on sise- ja välisruum mõistlik tervikuna lahendada?
Renoveerimine on üsnagi lai mõiste, mis suures plaanis tähendab millegi olemasoleva ümber ehitamist kaasaegsetele tingimustel vastavaks.
Vahel tundub, et eramaja renoveerimine on isegi raskem ülesanne kui nullist alustada ja täiesti uus maja ehitada. Kõik sõltub eesmärgist, keegi tahab midagi täiesti uut ja teine jällegi olemasolevale uue elu anda.
Kui juba maja planeeringu muutmiseks läheb, on vaja rohkem teadmisi ja kogemusi ning enamasti eeldavad need lisaks ka erinevaid dokumente ja ametlikke kooskõlastusi.
Püsiva ja hea tulemuse nimel on mõistlik sise- ja maastikuarhitektuurne projekt tervikuna lahendada. See võimaldab erinevad sise- ja välisruumi ühisosad korraga läbi mõelda ning tulemuseks on terviklikum ja kvaliteetsem ruum.
Miks on spetsialisti kaasamine renoveerimisprojekti hädavajalik?
Loomulikult saab maja renoveerimisprojekti kuidagi ka ise teha ja ilmselt on paljud saanud ka kogemuse, kui palju tuleb pärast ringi teha, kui vajalike teadmisteta midagi teha.
Iga inimene on oma valdkonnas spetsialist, omab vastavat kogemust ja on ennast sellel alal arendanud. Täpselt nii oleks mõistlik asjasse suhtuda ka siin. Kui ikka päris täpselt ei oska, tuleks leida keegi, kes oskab.
Ideaalis on sise- ja välisruum üks tervik, mida tuleks nii ka vaadata. Mõlema osa muutmise soovid lahendatakse paralleelselt. Nii sise- kui maastikuarhitektuuri eriala läbinud Lisete Kivimägi, õppis just seepärast mõlemat eriala, et olla professionaal mõlemas, näha suurt pilti ja pooled omavahel kokku tuua. Lisete on õige inimene, kui on vaja kedagi kes näeks suuremat pilti ja orienteeruks tervikprotsessis. Lisete omab kokku üle 10. aasta töökogemust sisearhitekti/sisekujundajana ja maastikuarhitekt/aiakujundajana. See teeb asja ka tellija jaoks palju lihtsamaks.
Näiteks tehnovõrkude asetus määrab planeeringus palju nii toas kui õuealal ja see on just see osa, mille peale tavaliselt ise ei tulda ning seetõttu hiljem mõni soov enam teostatav ei ole.
Samuti võib näiteks juhtuda, et köögis sobimatu koha peale on tekkinud liigne maht ventilatsiooni või torustiku püstakuna, kuna ei osatud eriosade projekti õigesti kooskõlastada ja ülejäänud ruumilahendusega seostada.
Nii tuleb hiljem rohkem vaeva näha, et sobimatuid lahendusi ümber kavandada või nutikalt varjata. See tähendab kliendi jaoks muidugi ka lisakulutusi.
Lisete Kivimägi teeb selliste projektide puhul tihedalt koostööd erinevate spetsialistidega nagu hoone eriosade ja tehnovõrkude projekteerijad.
Sise- ja maastikuarhitektuurse osa koos vaatamine annab võimaluse luua ka lisaväärtust. Näiteks madalaid ja hämaraid ruume saab väliruumi vaatega avardada, võibolla on õuest paistmas mõni atraktiivne element nagu haljastus, purskkaev või skulptuur.
Samuti on võimalik tekitada efekt, kus välisvalgus loob pimedal ajal akende kaudu tuppa kauni atmosfääri. Kokkuvõttes jääb kogu ala kujundus ja disain ühtsem ning mõjub esteetilise tervikuna.
Renoveerimisprojektid
Maja renoveerimisel tuleb tihti arvestada erinevate lubade taotlemisega kohalike omavalitsuste käest ning selleks vajaliku ehitusdokumentatsiooni teostamisega. See on ühelt poolt keerukas aga mõneti ka huvitav töö. Renoveerimisprojekt kui tervik hõlmab väga palju eri osasid ja tavaline sisearhitektuurne projekteerimisloogika siin ei kehti.
Vanade hoonete renoveerimine on eriti keeruline teema, sest nendega kipub kahjuks nii olema, et puuduvad pädevad dokumendid, millele tugineda ja pole isegi sageli teada, millised on tehnosõlmed ja millised konstruktsioonid või mis millele toetub. Vahel on mõistlik tellida ehitise audit, mis kujutab endast objekti ülevaatust inseneri või konstruktori poolt ning kokkuvõtet hoone tehnilisest seisukorrast.
Keerulisematel juhtudel on vajalik konstruktsioonid avada, et tehnilistest sõlmedest aimu saada.
Tehnosüsteemid hoones on ühendatud maaaluste tehnovõrkude kaudu tänavaga. Nende asukoht määrab palju, alates sellest, kuhu üldse saab midagi kavandada. Tingimused on ette antud. Näiteks on soov ehitada väliterrass, aga maja juurest tuleb selle koha peale tehnovõrkude toru. Sellisel juhul ei saa sinna midagi planeerida ilma trasse ümber tõstmata.
Sise- ja välisruumi renoveerimisprojekt Pirita eramu näidetel
Tegemist oli 80-ndatel valminud postmodernistlikus stiilis majaga, mis vajas põhjalikku sise- ja välisruumi kaasajastamist. Siseruumis oli kasutatud võtteid, mis ei vastanud enam kaasaegsetele ruumikasutamise tavadele. Või siis oli arhitekti algselt kavandatud lahendus mitmete vahetunud omanike poolt omaäranägemist järgi kavandatud ning ei sobitunud nii hästi ülejäänud tervikusse.
Siseruumi arhitektuurne ümber projekteerimine
Sisekujunduse peateema oli ruumiloogika muutmine, sest see ei toiminud ja samuti ruumi kõrgused. Peamine probleem oli funktsionaalsuses. Esiteks puudus seal normaalselt toimiv garderoob. Arhitekt oli selle algselt küll kavandanud, aga vahepealsed omanikud olid plaani muutnud. Selleks, et garderoobi riideid panna, oli vaja hoonesse sisenedes kõndida välisjalanõudega üle toapõranda.
Lisaks oli esiku ruum väga madala laega, mis uutele pikemat kasvu omanikele tundus üsnagi rõhuv.
Ruum oli vaja reaalselt ümber mängida. Selgus ka, et enamik tehnosüsteemidest oli amortiseerunud ning vajas välja vahetamist. Samuti tuli tegeleda hoone soojustusega.
Puudu olid ka vajalikud dokumendid, mis tähendas, et seinad tuli avada, et aru saada, kuhu miski toetub. Ka eriosade spetsialistid olid kaasatud, et konstruktsiooni kandearvutused õiged saaksid.
Majal on omanäoline arhitektuur ja sisevaade, mida iseloomustab väga kõrgete ja madalate osade kontrast. Kahjuks mõned ruumid tundusid uutele omanikele liiga madalad ja rõhuvad. Seega kasutasime erinevaid ehituslikke ja kujunduslikke võtteid, et ruumitunnetust parandada.
Lõpptulemusena lahendati asi nii, et kogu hoone peasissepääs ning garderoobi ala nihutati maja esifassaadi teise nurka. Endise kitsa ning ebapiisava ruumikusega sissepääsu alasse jäi alles uks garaažist tuppa sisenemiseks ning endise peasissepääsu ukse asemele sai kavandatud maast laeni aken, mis hämarasse ruumi kõvasti valgust ja avarust tõi.
Sisearhitektuurne lahendus, mis tegelikult ka juba varem oli kvaliteetne kuid kliendi maitsele veidi kõle ning modernne, sai juurde hubasust ja kodusust erinevate materjalide, kujundusvõtete ning erilahenduste läbi.
Fotod: Üldine sisekujunduse kontseptsioon on inspireeritud rokokoost ning sellele iseloomulikest mereteematikaga seonduvatest loodusmotiividest - rannale uhutud karbid ja korallid.
Aiaruumi ümber projekteerimine
Aiakujundus oli vabakujunduslikus stiilis lahendatud. See tähendas looklevalt kavandatud haljaspeenraid ning kitsaid teeradasid nende vahel. Palju oli ülekasvanud haljastust.
Siseruumide paiknemisega suhestuvalt sai aeda kavandatud mahukas terrassiala, väliköök, laste mänguala, uus autovarjualune ning nende vahelised käiguteed ning haljastuslahendus. Samuti sai laiendatud olemasolevat hoonet nö. talveaia ulatuses.
Kesksel kohal hoovis oli kaunis kanada mänd, mis jäi ka uue maasikuarhitektuurse projekti juures keskmesse.
Hoone kontaktala sai kujunduse poolest veidi modernistlikum ja selgejoonelisem, mida ilmestavad laiad sirged käiguteed ning hoonega külgnev terrassiala. Aia kaugem osa aga pigem oma kõrghaljastusega pargilikum ja looklevam. Säilitati väärtuslik täiskasvanud haljastus, mida hõrendati vahelt vähemväärtuslike isendite likvideerimisega, see tagas ka olemasolevale haljastusele paremad kasvutingimused ja rohkem valgust. Krunt ise on pikliku kujuga, arvestatava kaldega mere suunas. Valdavalt looklev, pargi stiilis lahendus sobis hästi kliendi sooviga kodusemast ja hubasemast meeleolust.
Hoone küljel oli siseruumidega hästi suhestuv, ideaalne koht väliterrassile. Kahjuks paiknes selle paiga all majja sissetuleva gaasitoru. Terrassi ehitamiseks viidi toru teise kohta, vastasel korral ei oleks saanud sinna vundamenti rajada.
A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K.Viksne)
Eramaja renoveerimine: miks sise- ja välisruum on mõistlik tervikuna lahendada?