Ravimtaimed aias

Selles, et taimedes on vägi, ei kahtle meist keegi. Kuidas muidu oleks meie planeedil elu ja ilu. Nii nagu inimestel on iseloom ning sisemine energia, nii on see ka taimedel. Aistingud, mida saame taimedega suheldes, õpetavad meid nende omadusi tundma. Teadlased on põhjalikult analüüsinud paljude taimede keemilist koostist, tänu sellele on põhjendatud ja täpselt doseeritud kaasaegsete rohtude raviomadused. Sisuliselt sama kunsti oskasid vaatluste, katsete ja kogemuste põhjal ka ammused ravitsejad ning taimetargad.

Lisaks rahvameditsiinile pakuvad ümbritsevad taimed meile palju rohkem emotsioone kui pelgalt pillid või pulbrid. Hea enesetunde saamiseks tuleb taimedega rohkem ja teadlikumalt suhelda. Me ootame taimedelt silmapaitavat välimust, meeldejäävat maitsenüanssi, nauditavat lõhnaelamust. Taimed pakuvad seda kõike meelsasti keskkonnas, kus neil on hea kasvada. Aedniku tarkuseks jääb valida õigesse kasvukohta õiged taimed, neile õiged naabrid ning anda piisavalt toitaineid. Ja mida rohkem ta taimede kohta teab, seda rohkem ta näeb, mõistab ja oskab neid oma rõõmuks kasutada.
 

1. Saialill

Calendula officinalis

Päikesevärvides korvõieline saialill võiks kasvada igas aias. Isepaljunev suvik on väga vähenõudlik. Armastab parasniisket aiamulda ja päikeselist kasvukohta. Õitseb juulist oktoobrini, õitsemist aitab pikendada närbunud õite äranoppimine. Olemas palju eri kõrguse, õievärvuse ja -suurusega sorte.

Kasutamine: õisi kasutatakse põletikuvastastes salvides ja teedes.

2. Monarda

Monarda didyma

Keskmisekasvuline suvine õitseja, kelle õied võivad varieeruda sorditi valgest punaseni. Lühiealine, aga kiiresti laienev püsik, õitseb kesksuvest sügiseni. Armastab päikest ja piisavalt niiskust. Liblikate ja mesilaste lemmik.

Kasutamine: noortest lehtedest ja õitest saab söögiisu stimuleeriva, seedimist soodustava ning rahulikku und soosiva tee.

3. Karulauk

Allium ursinum

Varakevadine tervisetaim, õitseb mais kenade valgete õitega, suve keskel lehed kuivavad. Vajab niiskemat pinnast ja poolvarju. Paljuneb seemnetest (külvata varasügisel) või puhma jagamisega.

Kasutamine: varakevadel süüakse vitamiinirikkaid, maheda küüslaugumaitsega lehti, millel on ateroskleroosi ja trombiohu vastane ning tugev antibiootiline toime.

4. Aniisi-hiidiisop

Agastache foeniculum

Südasuvine õitseja võlub lillakassiniste või valgete püstiste õiekobaratega, leidub ka kollaselehelisi sorte, mis annavad õitega vahva kontrasti. Armastab päikesepaistelist, kuivemapoolset kasvukohta. Õitseb rikkalikult ja annab isekülvi. Mesilaste ja liblikate lemmik.

Kasutamine: nõrga aniisimaitsega lehti kasutatakse köha- ja külmetusvastases teesegus. Peenestatud lehepudi kompress leevendab põletushaavu.

5. Kõrvenõges

Urtica dioica

Tavaline inimkaasleja umbrohi on väga mitmekülgse kasutusvõimalusega taim. Korja võimalusel loodusest, mitte sõnnikuhunnikult ega mürgitatud põlluservadest, sest nõges kogub endasse nitraate jm kahjulikke aineid. Kasvab parasniiskel maal, nii varjus kui ka päikesepaistel.

Kasutamine: nõgese lehed on vitamiini- ja mineraalainerohked, puhastavad verd ja organismi. Eriti kevadel on hea teha üks nõgesetee kuur. Soodustab vere hüübimist.

6. Varemerohi

Symphytum officinale

Karedate lehtedega, tugevakasvuline, väekas ja kena taim. Armastab viljakat pinnast, on leplik valguse suhtes ning õitseb juunis ja juulis lillakate õitega. Edeneb paremini niiskel kasvukohal.

Kasutamine: välispidiselt kasutatakse juurepudru või -tinktuuri ja lehti kompressina traumajärgses ravis, sest aitab kaasa kahjustatud kudede taastumisele.

7. Liht-naistepuna

Hypericum perforatum

Taime leiad looduslikult kasvamas kuivematelt päikeselisematelt niitudelt ja teeservadelt. Aiataimena võib kohata pigem teisi naistepunaliike. Kui soovid naistepuna kodustada, püüa talle leida aiaski mitte väga niiske ega rammus koht.

Kasutamine: naistepuna on üks maailma tuntumaid ravimtaimi kurvameelsuse vastu, ehkki tavalist teed tehes see toime väga mõjus ei ole. Tee aitab kõhuvalude vastu, naistepunaõli haavade ja marrastuste parandamiseks.

8. Harilik astelpaju

Hippophae rhamnoides

Omapäraselt vaiguselt hapud astelpajumarjad on väga vitamiinirohked. Kui neid on puudel rohkesti, on nad ka väga dekoratiivsed. Saagi saamiseks on vaja nii emas- kui ka isastaimi. Astelpaju armastab niiskemapoolset, kuid mitte seisva veega kasvukohta. Väetamist ei vaja.

Kasutamine: värsked marjad ja mahl on vitamiinide, mineraalide ja küllastumata rasvahapete allikaks. Astelpajuõlil on peale määrides põletikuvastane ja haavu parandav toime.

9. Harilik humal

Humulus lupulus

Mitmeaastast emasõitega vääntaime kaunistavad augustis kuldsed humalakäbid. Humal armastab kasvada toitaineterikkas parasniiskes mullas, ka poolvarjus. Kuni viiemeetriseks kasvav taim vajab kindlat tuge.

Kasutamine: humalakäbidest saab rahustava toimega tee ärevuse või unehäirete peletamiseks. Humalat kasutatakse ka õlle maitsestamisel.

10. Mustikas

Vaccinium myrtillus

Kasulike omadustega harilik mustikas on meil pigem metsataim, aias kasvatatakse suurema põõsa ja magusamate marjadega kultuurmustikat (ahtalehine ja kännasmustikas). Biokeemiline koostis on marjadel siiski lähedane.

Armastab kasvamiseks parasniisket happelist mineraalmulda, seisvat vett ei talu. Päikesepaistel on taim viljakam.

Kasutamine: maitsvad marjad värskelt, moosis ja küpsetistes. Nii marjad kui ka lehed on kasulikud silmanägemisele ja kõhuhädade korral.

11. Harilik pune

Origanum vulgare

Lõhnavate lillade õitega püsik võib kasvada kuni põlvekõrguseks, kasvab meil ka looduslikult. Armastab päikeselist kasvukohta ja kuivemat pinnast. Aedades kasvatatakse mitmeid puneme liike ja sorte. Õitsemisajal juulist septembrini on mesilaste ja liblikate lemmikuks.

Kasutamine: armastatud maitse- ja teetaim. Punemeteest otsi leevendust hingamisteede vaevuste ja külmetushaiguste korral.

12. Münt

Mentha

Piparmünt ja ka tema sugulased mündid on tuntud ning meie aedades üsnagi levinud. Leidub palju eri värvi ja maitsega variatsioone. Mündid on kiiresti laienevad püsikud, kes on leplikud aiamulla suhtes, ei armasta aga väga kuiva ega liivast pinnast. Kuivatamiseks korjatakse lehtedega varsi õitsemise algul juulis, ent värsket taime võib kasutada kogu hooaja jooksul.

Kasutamine: jookide ja mõningate söökide maitsestamiseks. Tee on abiks seedeelundite vaevuste leevendamisel, soojalt rahustab ja külmalt värskendab.

13. Aedsalvei

Salvia officinalis

Mõnusalt pehmete hallikate lehtede ja kena lillakassinist tooni õitega salvei on ühtaegu kaunis ning võimsa väega ravimtaim. Armastab kerget lubjarikast pinnast ja päikesepaistet, kuid talvitumine on ebakindel. Leidub erineva dekoratiivse lehevärviga sorte.

Kasutamine: salveilehtede tee on hea valik gripi ja külmetushaiguste korral, kuid tema sissevõtmisega ei tohi liialdada. Kurista kurku või hinga sisse auru – seegi toimib põletikuvastaselt. Värskete lehtede pealepanemisega saab tervendada igemeid ja halbu haavu.