Ratsuritäht on populaarne talvine õitseja

Minu vanavanaemal oli üks kaunis punaste kellukatega lill. Kui ma olin pisike, tundus see hiiglaslik. Vanaema tõi ta peidust välja jõulude paiku või veidi hiljem. Mäletan, et kulus päris mitu nädalat, enne kui esmapilgul elutust sibulast hakkasid arenema õievarred. Lapsena tundus ootamine väga pikk. Lõpuks aga avanesid suured punased kellukad. Vanaema ütles, et see on ratsuritäht.

Tänapäeval on ratsuritähest Hippeastrum kujunenud just jõululill. Tegelikult võib aga ratsuritäht õitseda ka suvel – kõik sõltub hooldamisest.

Kust osta ratsuritähte?

Enamasti ilmuvad ratsuritähtede sibulad müüki sügise saabudes. Kuna ratsuritähed on väga populaarsed talvised õitsejad, on sügis just õige aeg nende potistamiseks. Peale sibulate pakuvad lillepoed ka juba potti istutatud ratsuritähti.

Kumba varianti eelistada?

Soovitan muretseda lihtsalt ühe korraliku sibula. Juba potti istutatud sibulad on sageli väga kehvas seisus, kuna suurtes lilleladudes hoitakse neid kauem unes püsimiseks üliniiskena külmas laos. Niiskus ja külm on aga ratsuritähe suurimad vaenlased.

Juhul kui näed lillepoes meeltmööda ratsuritähte, uuri, millises olukorras on sibul. See peaks olema kas pooleldi mullas või mullapinna lähedal, mitte täielikult mulla sees. Lillepoodides müüdavad hollandi sibulad on aga enamasti uputatud potti kookoseturba sisse ja võivad olla olematuks mädanenud. Lillepoest võib siiski leida ka väga kenasti ja õigesti potistatud „ratsureid”.

Kui aga ostad paljasjuurse sibula, sõltub sibula muldapaneku aeg sellest, millal soovid õisi näha. Istutamisest õiteni kulub enamasti umbes 5 nädalat. Kõik sõltub aga väga palju tingimustest.

13 sammu õitest õiteni

Oled just ostnud ilusa ratsuritähesibula. Mis edasi?

1. Pane sibul ainult kandapidi (osa, millest arenevad juured) umbes 1 ööpäevaks toasooja vette. Juurte tärkamine ja areng on üsna kiired. Kohe, kui märkad, et kannast on arenenud uute juurekeste otsad, tuleb sibul istutada.
2. Istutamiseks on vaja rammusat kohevat mulda. Hea on turbaga segatud lehekompost, lisada võib ka kõdusõnnikut. Jälgi, et muld oleks kohev ja õhuline. Raske muld ei ole hea. Ka puhas turvas ei ole hea, kuna soodustab sibulal mädanike arengut.
3. Vali sibulale natuke suurem pott, see kindlustab hea õitsemise. Täida pott mullaga, nii et juurekand jääks mulla alla. Ära istuta sibulat sügavale mulda!
4. Kui sibul on istutatud, kasta. Väldi vee sattumist sibulale! Ratsuritähesibul peab olema kuiv.
5. Nüüd aseta unine sibul umbes 18 kraadi juurde ärkama. Esialgu pole valgust vaja.
6. Esimesena arenevad õievarred. Kui need on umbes 10 cm kõrgused, tõsta pott väga valgesse kohta. Väldi liiga kõrget temperatuuri.
7. Kuna sibul on ärganud, hakkab ta vajama rohkem vett. Ära teda siiski üle uputa! Kasta vastavalt kuivamisele. Juurdunud sibulat võib kasta ka alt – vala vesi alustaldrikule ning lase sibulal veidi aega vett imeda. Liigne vesi kalla ära.
8. Mõne nädala pärast on õievarred välja arenenud ja õied avanevad. Mida soojem on kasvukoht, seda kiiremini õied närbuvad, 16–20 kraadi juures säilivad nad kauem.
9. Eemalda närbunud õied, kuid jäta alles õievars, lastes sel kuivada loomulikul viisil. Pärast õitsemist algab ratsuritähel uus kasvuperiood, arenema hakkavad lehed. Kevadest suve keskpaigani tuleks kasutada täisväetist, lisada võib lämmastikväetist.
10. Kui öökülmaoht on möödas, võib ratsuritähe viia aeda suvitama. Vali talle päikeseline või poolvarjuline kasvukoht. Väldi kohta, kus taim jääb pidevalt vihma kätte. Kasta ja väeta kasvavat sibulat korralikult.
11. Sügise saabudes lõpeta väetamine ja vähenda järk-järgult kastmist. Lehestiku kuivamine on märk sellest, et ratsuritäht hakkab mõtlema talvepuhkusele.
12. Eemalda kuivanud lehestik ning enne külmade saabumist vii armastusega hooldatud sibulake puhkama 10–15kraadisesse kuiva ruumi. Puhkuse ajal ratsuritäht kastmist ei vaja.
13. Kui suvine töö on olnud edukas, märkad pärast jõule, et sibulakesel on ilmunud õiealgmed. Nüüd tuleks sibul tuua jälle talveunest valguse kätte ja uus kasvuperiood saabki alata.

Haigused ja kahjurid   

Ratsuritähe kutsehaiguseks võib nimetada punalaiksust. See haigus jumaldab niiskust ja külma ning sööb ära sügaval mullas asuvad ülekastetud sibulad!

Sibulaid võib enne istutamist leotada kaaliumpermanganaadi vees. See pidurdab punalaiksuse arengut. Päris välja ravida seda kahjuks ei õnnestu. Kui ostetud sibulal on märgata punalaiksusest kahjustunud sibulasoomuseid, siis eemalda need.

    Ratsuritähtede lehtede vahed meeldivad villtäidele. Nende vastu aitab pestitsiid (näiteks Actara, Decis, Karate) või täide regulaarne käsitsi eemaldamine.

Kvaliteetne sibul

Õitsemise kvaliteet sõltub ratsuritähesibula suurusest. Mida suurem on sibul, seda rohkem suudab ta õievarsi kasvatada.

Enamasti on müügil sibulad suurusega 22/24, mis näitab sibula ümbermõõtu. Selline sibul kasvatab 1–2 õievart umbes 8 kellukaga. 28–36 suurusega sibulalt on oodata juba 2–3 õievart.

Sibulatel tähisega 42+ on juba eksklusiivne kvaliteet. Neid kutsutakse ka „emasibulateks”, enamasti kasvatavad nad 3–4 õievart.
 

Amaryllis või Hippeastrum?

Ratsuritäht Hippeastrum ei ole sama liik, mis amarüllis, kuid nad kuuluvad samasse amarülluste perekonda. Ratsuritäheliike on umbes 90 ja hübriide ligi 600. Seega on valik suur ja igale maitsele leidub midagi. Looduslikult kasvab neid subtroopilisi kaunitare Ameerikast Argentiinani ja Mehhikost kuni Kariibideni.