Pottsepa nõuanded ahju või kamina valimiseks ja õigeks kütmiseks

Uut kodu planeerides on üks olulisemaid otsuseid küttesüsteemi valik. Ahjuküte on alati üks võimalus, eriti maapiirkondades, kus on oht pikaaegseteks elektrikatkestusteks. Ahi annab kindluse, et tuba kunagi külmaks ei jää ja pliit võimaluse söögi valmistamiseks. Tõsi, mugavusküttega siiski tegu ei ole. Õhk-vesi süsteem, maa- või gaasiküte on palju mugavamad küttelahendused, kuid vajavad kõik toimimiseks elektrit. Valiku peab igaüks oma vajadustest, elukoha tingimustest ja võimalustest lähtuvalt ise tegema.

Kuid isegi kui primaarküte on näiteks elektri peal, oleks maapiirkondades soovitatav alati omada ka ahju ja pliiti. See võib osutuda vajalikuks juhul, kui elektrisüsteemiga tekib probleeme või elektri hind tõuseb märkimisväärselt kõrgeks. Viimaste sündmuste valguses soovitab ka Päästeamet, et igas kodus võiks olla puupliit või kaasaskantav gaasipliit.

Pottsepp Kristo Koppeli sõnul on ahjuküte jätkuvalt kõige tervislikum küttelahendus üldse, sest ahjusoojus on päikese soojusega sarnane ja inimese kehale kõige loomulikum vastu võtta. Ahjuküttega elamisest tulnud inimene ei suuda sageli teise küttesüsteemiga harjudagi. Silmaga seda ei näe, aga keha tunneb õhu erinevust.

Tänapäepäevane puukütte süsteem pakub mitmeid uusi ja tõhusaid võimalusi, mis korralikult ja vastavalt nõuetele lahendatuna tagab meeldiva ja ühtlase toasooja pikaks ajaks. Ent juba planeerimise algstaadiumis on oluline kaasata kogenud pottsepp, kes aitab määrata õige küttekolde tüübi, sobiva soojamüüri suuruse ja ahju paigutuse erinevate tubade suhtes. Vastasel juhul võib juhtuda, et näiteks soojus ei jaotu majas ühtlaselt või korsten ei tõmba piisavalt hästi.

Mille järgi pottseppa valida? Kutsetunnistus on oluline!

Oskusliku meistrimehe leidmiseks soovitab pottsepp Kristo Koppel kõigepealt kontrollida, kas välja valitud mehel ka kutsetunnistus taskus, sest kvalifitseeritud spetsialistid üldiselt oskavad oma tööd hästi ja teavad, millistele nõuetele ahju- ja pliidisüsteemid peavad vastama. Ainult paber üksi siiski taset ei tõesta, sest pärast eksami sooritamist on pottseppadele ette nähtud nn õpipoisiaeg meistrimehe käe all. Kütteseadmed on tuleohtlik teema, siin ei tohiks mingil juhul pädeva inimese arvelt kokku hoida. Pottseppade kutsetunnistuse register on leitav siin

Millest alustada, kui on otsustatud puukütte süsteemi kasuks?

Täna pööratakse üle maailma oluliselt tähelepanu õhu kvaliteedile ja keskkonna säästlikkusele. See peaks olema ka iga inimese südameasi, kui tahame siin planeedil veel pikalt koos eksisteerida. Seetõttu peavad kõik puukütteseadmed normidele vastama, eriti veel uued. Vanade kütteseadmete uuendamiseks pakub riik toetust, mille abil on võimalik oma vana ja amortiseerunud ahjusüsteem välja vahetada või uuendada. Loe riikliku toetuse kohta lähemalt siit: Riigi Teataja (§ 6 p15). Uus ahi peab kindlasti vastama kõikidele riiklikult puukütte seadmetele kehtestatud nõuetele.

Ahju ehitus algab kolde tüübi valikust. Kõige efektiivsem ja keskkonnasäästlikum kolde tüüp hetkel tavakasutaja jaoks on pilukolle. See on uue põlvkonna koldetüüp, kus õhk ei tule peale mitte alt nagu vanasti, vaid läbi kolde külgedes asuvate pilude. See tagab põlemise ajal puidust eralduvate gaaside segunemise, mistõttu on põlemisprotsess puhtam, kõrgema temperatuuriga ja puidust saadav energia oluliselt suurem.

Teine võimalus on klassikaline restkolle, kus õhk tuleb peale alt. Keskkonnauuringute Keskuse katsete tulemusena on tõestatud, et ka restkollet saab nii ehitada ja kasutada, et see heitmenormide piiridele vastaks, aga tavakasutaja jaoks on see veidi keerulisem ja eeldab kütmise ajal õhuga mängimist. Seega uue ahju puhul soovitab Kristo pigem ikkagi eelistada pilukollet.

Pilukoldega ahjusid oskavad teha kõik pottsepad. See nn käsitööahi pea vastama lihtsalt etteantud standardile, st kogu ahju hüdrodünaamika. Sellekohane kliimaministri määrus ja standardinumber on avalikud, et ka tellijal oleks võimalik sellega tutvuda.

Valmis ahjuga saab kaasa passi

Valminud küttekehaga koos antakse omanikule üle seadme pass koos vajaliku spetsiifikaga. Pass peaks sisaldama infot kasutatud materjalide kohta, lõõristiku süsteemi kirjeldust, mida on hiljem korstnapühkijal vaja, seadme välismõõte ja kasutusjuhendit.

Kõige olulisem kasutaja jaoks on Kristo sõnul teada, mitu kilogrammi puitu läheb korraga kaminasse või ahju ja kui pikk on soojasalvestuskestus. Laias laastus annab 1 kg puitu välja ca 1 ühiku soojust, mis erineb natuke puuliigiti. Samuti peab teadma, kui palju või vähe võib ahju kütta (max ja min kogus), et mitte üle kütta ja et ei oleks ka alakütmist, mis tekitab korstnasse tugeva tahmumise.

Energiamärgis on teatud juhtudel kohustuslik

Kütteseadmetele ja nende korrashoiule on ka riik hakanud senisest tunduvalt rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks tehases valmistatud kütteseadmetel on energiamärgis kohustuslik, üldjuhul on need poest ostetud seadmetel ka peal. Käsilaotud ahjudel ja kaminatel sellist tähist ei ole. Siin kehtib ikka reegel, et usalda paberitega spetsialisti. 

Ahju küttes tee aken lahti!

Tavalist restkoldega ahju, kaminat või pliiti küttes on oluline, et kuskilt peab ruumist põlemiseks võetud õhk ka tuppa tagasi tulema. Aken on vaja lahti teha!
 
Õhk mõjutab kogu põlemisprotsessi kvaliteeti, kaasa arvatud tahmamist ja heitmeid.  Kiirem tahmamine tähendab seda, et põlemistemperatuur jääb madalamaks ja nn korvitäiest küttematerjalist saab oluliselt vähem sooja kätte. Õhku mitte peale andes tekib ruumis vaakum. Ventileerimine ei aita, sest ventilatsioon on häälestatud alarõhule.
 
Rusikareegli järgi vajab kilogramm puidu põlemisel 10-12 kuupmeetrit õhku. 1/10 keskmise ahju kogus ehk 15 kg puitu vajab minimaalselt 150 kuupmeetrit õhku. Kui tuba on vaakumis, tekivad kohe ka suitsu- ja vingugaasi ohud. Suits läheb küll läbi korstna välja, aga kuna tuba on vaakumis, otsivad suits ja ving hõredat kohta, kust ikkagi tuppa tagasi tulla.  
 
Kütmise efektiivsusest sõltub ka heitmenormide hulk, Õigesti küttes saab esiteks küttematerjalist kogu võimaliku energia kätte, teiseks säästab nii ka ennast ja keskkonda. Ehk siis pika jutu kokkuvõte on lihtne: kui kütad, siis aken tuulutuse peale ja kõik ongi juba hästi.

Õigesti süütamine aitab vähendada heitmenorme

Mida kiiremini ahi süttib, seda väiksem on emissioon. Seega on vaja teada, kuidas tuli kiiresti põlema saada. Kolle süüdatakse pealt, kasutades looduslikke küttetablette ja väikeseid puitklotse või peenemaid puuoksi. Pealt süütamisel toimub põlemine suunas ülevalt alla ning kõik puidust eraldunud gaasid põlevad täielikult ära. Alt süüdates toimub esialgu põlemine puuvirna all ning ülemistest halgudest eralduvad puugaasid väljuvad põlemata kujul korstnasse. Pealtpoolt süütamisel saavutab ka põlemine maksimum temperatuuri kiiremini ning põlemisprotsess on puhtam.
 
Tegelikult käib see nii (puuhalgude süütamise õpetus): esmalt laotakse 3-4 kihti puid, lisatakse sinna keskele 2 süütetabletti ja lõppu väikesed puuoksad, mis põlema pannakse. Kõrva taha tasub panna ka selle, et ahju peaks kütma kvaliteetse ja kuiva halupuuga. Halva kvaliteediga küttematerjalidega kütmisel vajab ahi tihedamini hooldust.

Küttesüsteemi pideva efektiivsuse ja tuleohutuse tagab hooldus

Kord aastas vajavad puukütteseadmed ja korsten puhastamist, mille kohta peab igal ahjuomanikul olema ette näidata vastav akt. Akti saab väljastada kvalifitseeritud korstnapühkija peale toimingu teostamist.
 
Alates 2021. aastast peavad tuleohutuse seaduse kohaselt korstnapühkijad ja pottsepad kõik küttesüsteemidega seotud toimingud kandma küttesüsteemide portaali. Selle kohta teostab järelevalvet Päästeamet.
 
Kui korstnapühkijat tellida, tasub uurida, kas tema kutsetunnistus on uuendatud ja kehtiv, sest kasutatakse ka vananenud kutsetunnistuse numbreid. Uuendatud kutsetunnistus tähendab, et ajakohaste teadmiste eksam on sooritatud ja inimest võib usaldada. Tegemist on ikkagi tuleohtlike seadmete ja kokkuvõttes inimeste turvalisusega.  
Kontrolli korstnapühkija kutsetunnistust siin

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)