Pidulaud särama Eesti lipuvärvides küünlaga
24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva.
Sinine, must ja valge – need on meie kodumaa lipu värvid, mis on sümboliseerinud eestlust (rahvast, ajalugu, kultuuri) juba pikki aastaid. Kuid kas suudame täna ette kujutada, et vaid 40 aastat tagasi oli nende värvide igapäevane kasutamine karistatav?
Vabaduse nimel riskisid noored, heisates salaja sinimustvalgeid lippe, põimides neid värve loomingusse ja avaldades niiviisi oma meelsust. Tollal tähendas see tsensuuri ja karistuse ohtu, kuid just selline julgus hoidis elus rahvuslikku vaimu.
Salasõnum luuletuses?
Andreas Rõugu 1981. aastal kirjutatud luuletus peidab endas tähelepanelikule lugejale sügava tähenduse:
Silmades taevas ja meri
Inimene sinisilmne
Nagu peoga kühveldet teri
Imeline valge
Meeled tuultele valla
Uued vaod vaotuman palge
Süda sädemeid kalla
Tuli kõik neelab alla
Voogab päev üle lõõsan maa
Algaman merel kui tõus
Lebada kauem ei saa
Geenid veel jõus
Eestimaa
Sinimustvalge looduses ja traditsioonides
Veebruarikuu ise toob meieni meie lipuvärvid looduses – valge lumi, sinine taevas ja must metsapiir. Need samad värvid, mis sündisid rahvusliku äratuse ajastul 19. sajandi lõpus, on käinud eestlastega läbi ajaloo, sõnastades meie identiteeti ja võitlust oma riigi eest.
Ka enne taasiseseisvumist ilmusid keelatud sisnimustvalged värvikombinatsioonid erinevatesse kohtadesse – autodele, majadele ja kõige ootamatumatele esemetele. See oli vaikne, kuid järjekindel sümbol, mis hoidis elus lootust vabadusele.
Täna ja igavesti
Täna saame oma rahvusvärve kanda uhkusega. Lipulaul kutsub meid kaunistama Eesti kodusid kolme koduvärviga – ja mis oleks parem viis kui lasta neil särada pidulaual. Tutvu Võhma Valgusevabriku sinimustvalge küünlavalikuga, et muuta värvid veelgi sõnumikandvamaks meie riigi tähtpäeval!
A: M. Kirt, Võhma Valgusevabrik
Pidulaud särama Eesti lipuvärvides küünlaga
