Parim aeg viljapuude lõikamiseks on varakevadel
Millal on õige aeg viljapuude ja põõsaste lõikamiseks ja kuidas seda teha? Nõu annab aednik Piret Virkepuu.
Mõnele võib see tulla nüüd üllatusena, aga sobiv aeg viljapuude lõikuseks on talve lõpp. Isegi kiirustama peaks kirsside, ploomide ja teiste luuviljaliste lõikamisega, sest nende mahlad hakkavad kevadel varem liikuma. Hilinenud lõikus võib kutsuda esile kummivooluse, mis takistab haavade kinnikasvamist. Kasu asemel võib tekkida hoopis kahju. Seepärast on kindlam luuviljaliste lõikus suvesse jätta. Siis on ka kuivanud oksad paremini nähtavad.
Õunapuude kevadiseks lõikuseks sobiv aeg on pikem ning kestab kuni pungade puhkemiseni. Kevadise lõikuse eelis on, et puulehed ei varja vaatevälja ning võra on kenasti nähtaval.
Enne tööga alustamist tuleks kontrollida lõikamiseks kasutatavate tööriistade teravust ja puhtust. Käärid peavad olema vaheliti asetsevate teradega. Lõikust on mõistlik alustada noortest ja tervetest puudest. Peale lõikust tööriistad desinfitseeritakse käepäraste vahenditega. Nii välditakse nakkuste levitamist puult puule.
Viljapuude lõikamise üks oluline reegel on, et korraga ei tohiks ära lõigata rohkem kui 1/3 võra massist. Suurem lõikus on puule koormav ning jätab puu põdema. Eriti ettevaatlik tuleks olla vanade puude lõikamisel, sest seal on suur oht lõikamisega liiale minna. Mõistlik oleks jaotada suurem noorenduslõikus mitmele aastale.
Suur viga, mida sageli tehakse, on paarisentimeetriste oksajuppide jätmine. Oks tuleb alati tüve ligidalt ära lõigata, sest puu külge jäänud poolikud oksaköndid takistavad haavade kinnikasvamist ning on pesitsuspaigaks haigustekitajatele ja kahjuritele. Puud kujundades tasuks silmas pidada, et esmalt peaks ära lõikama kuivanud oksad, seejärel võra sisse suunduvad ja risti ning üksteise vastu hõõrduvad oksad. Iga oksa jaoks peab olema ruumi. Tihedas võras ei liigu õhk ega paista valgus.
Suurematele horisontaalse pinnaga lõikekohtadele oleks hea kanda puupalsamit, see kaitseb haigustekitajate ja liigniiskuse eest. Väiksemaid kohti pole vaja katta, puu paraneb ise. Haavavaha pigem ei soovitata kasutada, kuna see on temperatuurile tundlik ja kipub lahti tulema. Luuviljalised võiksid jääda tihedama võraga kui õunapuud, pirnipuud.
Kes varakevadise lõikusaja maha magab, saab järgmise võimaluse suvel. Siis võib kuni sügiseni vajadusel kõiki viljapuid korrigeerida.
Marjapõõsaste lõikamine on mõistlik teha ära sügisel
Parim aeg marjapõõsaste lõikamiseks on sügis, kuid kui see töö siiski tegemata on jäänud, on kevadelgi võimalik põõsad korda teha. Oluline on, et töö saaks varakult tehtud, sest soojade kevadilmadega hakkavad põõsaste pungad paisuma ning hooldustööde käigus võime pungi kahjustada.
Esmalt tuleb välja lõigata kuivanud ja lamandunud oksad. Igale allesjäävale oksale peab jääma piisavalt ruumi. Oks lõigatakse ära võimalikult maapinna lähedalt. Arvestama peab ka marjakultuuride eripäraga.
Karusmarjapõõsas võib olla punase- ja mustasõstrapõõsast tihedam, tema okste viljakandeiga on pikem.
Punane sõstar võiks olla ca 12 oksaga, mille hulgas nii vanemaid kui nooremaid. Igal aastal võiks mõne vana oksa välja lõigata. Mustal sõstral algab kandeiga punasest varem. Seepärast võib kõik üle nelja aasta vanused oksad põõsast välja lõigata.
Kui puude ja põõsaste lõikamine tundub siiski liialt keeruline, tasub alati internetist ja raamatutest lisainfot otsida. Samuti võib abi saada spetsialistidelt. Võimalusel tasuks uurida teenusepakkuja tausta, kuna paraku pakuvad teenust ka vajalike teadmisteta hõlptulu teenijad.
