Palkmaja maakivist vundamenti ei tohi uue betoonpõrandaga kokku valada
TÜÜPVIGAKaasatud ekspert: Aigar Zahkna

Kogenud palkmajade renoveerija Aigar Zahkna sõnul on vana palkmaja vundamendi renoveerimisel üks levinumaid vigu maakivist vundamendi kokku valamine uue betoonpõrandaga. Seda ei tohi mingil juhul teha, sest maakivist vundament erineb tavalisest vundamendist ja on enamasti väljast soojustamata. Kui betoonpõrand valada maakivi vundamendiga kokku, jääb põrand külmaks ja tekib ulatuslik külmasild.
Õige lahendus on kasutada põranda ja maakivist vundamendi vahel soojustusmaterjali, näiteks vähemalt 5 cm paksust penoplastikihti. Maakivist vundamenti pealt ei soojustata, kuid külmasilla vältimiseks paigaldatakse vundamendi ümber penoplastist perimeeter. Samuti on soovitatav alustada penoplastiringi alt drenaažiga, mis on eriti oluline niisketel pinnastel.
Kuna vundament ei ole tasane ja selle silumine nõuab aega ning saalungite tegemist, jäetakse see töö sageli tegemata. Paraku ei saa sellest mööda vaadata.
Samuti unustatakse tihti pealispõranda altpoolt õige soojustamine, mille tulemusena jäävad toad külmaks, kuna betoon kiirgab külma. Kui betoonpõrandas on põrandaküte, paigaldatakse lõppviimistlusmaterjal (puitpõrand, kork, epoksiid või plaat) otse betoonile. Kui põrandakütet pole, tuleb paigaldada puitlaag betooni ja viimistlusmaterjali vahele ning puitlaagi vahele panna vill – see hoiab põranda soojemana.
Parandustööd on ajamahukad ja töömahukad, kuna kogu vundament tuleb seestpoolt lahti piikida ning korralikult soojustada vastavalt eeltoodud juhistele.
A: Inkodu.ee