Selge ja läbipaistev vesi ei tähenda veel, et see on puhas. Isegi kui vesi on tunnistatud joogikõlblikuks, võib selles sisalduda erinevaid ühendeid
Eestis villitud pudelivesi on põhimõtteliselt tavaline kraanivesi, millele on lisatud säilitusained, et vesi 6 ja rohkem kuud säiliks. Kui keskendume nüüd veel ka plastikpakendile, mille kahjulikkusest tervisele on viimasel ajal väga palju rääkima hakatud, paneb mõtlema, miks me seda kõike teeme, kas tõesti ettevõtluse toetamiseks?
Vesi mõjutab valmiva toidu kvaliteeti. Näiteks kare ja liigselt minaraalirikas vesi muudab pärmi toimet.
Ilustamata kujul väljaöelduna joob viiendik Eesti inimestest radioaktiivset kraanivett. Peamiselt puudutab see Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa, Tallinnas Nõmme ja Pirita linnaosa elanikke, kelle kodune kraanivesi saadakse 60-70 meetri sügavuselt kambrium-vendi veekihist.
Vesi on elus ja seismisel tekib sinna elu juurde. Sellest tulebki soovitus kasutada ainult värsket vett.
Reoveepuhastusjaamad ei suuda vett bioaktiivsetest ainetest täielikult puhastada (antibiootikumid, hormoonid, biotsiidid, seebid, pesuained, tualetipuhastusvahendid).
Tuntud kiropraktik Karl Pärjamäe annab nõu – milliseid vigu teeme vee joomisel?
Beebi organism on eriti õrn ja vastuvõtlik, mistõttu on väga oluline, et väikelapse joogivesi oleks puhas.
Inimese keha nõuab normaalseks ainevahetuseks iga päev keskmiselt 1,5–2 liitrit värsket vett. Vesi on inimorganismile kõige loomupärasem jook.
Inimese keha nõuab normaalseks ainevahetuseks iga päev keskmiselt 1,5–2 liitrit värsket vett ja hästi mõjub vaid puhas vesi.