Nutikodu kindlustab meid enda poolt loodud ohtude eest

Ilmselt teab enamik seda hirmutavat mõtet “Kas jätsin triikraua sisse?”, olemata eelnevalt tulekahjuga silmitsi seisnud. Olukord pole kriitiline, kui see meenub tööl olles, sest siis on võimalus minna koju olukorda kontrollima, kuid mis saab siis kui ollakse just astunud lennukile, mis lennutab mõnda eksootilisse kuurordisse? Selliste hirmude ja ka teiste koduõnnetuste eest pakub usaldusväärset kaitset automatiseeritud kodu. Nutimajade ekspert ja ettevõtte Jung Baltikumi osakonna direktor Raimundas Skurdenis selgitab, kuidas hoone automatiseerimine kindlustab meid enda poolt loodud ohtude eest ja isegi ületamatutest takistustest nagu veetoru lõhkemine.

Kõne vannist?

Nutikodud, mis on ühendatud mobiiltelefonidega, saavad koduomanikke kaitsta kahel viisil: nad saavad teavitada häirest kodus (saata teavitava sisuga SMS) või ennetada õnnetusi. Skurdenis selgitab: “Näiteks kõik elektriseadmed on võimalik installeerida vaid ühe nupu abiga (nupp on kui alarmisüsteem, mis lülitub sisse, kui lahkud kodust), mis lülitab välja elektrivoolu kõikides seadmetes, mis koduomanik on läbi programmeerimise määranud ohtlikuks. Seega, hetkel, mil lahkud kodust ning sisestad koodi alarmisüsteemi, lülitub välja elekter kõikides valitud seadmetes ning need jäävad “standby” olekusse”.

Nutimajad ei kaitse meid ainult tulekahju eest, vaid ka võimalikest veeavariidest. Tarka hoonet on võimalik seadistada ka veevarustust välja lülitama, juhuks kui kedagi pole kodus pikema perioodi vältel. 

Ennetamaks hirmu, saab hoonet automatiseerida ka nii, et kui lahkud kodust pikemaks perioodiks näiteks tööle, nädalavahetuseks, pikemaks puhkuseks, siis süsteem automaatselt katkestab hoone veevarustuse.

Üheks viisiks, üleujutuste vältimiseks, on paigaldada vannituppa andurid.
Kui põrandale tekib rohkem vett kui tavaliselt ning vann on sisestatud süsteemi, blokeerib see automaatselt veevaru ning teavitab sellest omaniku telefonile. Probleem lahendab end iseseisvalt ja kiirelt ning ümbritsevad inimesed saavad teha nalja, et “Sinu kallis vann jälle helistab sulle”.

Kodu kontrollimine eemalt

Kindlustunnet pakub ka võimalus jälgida oma kodu käitumist eemalt. Automaatikalahendus pakub võimalust seadistada või kontrollida nutikodu ükskõik, millisest maailma otsast. Kui majja on paigaldatud kaameraid, on võimalik neid jälgida distantsilt ning vajadusel reageerida – näiteks siis, kui pliit on jäänud sisse lülitatuks. „Kui tekib soov kodu olukorda kontrollida, piisab mobiilirakenduse avamisest,“ selgitab JUNG esindaja.

Et jõuaksid öösel turvaliselt külmkapi juurde

Nutimaja kaitseb ka õnnetuste ja vigastuse eest, näiteks varba ära löömine. Kui öösel peaks tekkima soov vannituppa või kööki minna, siis valgustavad teekonda anduritega lambid, mis töötavad vaid 10% valgusvõimest, et mitte liigselt üles äratada. Elektrikatkestuste ajal on võimalik usaldada elektrigeneraatorit või mõnd muud elektri kogumise seadet.

Nutimaja võib jalutada ka koduloomi – nimelt avaneb uks õue, mis lubab lemmiku jalutuskäigule. Nutisüsteem tunneb kaelarihma järgi ära selle, kes naasta soovib ning tuppa lubatakse, vaid sensoriga märgistatud neljajalgsed.

Et su laps ei peseks oma mobiiltelefoni

Nutimajad kaitsevad lapsi, kui nad on üksi kodus ning vastupidi, kaitseb ennast laste tempude eest. Selleks on JUNG lahendustel väga mitmeid funktsioone, mida saab määrata erinevatele pereliikmetele. Näiteks sisestades koodi või sõrmejälje juhtimispulti, otsustab maja, kellel on luba sisse lülitada teatavaid kodumasinaid. Seega ei luba nutimaja näiteks lastel kasutada masinaid, mis võivad olla laste jaoks ohtlikud.  Erinevaid funktsioone erinevatele isikutele võimaldav süsteem on kasulik, kui soovitakse keelata laste või majapidaja tarbeks garaaž või kontoriruum.

Su eakad vanemad tahavad üksi elada?

Paljudes Euroopa riikides kasutatakse automaatsüsteeme eakate või puuetega inimeste kodudes. Igapäevase elu filmimine oleks privaatsuse rikkumine, ent nutilahendusega saab jälgida erisusi inimese igapäevarütmist ilma liigse detailsuseta. Näiteks kui hommikul ei lülitata sisse vannitoa valgusteid ega kohvimasinat, saadab maja informatsiooni sotsiaaltöötajale või pereliikmele, kellel on võimalus kõnega kontrollida, kas kõik on korras. Selline lahendus ei sega kellegi eraelu, ent on abimeheks abivajajatele.

A: 2015