Munadepühade kombed ja munavärvide tähendused
EKSPERDI NÕUANNE
Munadepühad ehk ülestõusmispühad, mis lõpetasid suure paastu ja millest alates võis taas liha lauale panna, ongi kohe-kohe ukse ees.
Lihavõtete ajal on üheks oluliseks kombeks olnud munade kinkimine ja vahetamine ning nende ühine söömine. Hilisemal ajal veel ka munade värvimine, mis muutus eriti populaarseks XX sajandil, kui poodidesse ilmusid müügile esimesed munalakid.
Muna on iidsetest aegadest olnud paljude rahvaste juures viljakuse, heaolu ja uuenemise sümboliks. Vanades usundites on muna olnud üks loomise sümboleid. Üks vana pärimus räägib, kuidas taevalind munes muna, kuid see kukkus alla ja läks katki. Selle munarebust sai päike, koortest maa ja munavalgest ookean selle ümber. Ja eks munal ole olnud rahvausundis teisigi tähendusi. Näiteks anti karjalaskepäeval karjasele muna kaasa, sest usuti, et siis muutuvad lehmad sama ümarateks ja sigivad hästi. Samuti kostitati keedumunaga kündjat-külvajat, muna kasutati kariloomade eluea ennustamiseks jne.
Hilisemal ajal on omistatud omad tähendused ka munavärvidele:
- punane - armastus
- sinine - truudus
- roosa - sõprus
- kollane - valskus või rõõm
- roheline - lootus
- hall - tasadus
- oranž - elujõud
- valge - puhtus
- lilla - leppimine
Lisaks oli veel üks omapärane uskumus seoses lihavõttemunaga. Nimelt usuti, et kui lihavõttemuna hoida seitse aastat, siis hakkab munakollane helendama ja muna muutub läbipaistvaks.
Kuid Euroopas on olnud üsna levinud ka puidust, šokolaadist või väärismetallist munade valmistamine ja kinkimine. Neist kuulsaimad ja kõige uhkemad on kindlasti tsaar Nikolai II lemmikud Fabergé munad.
Kasutatud allikad: www.folkloor.ee, www.ohtuleht.ee, www.wikipedia.org
A: Agur Piirisild, Kaabsoo küünlameister
Munadepühade kombed
