Millal on parim aeg puukooremultšiga kaetud alade uuendamiseks?
Võib küll tunduda, et sügise saabudes elu aias aeglustub, aga tegelikult just sügisel enne püsivate öökülmade saabumist on parim aeg puukooremultšiga kaetud alade uuendamiseks, kuna pinnases toimub veel vilgas tegevus kuni selle külmumiseni. Korralik multšikiht kaitseb taimi kiire külmumise eest ja pikendab oluliselt orgaaniliste protsesside kestust mullas. See on väga vajalik, sest puud, põõsad ja muud püsikud kasvatavad veel juuri ja koguvad nn talvevarusid. Mida kergemini saab talv üle elatud, seda parem on ka nende seisund järgneval aastal.
Multšide tüübid
Multše võib väga paljudest asjadest teha ja igal variandil on omad plussid ja miinused. Orgaanilised multšid nagu koorepuru, kompostmuld, muruniitmise jäägid ja langenud puulehed on taimede kasvu soodustamiseks ideaalsed, kuna tekitavad kõdunedes juurde viljakat mulda, aga vajavad samas ka uuendamist, mis võib tunduda tülikas.
Killustikumultš jällegi on üsna aegumatu, aga peale umbrohukaitse ja ilu ei anna taimedele midagi juurde. Küll aga nõuab palju hoolt kividega multšitud pindade puhastamine väikestest puulehtedest. On ka sünteetilisi multše. Ameerikas kasutakse näiteks värvitud kummimultši, mida ei pea üldse uuendama. Kuna aga kumm mullas ei kõdune, ei saagi seda enam kunagi maast kätte.
Vältida tasuks saepuru, mis on küll soodne, aga kipub tänu halvale vee läbilaskvusele hallitust tekitama, kasutades lagunemisel ka eriti rohkelt lämmastikku. Ka hakkepuidu multš sobib pigem jalgradade, mänguväljakute või platside katmiseks, aga sõltub siiski tüübist. Lehtpuuhake sobib ka haljasaladele.
Muru niitmise jäägid, koorepuru ja kompostmuld võtavad algul ka palju lämmastikku ära, aga tänu kiirele kõdunemisele annavad selle ka kiiresti tagasi. Kompostmulla suureks vaenlaseks on jällegi sügisesed vihmad, mis uhuvad sealt toitained välja ja komposti tegelik potentsiaal jääb seetõttu kasutamata.
Kõige levinumaks ja otstarbekamaks on kujunenud universaalne puukooremultš. Purustatud ja sõelutud männikoor sobib maapinna katteks nii puude, põõsaste ja lillede ümber kui peenardele, pärsib umbrohtude kasvu, aitab parandada mulla niiskusesisaldust ja annab taimedele vajalikke toitaineteid. Männikoore multši kasutamisel tekib mulda huumus, mis muudab mulla oluliselt viljakamaks. Taimed on selle all lopsakamad, ei karda põuda ega pakast.
Uute aedade puhul kasutakse sageli maapinna silumiseks buldooserit-koppa, mille tulemusena pressitakse maapind kõvaks nagu betoon ja sinna peale tuuakse enamasti 10-15 cm paksune musta mulla kiht. Kahjuks ei suuda taimed nii kõva aluspinnase sisse juuri ajada ning multšimine on siin hea võimalus pinnase tasakaalustamiseks ja aluskihi pehmendamiseks. Taimed püsivad paremini, muld ei kuiva ega kao ära ning seda tekib multši kõdunemise kaudu kogu aeg juurde. See ongi põhiline erinevus kõduneva ja mitte kõduneva multši puhul. Parima tulemuse saamiseks võiks paari aasta järel multši kihti 2-3 sentimeetrise kihina uuendada.
Multšikihi uuendamine
Uutele peenardele sobib kõige paremini peenem kooremultš. See kõduneb küll natuke kiiremini kui suurema struktuuriga multšid, aga oma odavama hinna tõttu on seda siiski otstarbekas kasutada. Lisaks ei tasu alahinnata peenema multši rolli taimedele vajaliku toitainete allikana. Kiiremal lagunemisel tekkinud huumusel on taimede tugevamaks sirgumisel eluliselt tähtis roll.Mida kiiremini taimed kasvama hakkavad, seda kiiremini saab peenrast silmale rõõmu. Levinuim variant on nn dekoratiivkoor (komposteeritud ja sorteeritud männikoor osakeste suurusega 15 - 50 mm), mis sobib kõigi istutusalade katmiseks, hekialuste ja puude ümbruse multšimiseks, laste mänguväljakute katmiseks ja isegi jalgradade rajamiseks.
Millal ja kuidas multšida?
Septembri- ja oktoobrikuise multšimisega saab vähendada talvistest mullatemperatuuride kõikumisest tingitud riske taimedele. Multš hoiab pinnase suvel jaheda ja talvel soojemana, aidates vältida ja pehmendada suuri temperatuuri kõikumisi mullas, mis ongi taimedele kõige suurem stressitekitaja. Tasub teada, et stressis taimed ei kasvata ilusaid õisi ja seda väga pikka aega.Savisemate muldade puhul tekib sügiseste vihmade ajal oht liigniiskuseks ja taimed võivad mädanema minna, see kehtib eriti just uute koosluste puhul. Siis oleks tark taimede ümbert hoopis veidi multši eemale tõmmata, et muld kuivada saaks.
Rooside ümbrusesse tuleks raputada kuni 7 cm paksune puukoore multšikiht ning peale sättida kuuseoksad, mis aitavad lumel paremini põõsaste ümber kuhjuda, moodustades nii hea talvekatte. Kuuseoksad peletavad peenrast eemale ka hiired ja kaitsevad kevadel roosivarsi päikesepõletuse eest.
A: Inkodu.ee, 2019 (J. Rohtsalu; K. Viksne)
Millal on parim aeg puukooremultšiga kaetud alade uuendamiseks?