Milliseid tüüpvigu aitab sisekujunduses vältida 3D-visualiseerimine?

Inimesed on erinevad. Mõned suudavad ruumiliselt tulemust ette kujutada, aga tavaliselt see nii siiski ei ole. Enamik meist vajab selleks ikkagi pilti või joonist, et paremini tunnetada ja mõista, kas planeeritav värvilahendus või sisustusdetailid omavahel sobivad ning kas mööbel ja valitud valguslahendused koos ka toimivad. Seetõttu tasub kodu sisustades alati kasutada plaani. Loomulikult ajab asja ära ka 2D-plaan, aga veelgi realistlikuma tunnetuse annab 3D ehk tõetruu visualiseering planeeritavast tulemusest. Sisuliselt ei tee inimese aju vahet, kas see on pilt või reaalne ruum, sest tunne on sama.

Aga kuidas see praktikas välja näeb? Sisekujundaja Kristiina Luts selgitab, kuidas 3D-visualiseerimine aitab planeeritavat ruumi paremini tajuda.

1. Õige värvide ja materjalide tasakaal

Tihti oleme valiku ees ja ei suuda otsustada, kas mustad või puidust söögilaua jalad, must või metallitooni köögisegisti, millist värvi kardinad seintega sobiksid ja kas valitud variandid üksteisega harmoneeruvad.

Visualiseerimisprogrammis on võimalik kõik erinevad versioonid virtuaalselt läbi proovida ja tunnetada, mis kõige paremini sobiks. Kristiina sõnul on värvide ja materjalide sobivust kõige lihtsam hinnata just pildilt, kus võimalik tulemus on kogumahus reaalselt silma ees. Programmis on täpselt näha, kuidas sein, diivan ja kardin omavahel koos mõjuvad. Kas kardin ja diivan sulanduvad liialt seinaga kokku, nii et neid pole märgata, või on kontrast hoopis liiga tugev ja häiriv?

Kui me ei suuda valida, kas täispuidust söögitoolid või hoopis musta jalaga, siis pildil on erinevuste tajumine lihtsam ja loomulikum. Erinevate toonide vahel valides aitab programm otsustada, kuidas mõlemad variandid mõjuvad. Selleks ei pea olema sisekujundaja – õige lahenduse lihtsalt tunneme ära.

Kristiina toonitab, et terviklik vaade peab värvide ja materjalide mõttes ikkagi kokku mängima. Iga detail peab olema sobiv osa ühtsest tervikust. Üldine soovitus on, et üks värv võiks olla tugevas ülekaalus ehk domineerida. Tavaliselt kasutatakse selleks pehmeid ja mahedaid toone nagu beež ja hall. Aktsentvärv võiks moodustada umbes kolmandiku ruumist, näiteks tumesinine. Tasakaalu leidmisel on visualiseerimisprogrammist palju abi.

2. Mustrite kokkusobivus ja proportsioonid

Mustrid on järgmine teema, millega võib lihtsalt eksida. Alustuseks juba mustrid ise. Millised neist omavahel kokku sobivad? Kas kardinate ja vaiba mustrid peavad omavahel sobima? Millise mustriga vaip sobiks diivani alla ja kui suur see peaks olema? Need on küsimused, millele visualiseerimine kiiresti vastuse annab.

Mustrid on interjööris sama olulised kui värvid ja materjalid. 3D-pilt aitab vältida ebameeldivaid üllatusi, kui tellitud toode lõpuks kohale jõuab. Oluline on siiski ka päriselus värvitoonid ja materjalid üle vaadata, sest ekraanil võivad need tunduda erinevad.

Mustrite puhul tasub meeles pidada, et suured geomeetrilised ja lillemustrid ei pruugi omavahel sobida. Oskuslikult kombineerides on see muidugi võimalik, aga ainult õiges tasakaalus.

3. Mööbli kuju ja proportsioonid

Sisekujunduse hea tava soovitab nurgelist mööblit kombineerida kergemaga ja kandilist ümaramaga, et tulemus ei oleks liiga ühekülgne. Kui näiteks diivan on ristkülik, siis tugitool seal kõrval võiks olla kergem. Siit edasi tulevad mängu seljatoed. Kas nende seljatoed on sobiva kõrgusega või on üks liiga madal ja teine häirivalt kõrge? Kas diivanilaud nende vahel võiks olla ümmargune või kandiline? Peas võib ju tunduda, et teatud kombinatsioonid sobivad, aga pildilt näeb reaalset tulemust.

4. Ruumikasutus ja mööbli paigutus

On olemas üldlevinud standardid, kui suured peaksid ruumis olema esemete vahelised kaugused, et funktsionaalsus ei kannataks. Sageli on ruumipuudus probleemiks just seetõttu, et mööbel on ruumi mõttes valesti paigutatud. 

Kristiina sõnul puutub ta tihti kokku korterite plaanidega, kus ruumipuuduse põhjuseks on valesti paigutatud söögilaud, mis blokeerib igasuguse vaba liikumise ja pääsu kööki, põhjustades tarbetut ebamugavust. Programmi abil oleks seda probleemi võinud ette näha ja vältida, tellides õige suurusega ja ruumiga sobiva laua. 

5. Üldine valgustusplaan

Programmid võimaldavad lisada joonisele ka erinevaid valguslahendusi, et näha, kuidas ruum tegelikkuses välja näeks. Oluline on läbi mõelda, millised elemendid vajavad esiletõstmist ja kuhu tuleks lisada meeleoluvalgust. Näiteks võib efektne aktsentsein jääda märkamatuks, kui valgustus pole õigesti paigutatud.

3D-mudelis on lihtne testida, kus on fookuspunktid. Näiteks kas LED-profiil peaks jooksma kogu toa ulatuses või oleks mõistlikum kasutada eraldi valgusteid ning kuidas neid suunata.

5. Valgustite omavaheline sobitamine 

Valgustite sobitamine on omaette teadus. Kuigi on olemas lausa valgustite sarjad, siis üldiselt ei peeta heaks tooniks, kui kõik on ühest komplektist. Pigem tuleb huvitavama tulemus just erinevatest omavahel sobima pandud toodetest. Väike erisus värvide ja vormide poolest loob isikupära ja mitmekülgsemat muljet. 3D-visualiseerimine aitab leida sobiva kombinatsiooni. 

Milliseid 3D-visualiseerimise programme kasutada?

3D-visualiseerimisprogramme on mitmeid. Kõige levinumad tasuta tööriistad on SketchUp ja Blender. Rohkemate võimalustega ja keerukamad programmid on arhitektidele ja sisearhitektidele mõeldud 3ds Max, Revit, Archicad ja Lumion. Kes oskab, saab neid ise kasutada, kes aga mitte, võiks kaaluda vastav spetsialisti kaasamist.

3D-visualiseerimine kui pilt tulevikust

Pikaaegse kogemuse põhjal erinevate sisekujundusprojektide juhtimisel soovitab Kristiina kindlasti kasutada 3D-visualiseerimist ja seda just põhjusel, et vältida olulisi vigu, mille parandamine võib osutuda üsnagi kulukaks. Isegi hea kujutlusvõimega inimene ei suuda kõiki detaile täpselt ette näha.

3D-pilt on suureks abiks tervikvaate hindamisel ning muidugi ka sisekujundajatel selle kliendile esitlemisel. Nii saab ka klient üle vaadata ja tunnetada, kuidas talle lahendus meeldiks. Sageli lihtsustab see ka projekti kulgu, aidates kliendil kiiremini otsustada ja tekitades kindluse, et tulemus meeldib.

3D-visualiseerimine ei ole lihtsalt joonis, see on loo jutustamine tuleviku ruumist, kus saab juba enne valikute tegemist oma kodu kogeda.

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu, K. Viksne)