Looduskivide valimine: Eestis ei tunta hästi kivide tüüpe
Kaasatud ekspert: Aivar AllikmaaEestlased on ehituses alati olnud rohkem puidu- kui kiviusku. See ongi täiesti normaalne, arvestades tohutu metsavaruga, mis Eesti pinda ikka veel suures osas katab. Puit on meile tuttav ja seda oleme aegade jooksul õppinud ka kasutama. Looduskivi osas on meie maapõu suhteliselt tagasihoidlik, nagu ka meie teadmised looduskivide kasutamise osas.
Maailma mõistes on looduskivi tuntud ja ennast tõestanud ehitusmaterjal juba aastatuhandeid. Tegemist on naturaalse, vastupidava, keskkonnasõbraliku ja kordumatu materjaliga. Iga looduskivimaterjal on unikaalne ja seda saab vaid ühest kindlast leiukohast piiratud territooriumil maailmas.
Eestis ei tunta looduskivide kasutusvõimalusi hästi. Sageli kardetakse seda kasutada, arvates, et looduskivi on väga kallis ja raskesti hooldatav materjal. Õnneks on see hakanud vaikselt muutuma ning aina rohkem märkame kauneid kivisillutisi ja fassaade ning muid elemente nii eramajade juures kui avalikus ruumis.
Lossikivi OÜ on looduskivide müügiga tegelenud üle 30 aasta, alates aastast 1990. Ettevõtte asutaja ja tegevjuht, Tartu Ülikooli geoloogiainsenerina lõpetanud Aivar Allikmaa tunneb kivimeid hästi ja oskab soovitada, milliseid looduskive kus kasutada ning millised on nende plussid ja miinused.
Lossikivi toob juba aastaid maale kvaliteetseid, hea hinna ja kvaliteediga looduskivimaterjale alates põranda- ja seinaplaatidest kuni terrassi- ja kõnniteeplaatide ning kivisillutise materjalideni välja.
Oluline on teada, millist kivi kus kasutada
Turul on kokku üle 5000 erineva looduskivi, mida erinevates vormides ehituses kasutatakse. Eesti oma kividest on meil saadaval 6-7 lubja- ja dolokivi ehk dolomiit, ülejäänu tuleb sisse tuua.
Aivar Allikmaa sõnul ei tunne suur osa kivimüüjaid kahjuks müüdavat materjali hästi ja tuginevad üksnes tarnija poolt saadud infole, mis ei pruugi aga alati usaldusväärne olla. Paljud müügimehed püüavad materjali müüa lausa iga hinna eest ning kinnitavad samas ka küsitava materjali sobivust kuhu iganes.
Väga oluline on, et müüja oskaks soovitada, milline materjal küsijale sobib. Mõni materjal sobib kasutamiseks ainult sisetingimustes, mõni sobib seinale, aga ei sobi näiteks põrandale. Mõnda võib kasutada põrandal poleeritud pinnaga, teist jälle ei tohiks. Igal materjalil on oma plussid ja miinused ning on hea, kui müüja oskab seda kliendile selgitada. Looduskivi visuaalne mulje ja parimad omadused pääsevad esile vaid siis, kui õiget materjali kasutatakse õiges kohas ning paigaldatakse õige tehnoloogiaga. Alles siis saame rääkida ka looduskivist kui kestvast ehitusmaterjalist.
Lossikivil on suur valik erinevaid materjale saada otse laost. Laos on pea 15 tuh. m2 mitmesuguseid materjale – graniidist terrassi- ja sillutisplaate, trepiastmeplaate, kõnniteeplaate ja astekivisid muru sisse. On dekoratiivseid jõekive ning dekoratiivkillustikku ning täringukive. Samuti siseviimistluseks mõeldud põranda- ja seinaplaate, fassaadiplaate ja -kive ning ka looduskivist valamuid. Olemas on ka kivikaitse- ja puhastusmaterjale. Laoseisu on võimalik jälgida internetist firma kodulehelt.
Tellida on võimalik väga erinevat looduskivimaterjali pea kogu maailmast, kuid tarneajad Aasiast ja Lõuna-Ameerikast on suhteliselt pikad, ulatudes 3-4 kuuni.
Aivar Allikmaa seisab hea selle eest, et looduskivi maine väärt ehitusmaterjalina laiemalt leviks, seega peab ta oluliseks kliendile ausalt edastada nii materjali plussid kui miinused. Ja see info ei pärine mitte ainult tootja paberitest, vaid ta on ise külastanud enamikke oma tarnijatest ning külastanud ka pea 30 aasta jooksul suuremaid looduskivi messe Itaalias, Saksamaal, Hiinas.
Millega peab kivi valides kindlasti arvestama?
Looduskivi kasutatakse Eestis kõige rohkem sillutiste, aiateede ja terrasside ehituses ning välistreppide juures. Siin võib hästi valitud looduskivi olla kõige parem materjal üldse. Samas valesti valitud materjal võib laguneda esimese talvega. Hea on see, mis kestab. Kõige olulisem asi, mis määrab kivi vastupidavuse, on ilmastikukindlus. Näiteks graniit on teada-tuntud tugev kivim ja väga ilmastikukindel. Aga palju müüakse graniidi pähe ka teisi kivimeid, mille omadused ei ole samad.
Õige graniit trepi materjalina on praktiliselt igavene, aga ainult materjalist ei piisa. Hea tulemuse saavutamiseks on vaja valida õige materjal, õiged mõõdud, eriti paksus ning kasutada õiget paigaldamismeetodit. Arvestada tuleb loodava ala kasutuskoormust.
Milliseid põnevaid kive peale graniidi ja paekivi võiks veel kodustes tingimustes kaaluda?
Lisaks graniidile on väga dekoratiivne ja vastupidav Itaalia porfüür, mis on graniidi koostisega tardkivim. Porfüürid on violetikad, punakas-hallikad või pruunikad kohati roostekarva plaatjad kivimid, mida kasutatakse enamasti sillutiskivide, terrassi- ja kõnniteeplaatidena aia- ja garaažiteede katmiseks. Väga palju on seda materjali kasutatud kogu Euroopas ka avalikus ruumis tänavasillutisena.
Euroopas on aastakümneid populaarne olnud ka liivakivi. Meie tunneme põhiliselt ainult kohalikku pudedat liivakivi, mida näeme valdavalt Lõuna-Eestis jõgede kallastel. Samas India liivakivi on äärmiselt tugev ja vastupidav materjal ning oma loodusliku pinnaga väga dekoratiivne. Liivakivi miinuseks on selle suur veeimavus, mistõttu võib see määrduda kiiremini kui kõvemad kivimid. Samas saab seda probleemi lahendada vastavate kivikaitsevahenditega.
Kui puitu kaitstakse õliga, siis looduskivi kaitseks on spetsiaalselt selleks toodetud vee või lahusti baasil ained, mis ei muuda kivi välimust või vastupidi, toovad värve paremini esile ning puhastavad määrdunud pindu neid kahjustamata. Keskmiselt saab 3-4 euroga ruutmeetri kohta kaitsta kivi pinna mitmeks aastaks. Looduskivide kaitsevahendeid toodavad mitmed keemiatehased Euroopas. Lossikivi OÜ on aastaid müünud Itaalia tootja Massimo Piraccini tooteid, mis on end meie tingimustes õigustanud. Valikus leidub mitmeid erinevaid kaitsevahendeid erinevatele kivimitele ning puhastusvahendeid nii igapäevaseks hoolduseks kui tugevama määrdumise korral, samuti õli- ja rasvaplekkide ning roostelaikude eemaldamiseks.
Välitingimustes kasutamiseks sobivad hästi ka kvartsiidid ja mõned kiltkivid. Siin peab hästi teadma, millised nende kivide sortidest sobivad sillutiseks ja millised mitte. Näiteks katuse puhul on kiltkivi üks vastupidavamaid materjale kuid sillutiseks ta üldjuhul ei sobi. Kvartsiit on kihiline kivim, mida on saadaval väga erinevate omadustega. Seepärast ongi kivide puhul nii oluline, et müüja oleks pädev ja teaks täpselt, mida ta müüb. Ühte kivimit leidub lihtsalt nii paljudes erinevates vormides ja erinevate omadustega, et ainult kivimi kirjeldusest ei piisa.
Loomulikult ei saa mööda minna paekivist, mida me ilmselt kõige paremini ka ise tunneme. Eestis on küll ajalooliselt palju paekiviplaatidest välistreppe, aga kahjuks meie oma paekivi kihtidest on ainult mõned üksikud katteplaadiks sobivad. Suurem osa Eesti paekivist ei ole hea ilmastikukindlusega ja seetõttu kasutatakse välistingimustes rohkem sissetoodud kivimaterjale.
Lisaks kivi enda omadustele on oluline ka õige paigaldus. Looduskivi sillutiste puhul tehakse palju paigaldusvigu. Tihti ei pesta vuugisegu piisava põhjalikkusega kivi pinnalt ära ja sinna jääb õhuke tsemendikirme, mis rikub kivi välimuse. Ka vuugisegude valikul eksitakse, sest valitakse hinna, mitte kasutuskohale sobivuse järgi. Lossikivi müüb ka spetsiaalselt sillutiste vuukimiseks mõeldud profitooteid Saksamaalt, mis on kindlasti turul ühed parimatest.
Looduskivi kasutamine siseruumides
Peamised looduskivi kasutuskohad sisetingimustes on esikud, pesuruumid, saunad, vannitoad ja köögid. Kohe, kui jutt läheb sisetingimuste peale, saab peamiseks valiku kriteeriumiks välimus: tekstuur, muster ja toon. Aga kivide omadused ja välimus on väga erinevad. Väga ilus ei ole tavaliselt vastupidav ja vastupidaval jääb vahel jälle välimusest puudu. Näiteks graniidi puhul on asi lihtne, see on kõige vastupidavam kivim, aga sealjuures ka välimuselt kõige tavalisem. Marmor on jällegi pehmem ja kaunim ning meeldib paljudele.
Lossikivi soovitab uue materjalina Peruu travertiini, mis on oma klassis väga unikaalne. Travertiinid on poorsed vöödilise tekstuuriga kivimid, mida leidub enamasti halli, valkjat või beežikat tooni, kuid esineb ka pruune, punaseid, roosasid ja kollaseid. Peruust pärit travertiin on ka üliõhukesena väga vastupidav, näiteks on seda saadaval 1 cm paksuse 60 *120 cm plaadina, mis on väga tugev, väikese vee imavusega ja ka välimuselt kaunis.
Materjal sobib hästi ka välitingimustesse, näiteks Kalaranna elurajoonis valmib lähitulevikus kaks maja Peruu travertiinist fassaadiga. See on Aivar Allikmaa sõnul viimase aja parimaid kivileide, mida ta kindlasti julgeb soovitada. Samas ei ole kõik turul olevad travertiinid väga head.
Kui ei ole piisavalt asjakohast infot, tekivad väärarusaamad. Näiteks levivad kuuldused, et Hiina graniit ei kõlba kuskile. Küsimus on lihtsalt selles, kas see on üldse graniit, mida müüakse Hiina graniidi nime all? Materjal, mis ei vasta graniidi omadustele, ei ole tegelikult graniit, olenemata sellest, et näeb graniidi moodi välja.
Mitmel pool Euroopas ja mujal maailmas ei tehta vahet paekivil ja marmoril. Ka meie turul suhteliselt hästi tuntud Saksa Juura marmor on tegelikult lubjakivi ehk paekivi. Varasemalt on meil ka oma Vasalemma lubjakivi kutsutud Vasalemma marmoriks ning isegi pehmet Kaarma dolokivi on nimetatud Saaremaa marmoriks.
Lubjakivi on aga settekivim ja marmor moondekivim, mis on tekkinud lubjakivide moondel väga kõrge temperatuuri ja rõhu all sügaval maakoores. Nii erinevate paekivide kui ka erinevate marmorite omadused kõiguvad suurtes piirides. Ühed on külmakindlad, teised ei ole.
Looduskivi on kindlasti hea ja vastupidav valik, mida kaaluda, aga keeruliseks teeb valiku spetsialistide vähesus, kes õigeid kive soovitada oskavad. Looduslik materjal on looduse toodang ja looduse käekiri on unikaalne. Siin ei saa lähtuda standardist, mis ühe kivi kohta käib, sest tõesti maailma erinevatest paikadest kaevandatud kivid on väga erinevate omadustega. Ainult spetsialist saab aidata selles valikus orienteeruda.
A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne), 04/21
Looduskivide valimine: Eestis ei tunta hästi tüüpe ega kasutusvõimalusi