Kultuurmustikas sobib hästi koduaias kasvatamiseks. Mustikas on iidne ravimtaim
Põhja–Ameerika indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimtaimena. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama.
Kultuurmustikad on palju suuremad, kui metsamustikad. Nad ei määri söömisel suud, sest on seest valged. Enamasti on nad ka magusamad, kui metsamustikad. Põõsas on heitlehine, laiuv ja tihe, 10- 60 cm kõrge. Õiepungad arenevad võrse tipus hilissuvel ja sügisel. Marjad on sinised, hallikassinised või mustad, vahakirmega (tuhmid) või läikivad, 3-12 mm läbimõõduga. Eesti tingimustes valmivad viljad augusti alguses või keskel. Looduslik leviala paikneb Põhja-Ameerika kirdeosas. Kasvukohtadeks on mahajäetud karjamaad ja väheviljakate muldadega männikud. Muldade pH väärtus, millel taim kasvab, kõigub 2,8-6,6 vahel. (Neid on leitud aladelt, mille pH väärtus on 2,8-6,6.) .
Pea meeles! Kultuurmustikas kasvab turbamullas (sobivad sarnased tingimused nagu rododendronitele). Soovitav mustikapõõsast aegajalt ka väetada rododendroni väetisega.
Kultuurmustikas sobib hästi koduaias kasvatamiseks!