Kuidas saavutada köögiviljataimede maksimaalne haiguskindlus?

Taaskord on käes aeg külvata seemned, mida oleme ettekasvatamiseks valinud. Kes  on harjunud aedvilja külvama, kes eelistab ilutaimedega tegeleda, kõik me aga vajame oma aiatoimetusteks mulda. Teame, et mullal ja mullal on kindlasti vahe sees, aga aeg on oma teadlikkus viia järgmisele tasemele – ka mullasegul ja mullasegul, mida oma taimede jaoks valida, on tohutu kvalitatiivne erinevus. Täna on turul palju mitmesuguseid mullasegusid köögivilja ja näiteks amplitaimede kasvatamiseks. Üks parimaid võimalikke valikuid on kasutada segusid, mis sisaldavad komposti.

Miks on kompost mullasegus kasulik?

Kompost on taimede jaoks väga eriline toitainete allikas, kus kõik vajalikud ained on taime jaoks oluliselt paremini omastatavad võrreldes mineraalväetistega. Samuti ei uhuta toitaineid veega mullast välja, mis juhtub sünteetiliste mineraalväetiste puhul.

Taime jaoks on oluline sõna otsese mõttes elus muld, kus mikrobioloogia ehk siis komposti lisamisega aktiveerime mullas olevate kasulike bakterite hulka ja tegevust. Siin võib tuua isegi väikese analoogia probiootikumide ja inimese soolestiku vahel. See kõik on vajalik ühel ja väga olulisel põhjusel – kompost mullasegus tugevdab taimede stressitaluvust.

Mis on taimestress?

Taimestress tekib liigse või vähese valguse ja näiteks suure temperatuurikõikumise tagajärjel. Laias laastus kehtib reegel, et taimede jaoks on optimaalne temperatuuri kõikumine keskmiselt +-7 kraadi. Näiteks kurgile meeldib +20, siis alla 13 kraadine või üle 27 kraadise keskkonna tulemusel tekib stressiolukord, kus taime jätkusuutlikkus langeb.

Kompost mullasegus vähendab olulisel määral kasvustressi. See ei tähenda, et kompost ebasoodsate tingimuste korral vabastaks taime täielikult stressist – ei. Kompost töötab taaskord analoogiat kasutades nagu homoöpaatiline ravi oluliselt vähendades ja leevendades valedest keskkonnatingimustest tekkinud tasakaalutusseisundit. Kompost suurendab haiguskindlust. Siin on oluline aga jälgida, millest kompost tehtud on. Komposti tehakse ka veepuhastusjaamade mudast, mis pole kindlasti parim valik.

Millised hädad stressis taime kimbutavad? Üheks sagedaseks haigustekitajaks on tõusme ehk kasvupõletik, mille haigustekitaja on nagunii mullas olemas, kuid ta aktiveerub siis, kui on loodud soodne keskkond. Tõusmepõletiku eelsoodumuseks on liiga niiske kasvukeskkond ja madal temperatuur.

Siit tuleb välja ka üks algajate aiandushuviliste sagedasti tehtavaid vigu – taimed pannakse graniitkivist aknalaua või plaadi peale, kus temperatuur on tegelikult palju madalam. Inimene ei taha ju külma kivi peal istuda, miks siis elus taimedele peaks see meeldima? Juured pikalt jahedas kurnab taime lihtsalt ära ja nii saavad ka haigustekitajad lihtsamini võimutseda. Komposti mullasegus olevad mineraalid ja “head” bakterid pärsivad haigustekitajatest tingutud põletikku olulisel määral. Sellealaseid uuringuid on tehtud isegi Šveitsi mahetoodete paremale kasvatamisele suunatud uuringutega tegelevas instituudis FiBL (Forschungsinstitut für biologischen Landbau), mis on üks mainekamaid Euroopas. Eelnevad väited baseeruvadki FiBLi kauaaegsetel uuringutel.

Kaks olulist faktorit taimekasvatuses on stressitaluvus ja haiguskindlus. Tõestatud on, et seda parandavad lisaks kompostile ka humiidid. Humiide leidub tavaliselt mullas, preparaatides on humiidaine vedelal ja konstentreeritud kujul. Kindlasti ei tohi seda üle doseerida. Paraneb nii stressitaluvus, haiguskindlus ja samuti kiirendab kompost taimede juurte arengut.

Sobiv valik on näiteks Eesti tootja Matogardi kompostiga mulla segud, kus on sees ka humiidpreparaadi lahus. Mulda on lubatud kasutada ka mahetootmises.

A: Inkodu.ee, 03/2017