Kuidas kujundada endale ergonoomiline köök?

Hea ergonoomika on köögis tähtsam kui mistahes teises ruumis sinu kodus. Kui köök on ergonoomiliselt korrektselt planeeritud, siis on tulemuseks mugav ruum, kus söögitegemine sujub mõnusalt. Kui aga köök on valesti planeeritud, siis mõjutab see sinu argielu iga päev. Kui pead kummardama või seisma kõveralt iga kord, kui süüa teed, küpsetad või pesed nõusid, mõjutab see negatiivselt su kehahoiakut, kaela, õlgu ja selga. Ergonoomiliselt kujundatud köök tagab sulle õige kehahoiaku.

Selleks, et kööki oleks ergonoomiliselt mugav kasutada, peaks Alexanto mööblisalongi disainerit sõnul silmas pidama järgmisi aspekte:

• Liikumistrajektoorid
• Töötamise kõrgus ja ulatuskõrgus
• Vasakukäeliste jaoks erinev planeering
• Kapiruumi maksimaalne kasutus
• Korrektne valgustus

1. Liikumistrajektoorid

"Köögi töökolmnurk" viitab pliidiplaadi, külmkapi ja kraanikausi omavahelisele asetusele, mis paigutatakse nähtamatu kolmnurga otspunktidesse. See kontseptsioon tekkis juba 1920. aastatel, kui köögid olid tavaliselt väiksemad, eraldiseisvad ruumid. Sellist töökolmnurga põhimõtet kasutatakse köögi kujundamisel tänaseni, vaatamata sellele, et kaasaegsetes köökides on rohkem kasutatavaid seadmeid, nagu näiteks mikrolaineahi ja nõudepesumasin, ja ka rohkem ruumi toimetamiseks kui varasemalt.

Köögi kujundamisel tasub mõelda, milliseid seadmeid kõige sagedamini kasutatakse ja kuidas nende vahel liigutakse.

Liikumistrajektoorid peaks hoidma selged, võimalikult lihtsad ja sujuvad. Läbi peaks mõtlema, kuidas liigub toit näiteks külmkapist või kappidest töötasapinnale toidu ettevalmistusteks ja seejärel ahju või pliidiplaadile. Vahepeal peab mugavalt kätte saama ka vajalikke potte-panne ja muid tarvikuid.

Kui toit on valmis, siis pannakse see taldrikutele ja seejärel lauale. Pärast söömist asetatakse nõud kraanikaussi ja/või nõudepesumasinasse ning sealt tagasi riiulitesse või kappidesse.

See on peamine liikumine köögis ning oluline oleks hoida see trajektoor võimalikult loomulik ja katkematu ning oleks võimalikult vähe edasi-tagasi käimisi. Oluline on ka meeles pidada, et köögis võib korraga töötada rohkem kui üks inimene, kelle liikumiseks peaks ka ruumi jätma ning kahe inimese liikumistrajektoorid ei tohiks ristuda.

Ergonoomilise köögi kujundamisel on suur roll just sellel vabal ruumil, mis jääb erinevate tegutsemiskohtade vahele. Kui köögis on köögisaar, tuleb eriti hoolsalt jälgida, et toimetamine ei oleks liiga kitsas (NB! ka mitmekesi peab saama liikuda) ja samas, et ei peaks toiduvalmistamiseks liiga palju ka kõndima.

Ideaalne vaba ruumi maht võimaldab inimesel köögis hõlpsalt ringi liikuda ja tegutseda, ent samas ei tekita ebaefektiivset ringikäimist. Keskmine ergonoomiline liikumisvahe köögis on 105 kuni 120 sentimeetrit. See väiksem number on tõesti minimaalne ning enam kui 140 sentimeetrit on ergonoomiliselt ebaefektiivne ja tegelikult ka ruumi raiskamine.

Kindlasti tasub läbi mõelda, kuidas ja kuhu avanevad tihedalt kasutatavad kappide ja kodumasinate, näiteks nõudepesumasina, uksed, et oleks piisavalt ruumi uksi avada ja sealt mugavalt asju välja võtta.

2. Töötamise kõrgus

Töötasapinna kõrgus

Tööpinnad, kapid, seadmed, kraanikauss - kõigi nende puhul võib paar sentimeetrit üht- või teistpidi muuta väga palju. Erinevates juhendites öeldakse töötasapinna või pliidi kõrguseks 85–95 cm, või 93-100 cm, mõned isegi ütlevad, et õige kõrgus on enam kui 100 cm. Selleks, et luua aga enda jaoks tõeliselt ergonoomiline köök ja nautida mõnuga köögi kasutamist, piisab vaid paarist arvutusest.

Tööpinna ideaalne ergonoomiline kõrgus seisva inimese jaoks sõltub küünarnukkide kõrgusest. Toetades käed töötasapinnale peopesad allapoole, peaksid küünarnukid olema töötasapinna suhtes 45-kraadise nurga all. Seda võib mõõta ka nii, et lahutad seisvas asendis küünarnuki kõrgusest 15 cm. Töötasapinna kogukõrguse moodustavad töötasapinna paksus, aluskapi korpus, ja sokkel. Tavaliselt muudetakse töötasapinna kõrgust sokli kõrguse abil.

Pliidi kõrgus

Täiuslik kõrgus pliidi jaoks ei ole aga sama mis töötasapinna kõrgus. Ergonoomika mõttes peab pliidi kõrgus olema veidi madalam kui töötasapind. See võimaldab toidutegijal heita pilk pottidesse ja pannidesse ilma pingutamata. Selleks, et pliit saaks olla töötasapinnast erineval kõrgusel, võib kaaluda mitteintegreeritud pliidi kasutamist. Ja muidugi ei tohi köögi kujundamisel ära unustada õhupuhastit, sest see ei tohi kuidagi takistada toiduvalmistamist.

Kraanikausi kõrgus

Köögivalamu kõrguse määramiseks peab silmas pidama teistsugust ergonoomika reeglit. Valamu töökõrgus ei ole mitte kraanikausi äär, vaid sügavus valamu põhjani. Ergonoomika seisukohalt on oluline, et nõusid pestes ei peaks kummardama. Kraanikausi ääre kõrgus ja sügavus tasub määrata vastavalt kasutajale - kraanikauss peab asetsema nii, et kasutaja peopesad ulatuksid kraanikausi põhja samal ajal kui kehahoiak on sirge ja püstine.

Ulatuskõrgus

Ergonoomiline ulatuskõrgus on kasutaja silmade kõrgusel. Jällegi tasub kujutada ette, kust mida on tarvis toidutegemiseks võtta ja kõrgematesse kappidesse mitte panna raskeid asju.

Üldiselt ei tohiks köögikappe seinale liiga kõrgele paigaldada. Köögis on eriti oluline, et kõik kasutatavad toiduained ja seadmed oleksid õigel kõrgusel, et ei peaks kasutama redelit toiduainete, pottide-pannide või seadmete kättesaamiseks või kasutamiseks. Tihedalt kasutatavad esemed ei tohiks olla kõrgemal kui ulatuskõrgus ja nad peaksid asetsema kergesti ligipääsetavas kohas. See võimaldab vältida tarbetut kummardamist või liigset upitamist.

Raskete esemete hoiustamiseks kasuta pigem tööpinna all olevaid kappe, riiuleid ja sahtleid. Kindlasti mõtle läbi, kuhu poole kapid avanevad ning ega nende avamisel ei ole mingeid takistusi (kas ikka pääsed kapis olevatele asjadele liigse pingutuseta ligi).

Ergonoomika seisukohalt tasub läbi mõelda ka kodumasinate asetus köögis. Ahi oleks hea asetada rinna kõrgusele, et köögis toimetamisel ei peaks liigset kummardama ja selga väsitama. Lisaks ei tasuks näiteks tornkappidesse liigselt erinevaid kodumasinaid üksteise peale planeerida. Kui soovid lisada üksteise kohale enam kui 2 asja, siis ei ole see kasutamiseks mugav ja kõige ülemine seade on juba ergonoomilisest ulatuskõrgusest väljas.

3. Vasakukäeliste jaoks erinev planeering

Üldiselt peaks vasakukäeliste kodu olema planeeritud pigem paremalt vasakule, paremakäelistel aga vastupidi. Näiteks peaks vasakukäelised saama kapi uksi avada parema käega, et nad saaksid tugevama vasaku käega vabalt kapist mistahes eseme välja võtta.

Kui peamine köögi kasutaja on vasakukäeline, siis peaks ka näiteks nõude kuivatusrest asuma vahetult kraanikausi parema serva ääres - kuna vasakukäelised hoiavad pesukäsna vasakus käes, asetaksid nad nõud paremale poole. Kui köök on kujundatud vasakukäelise kasutaja jaoks arvestades tema käelisust, siis ei pea ta tegutsema pidevalt vastupidiselt oma loomulikule tegutsemisviisile. Muidugi kehtib see ka paremakäelistele, aga vastupidi.

4. Kapiruumi maksimaalne kasutus

Eelista kappidele sahtleid

Selle asemel, et otsida kapisügavustest vajaminevaid asju, on tunduvalt lihtsam sahtel avada ja sulle on koheselt kogu sahtli sisu nähtav. Sahtlid sobivad ideaalselt kõige hoidmiseks, alustades pottidest ja pannidest kuni taldrikute ja toiduaineteni - valige lihtsalt maksimaalset kaalu kandvad süsteemid. Õlast kõrgemal asuvatesse kappidesse ei tasu sahtleid planeerida, kuna sealt ei ole võimalik midagi kätte saada.

Vali nurgakappidesse nutikad lahendused

Tänaseks on välja töötatud mugavaid lahendusi, millega on võimalik maksimaalselt ära kasutada ka nurgakappides olev ruum - karussell-riiulid, mis ringlevad kapi sees või näiteks LeMans süsteem, mis toob nurgakappide sisu kapist välja. Nii ei pea sa kapi tagumisest osast asjade leidmiseks ebamugavalt kummardama.

5. Korrektne valgustus

Timmerdatavad LED-valgustid ja kaunis laelamp annavad ruumile vajaliku ümbritseva valgustuse, kuid ilma kohtvalgustuseta töötasapindadel võib toidutegemine jääda täiesti pimedasse. Valgustuse peab paigaldama nii, et kasutaja tegutsemisel oleks võimalikult vähe varjusid.

Spetsiaalse valgustuse lisamine muudab köögi kasutamise mugavaks ja tõhusaks, mistõttu olulised töötasapinna alad või tegutsemiskohad tasub valgustada LED-kohtvalgustitega või seinakappide alla paigaldatava LED-ribaga.

Nõuanded ergonoomilise köögi jaoks:

• Tee kindlaks, milline töötasapinna kõrgus sulle sobib: mõõtke küünarnuki kõrgus maapinnast ja lahuta sellest 15 cm
• Kui palju inimesi kavatseb süüa teha: planeeri muudetava tööpinnaga
• Võimalusel paigalda pliit 10–15 cm madalamale
• Tõsta valamu 10–15 cm kõrgemale
• Võimalusel kaalu ahju ja nõudepesumasina paigaldamist maapinnast kõrgemale
• Ära paigalda köögikappe liiga kõrgele
• Väldi köögis ristuvaid trajektoore
• Mõtle parema- ja vasakukäeliste kasutajate eelistustele
• Kasuta lahendusi, mis aitavad kapiruumi maksimaalselt ära kasutada
• Valgusta eraldi kohad, kus toitu valmistad

A: M. Laja
Kuidas kujundada endale ergonoomiline köök?