Kuidas käib korstna puhastamine toast lahkumata?

Korstna puhastamine toimub tavaliselt pärast kütteperioodi lõppu kevadel ja enne selle algust sügisel. Õigesti hooldatud küttesüsteem tagab inimestele talveks sooja toa ja ohutu olemise.

Sageli hoitakse paraku korstnapühkija arvelt kokku ning tellitakse töö alles siis, kui seaduses nõutud 5 aastat kehtivast aktist hakkab mööduma, aga tegelikkuses peaks kütteseadet igal aastal puhastama, sest vastasel korral ei lase korstnale ja lõõridele kinnitunud tahm sooja täismahus läbi ning arvatav kokkuhoid lisandub küttepuude arvele juurde.

Kui tavaline korstnapühkimise protseduur näeb välja nii, et ronitakse korstna otsa ning hakatakse sealtkaudu puhastama, siis suure kogemusega pottsepp-korstnapühkija Kristo Koppel teeb seda hoopiski alt üles ehk toast lahkumata. Paar aastat tagasi tõi mees Eestisse täiesti uue nägemuse korstna pühkimisest ning sellega koos ka uued seadmed. Mujal maailmas on selline meetod juba kümmekond aastat kasutusel olnud.

Tänaseks on Kristo Koppel veendunud uue meetodi tõhususes, sest endalegi üllatusena suudab ta samadest kütteseadmetest uue seadmega eemaldada täpselt 2 korda rohkem tahma. Kristo omab ka seadmete kasutuse koolituslitsentsi, mille sai Inglismaalt.

Korstna puhastamise tehnoloogia olemus

Uue tehnoloogia abil korstna puhastamine on äärmiselt mugav, sest korstna otsa ei pea ronima. Kui toas on vähegi adekvaatne korstnaluuk ja reeglina see peab olema, saab puhastuse sealt kaudu ära teha.

Traditsiooniline korstnapühkija varustus eeldab erineva suurusega harjade omamist, mis valitakse vastavalt lõõri suurusele. Pühkimiseks ronitakse korstna otsa ning tehakse korstna seintele kinnitunud tahm nööri, harja ja pommi abil lahti ning eemaldatakse korstnas oleva puhastusluugi kaudu.

Uudse tehnoloogia puhul, mida nimetatakse Power Sweeping meetod, kasutatakse pühkimiseks nn klikiga vardaid, mis kinnitatakse üksteise külge nii palju kui vaja. Kõrguse piiri ei ole. Korstna hari on lõõrist kordades suurema mõõduga trimmeri jõhvi laadne seadeldis. Akutrell ajab harja ringi ja nii toimubki intensiivne puhastamine kogu korstnalõõri ulatuses, sealjuures nurkades.

Siit tuleb välja ka põhjus, miks tulemused on nii erinevad, kui kasutada puhastamiseks ainult inimjõudu või masinat ehk akutrell versus käte füüsiline jõud.

 

Korstnalõõri vigastamise kartus ei ole põhjendatud

Ekslikult kardetakse, et akutrelli kasutamine võiks lõhkuda kütteseadet. Eriti just vanemate ja väärtuslikumate käsitsi ehitatud kaminate või ahjude puhul. Kuna Kristo on ise ka pottsepp ja oskab sellistele asjadele tähelepanu pöörata, kinnitab ta, et kahe uue seadmega praktiseerimise aasta jooksul ei ole tal õnnestunud ühtegi kivi kuskilt lahti lükata. Jõhv-hari on küll tavaharjast suurem, aga kokkuvõttes toimib üsna õrnal. Sellega ei ole võimalik kahjustada ei vuuki ega kivi.

Korstna otsa ei ole vaja ronida

Nagu paljude uute tehnoloogiatega, tundub korstna pühkimine ilma sinna otsa ronimata lausa kahtlane. Kuidas see ikka võimalik on? Kõik on võimatu täpselt nii kaua, kuni keegi tõestab, et see on võimalik. Korstnapühkijad on samuti oma ala professionaalid.

Keskmiselt on korstna välimine osa 80 cm katuse harjast väljas, seega on korstna üldist seisukorda võimalik hinnata ka visuaalse vaatlusega. Näiteks nutitelefoniga tehtud pilte saab suurendada, mis võimaldab korstna visuaalselt veelgi lähemale tuua. 

Müüritisest on näha, kas seal on lagunenud kohti, mõni kivi puudu, pigi jms. Lisaks on korstna pigiprobleemid nähtavad toast peegliga vaatamisel. See kõik annab üsna täpse pildi, millises seisukorras korsten on.

Kristo ise kasutab väliseks hindamiseks enamasti digipeegelkaamerat, mille suuremahulised pildid võimaldavad väga detailset suurendamist. Samuti on tänapäeval kasutusel ka kaameraga droonid. Iga korstnapühkija valib ise, milline meetod talle hindamiseks kõige paremini sobib.  

Tehnoloogia lihtsustab inimeste tööd igas valdkonnas, ka siin. Power Sweeping meetodit kasutab Eestis täna umbes 20 korstnapühkijat ja ilmselt neid tuleb juurde.

Kristo Koppel - Volt OÜ on ka seadmete edasimüüja Eestis. Hetkel on valikus 2 seeriat, odavam ja kallim. Vardad on samad, aga harja ostad erinevad. Odavama seeria puhul on hea, et see ühildub ka 4 teise tootja seadmetega, mis teeb varuosade vahetamise lihtsamaks. Saadaval on 3 eri suuruses harja, millega saab edukalt ära puhastada kogu küttesüsteemi: korstna, kamina, pliidi, ahju ja lõõrid.

Kristo Koppel paneb majaomanikele südamele, et kortermajade korstnaid võib hooldada ainult korstnapühkija tasemega neli või viis, siis on tema hooldusakt kehtiv ka kindlustusseltsile esitamiseks. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid üle vaatama kutseline korstnapühkija, kes väljastab ka kehtiva litsentsi alusel hooldustööde akti.

Eestis saab korstnapühkijate kutsetunnistust kontrollida vastavast registrist, tunnistus ise peaks kindlasti olema ka uuendatud.

Loe lisaks, kuidas puuhalgusid ahjus õigesti süüdata!

A: Inkodu.ee ( J. Rohtsalu; K. Viksne), 2020
Kuidas käib korstna puhastamine toast lahkumata?