Jane Rohtsalu: Juhtimiscoaching aitab väikeettevõtte juhil oma töötajat paremini mõista

Tihti arvatakse ekslikult, et coaching on õpetamine, et keegi tuleb ja ütleb, kuidas on õige. Tegelikult on asi õpetamisest väga kaugel. Personaalne coach ei õpeta, arvusta ega kaeva minevikuprobleemides. Pigem on ta edu treener, kes aitab keskenduda arengule ja paremale tulevikule.

Juhtimiscoaching aitab saada paremaks ja edukamaks juhiks, mis tähendab täielikku eneseteadlikkust ning võimet panna asjad õiges suunas liikuma.

Juhtimiscoach Viire Täksi sõnul puutuvad hetkel valitsevast muutlikust olukorrast tingituna keskmise suurusega ja väikeettevõtete juhid kõige rohkem kokku personali töökorralduse muutuste ja sellega seotud arusaamatustega. Juhtidel on keeruline aru saada, mida töötajad tahavad ja kuidas üldse oleks kõige efektiivsem jäädavalt muutunud oludes tegutseda.
 
Lahenduskeskse personaalse juhtimiscoachingu käigus leitakse üles konkreetsed kitsaskohad ning leitakse lahendused, kuidas ühise meeskonnana edukalt edasi liikuda.

Milleks mulle personaalne coaching, oskan ise ka mõelda!

Tavapärane juhi reaktsioon personaalse coachingu teemat soovitades on peaaegu alati rida küsimusi: Milleks maksta kellelegi, kes lihtsalt küsimusi esitab? Mille järgi ma tulemust mõõdan?

Kuidas ma tean, et see töötab?

Lahenduskeskne personaalne coaching on spetsiifiline inimpsüühika eripäradega arvestav süsteem, mis koosneb küsimustest, erinevatest mõttemängudest ja visualiseerimise tehnikatest. Iseendale on seda keeruline teha.

Inimesed oskavad hästi ratsionaalselt mõelda, aga mitte visualiseerida. Aju ise aga mõtleb hoopis piltides ja pole väga vahet, kas mingi olukord on päris või ettekujutus. Keemilised protsessid on mõlemal juhul sarnased. Seetõttu on visualiseerimisharjutuste abil võimalik esiteks oma aju õpetada efektiivsemalt töötama ning tuua välja ka sügavale peidetud teemad.

Me ei mõtle selle peale, aga tegutseme iga päev justkui autopiloodil. Oleme oma tavapäraste asjadega nii ülekoormatud, et pole isegi mõelnud, mida me päriselt tahame ja kuhu teel oleme. Pigem teame hästi, mida me ei taha, aga see teadmine ei vii edasi. Kui pole aega mõtestada oma tegevusi ja teha plaane, tegutseme justkui koguaeg minevikus, reageerides sellele, mis praegu toimub. Me ei loo ega juhi ise mitte midagi, kustutades vaid tulekahjusid.

Personaalne coaching aitab luua selguse, mõtestada eesmärgid ja panna paika sammud sinna jõudmiseks. Kõik vastused on peidus inimese enda sees, coach aitab need vaid üles leida ja selgeks teha.
 
Juhtimiscoachingu käigus tulevad kõige sagedamini välja 4 põhilist teemat, millest saavad alguse enamus probleemidest ettevõttes:

Ebamäärasus eesmärkide seadmisel

Kui süveneda personaliga seotud probleemidesse, siis väga tihti koorub sealt välja tõsiasi, et puudub sihikindel juhtimine. Juht ei tea ise ka, millised on ettevõtte kui organisatsiooni arengu eesmärgid ja kuhu soovitakse jõuda. Selle avastuseni jõutakse endalegi üllatuseks alles coachingu sessiooni käigus.

Töötajatel on tõesti väga raske täita juhi eesmärke, kes ise ka täpselt ei tea, kuhu minna tahab.

Usaldamatus

Tihti ei usalda juhid oma töötajaid. Eriti jõuliselt on see teema esile kerkinud just viimastel aastatel, mil paljud on pidanud olude sunnil või vabast tahtest kaugtööle jääma. Süvenedes teemasse, jõuame järeldusele, et probleemi alge peitub juhis endas: Miks tal on sellised töötajad, keda ei saa usaldada? Kuidas seda muuta?

Coachi ülesanne on sõbralikult nügida mõtlema teemadele, mis on ebamugavad ja millega ei tahaks tegeleda. Lõpuks tuleb ikka kõigele otsa vaadata ja võibolla ka vaatenurka veidi ümber seada. Kõik ei pruugi lõppkokkuvõttes alati minna ka nii nagu soovitakse, aga vähemalt hakkavad asjad liikuma enda poolt valitud suunas.

Ebapiisav juhtimise kogemus

Erandlik pole olukord, kus ettevõtte juht on välja kasvanud spetsialistist. Edutades saadakse sageli automaatselt ka alluvad, kelle juhendamisega pole varem kokku puututud. Nagu iga teinegi amet, eeldab inimeste edukas juhtimine teadmisi ja kõrgel tasemel sotsiaalseid oskusi.

Enamus inimsuhetes ettetulevatest probleemidest on tegelikult kommunikatsioonihäired, mis on alguse saanud möödarääkimistest ja vääriti mõistmistest. Sageli puudub väikeettevõtte meeskonnas ka personalitöötaja, kes saaks vajadusel abiks olla.

Levinud konflikti allikas töökohtades on põlvkondade vaheline erinevus, millega lihtsalt ei osata arvestada. Vanem generatsioon näiteks töötab iseseisvalt ega vaja oluliselt põhjendusi ja suunamist.

Noored aga tahavad aru saada töö väärtusest, milleks midagi tehakse ja mis sellest muutub. Töö peab nende jaoks olema mõtestatud ja sellele kuluv aeg mõistlik, et motivatsioon püsiks.

Kunagi varem ei ole olnud olukorda, kus tööturul on korraga 5 põlvkonda töötajaid koos oma erinevate ootuste ja vajadustega. See on oluline ajastu märk, millega peab kohanema!

Motiveerimine on puudulik

Üks suurimaid vigu, mida juht tänapäeval teha saab, on alahinnata motiveerimise mõju töötulemustele. Arvatakse, et see on esiteks liiga kulukas ja ei tööta nagunii. Aga kui kalliks läheb ilma motiveerimata?

Suurema osa ettevõtete põhiline väärtus ja vara ongi töötajad, masinate osakaal on üsna väike. Kui lihtne on head spetsialisti asemele leida? Kui palju maksab aeg, mis kulub aina uute töötajate välja koolitamisele, mille arvelt ettevõte ei saa täistuuridel töötada?

Siin tuleb kasuks teadmine, et kõik inimesed vajavad tagasisidet ja usaldust, soovivad kuhugi kuuluda ja olla oodatud. Selles see kuldvõtmeke sageli peitubki.

Motiveerimine ei ole ainult üks rahasumma pangakontol. Väga suur osa motivatsiooni hoidmisel peitub väikestes asjades. Igapäevane viisakus näiteks, ka positiivne tagasiside ja kiitused ning hea ja sõbralik suhtumine on täiesti tasuta. Turvaline ja sõbralik õhkkond on tihti see, miks töökohta nii lihtsalt ei vahetata.

Väga oluline osa on ka rolliselgusel. Inimene peab teadma ja aru saama, kuidas ta suuremasse pilti sobitub, milline on konkreetselt tema panus ja ülesanded ning kuidas need ettevõtte üldisi eesmärke toetavad.

Coachingu käigus saadakse tihti üllatusena teada, et raha kui motivaator on kõigest hügieenifaktor, mille mõju on lühiajaline. Sageli aga ainult sellega piirdutaksegi.

Need ja paljud teised probleemid tulevad tihti nähtavale alles kõrvalseisja pilgu kaasabil, sest ise kõige sees olles enam põhjuseid ei näe. Tihti kaasneb iga probleemiga ka emotsionaalne seotus, mis teeb kõik veel kordades hullemaks kui asi tegelikult on. Kõrvalise abi kaasamine ei ole kuidagi viisi märk saamatusest, vaid pigem teadlik ja täiskasvanulik lähenemine parema tuleviku saavutamiseks.

A: Jane Rohtsalu arvmus(kogemus)lugu coaching olemuse ja vajalikkuse teemal juhtimiscoach Viire Täksiga.
08/2022