Puukooremultš või hakkepuit: kumb valida ja mil viisil kasutada?
Kaasatud ekspert: Mart Ruumet Kaisa LasnerMultši kasutatakse koduaias ja haljastuses mitmel põhjusel. Seda kasutatakse ilu pärast, umbrohtude kasvu ja paljunemise pärssimiseks, samuti mulla niiskusrežiimi hoidmiseks ja selles oleva elutegevuse säilitamiseks. Multši kasutamine tekitab ka palju küsimusi: kas eelistada puukooremultši hakkepuitu või saepuru ning kuidas need mõjuvad ning mil viisil kasutada?
Oma mõtteid jagab meiega 30-aastase kogemusega agronoom Mart Ruumet, kellel on pikaajaline kogemus mulla tootmisel, maheköögiviljade kasvatuses ning ka haljasalade loomisel ning hooldamisel.
Multšide tüübid
Multšimise materjale on erinevaid ja ka tootegruppide lõikes on mitmeid eri variante. Olenevalt valmistamise materjalist on multšid jagatud tehnilisteks, mineraalseteks ja orgaanilisteks.
Tehnilised multšid on erinevad kangad ja peenrakile. Looduslikku päritolu on aga mineraalsed (eri suuruse ja värviga kivid, kruus, killustik, kergkruus) ja orgaanilised multšid (puukoor, hakkepuit, põhk, muruniide, saepuru jms).
Multši valik sõltub suuresti selle kasutamise kohast. Näiteks kasvuhoonesse on ideaalne valik lihtsalt valge peenrakile, mis peegeldab hästi valgust tagasi. Eriti tõhus on see talveperioodil, mil valgust napib.
Kangaid tasub kasutada ka kohtades, kus toimub pidevalt taimedega tegelemine, potistamine, ümberistutamised ja muu selline. Peene struktuuriga multš kipub sellises kohas mullaga segunema.
Rääkides aga iluaiast ning haljasalade, puude ümbruse või peenarde katmisest multšiga, siis üks ilusamaid ja ka odavamaid lahendusi on meie tingimustes männi- või kuusekooremultši kasutamine. Eriti head on need just suurte alade katmiseks.
Puukooremultši on erineva suuruse ja koostisega. Mida kõrgem on selle kvaliteet, seda kallim on ka toote hind. Selliseks on näiteks peen ja täiesti puhtast männikoore korbast valmistatud multš.
Millist multši sobib kasutada iluaias?
Iluaias kasutatakse kõige sagedamini kuusekoore- ja männikooremultši. Sobivad kõik 100% puukooremultšid ja minimaalse hakkepuidu osaga puukooremultšid.
Mida vähem on puukoore hulgas saepuru, tselluloosi või ülipeenikest hakkepuitu, seda parem.
Vaiguse puu ehk okaspuude hakkepuidu kõdunemisel tekivad taimedele ja puudele ohtlikud mürgised fenoolühendid ja see tõttu okaspuuhaket taimede multšimiseks ei soovitata. Väike kogus siiski ohtlik pole. Okaspuu koor seda ei tekita ja vastupidiselt okaspuu hakkepuidule mõjub mulla orgaanikale väga hästi.
Lehtpuuhake (hakkepuit) taimedele ohtlik ei ole. See on hea lahendus haljasalade, näiteks suurte puude ümbruse multšimiseks. Mujal maailmas on see väga levinud ja ka Eestis on seda viimasel aastatel rohkem kasutama hakatud.
Naturaalne lehtpuuhake võimaldab tuua haljasalale heledamat puidu tooni, mis aja jooksul läheb hallimaks ja mõjub väga loomulikult. Lehtpuuhaket on näiteks kasutatud Tammsaare pargi- ja Reidi teel haljasalade multšimiseks.
Okaspuuhake küll peenarde multšimiseks ei sobi, kuid on suurepärane aia- ja pargiteede katmiseks või rajamiseks, samuti mänguväljakute katmiseks. Väga otstarbekas on seda kasutada lemmikloomade väliaedikutes. Okaspuuhakke laguneb aeglaselt ja ei seda ei pea väga tihti uuendama.
Ühegi puu saepuru peenardele ei sobi! See on taimedele pigem kahjulik, eriti okaspuu saepuru.
Jäme või peenem puukooremultši fraktsioon?
Jämeda fraktsiooniga puukooremultš kestab kauem. Koor hakkab maha laotatuna kohe lagunema ning mida peenem on fraktsioon, seda kiiremini see toimub. Seda protsessi aeglustab peenrakanga kasutamine multši all – siis ei ole puukoor mullaga nii tihedalt kokkupuutes. Mida paksem on multšikiht, seda aeglasem on ka kõdunemine ning ühtlasi on siis ka umbrohu tõrje tõhusam.
Uute peenarde ja peenramaa multšimiseks sobib kõige paremini peen männikooremultš. Nagu enne mainisime, siis kõduneb see küll veidi kiiremini kui suurema struktuuriga multš, kuid see on taskukohasem oma odavama hinna tõttu.
Lisaks ei tasu alahinnata peenema multši rolli taimedele vajaliku toitainete allikana. Kiiremal lagunemisel tekkinud huumusel on taimede tugevamaks sirgumisel eluliselt tähtis roll. Mida kiiremini taimed kasvama hakkavad, seda kiiremini pakub peenar ka tõelist silmailu.
Selleks, et pärssida umbrohtude teket, tuleks peenemat multši laotada 5-7 cm paksuse kihina ning jämedama struktuuriga puukooremultše 7-10 cm paksuse kihina. Ja pea meeles, et multš laotatakse alati niiskele pinnasele!
Puukooremultš annab ja võtab
Multši kõdunemisel tekib kompostimisele üsna sarnane protsess, kus mulda tekib juurde palju kasulikke lisaaineid. Taimedele see meeldib.
Samas aga võtab multši lagundamine mullast ära lämmastiku ning paksu multšikihi alla olevatel taimedel võib tekkida lämmastikuvaegus. Sellisel juhul tuleb lihtsalt jälgida, et kui taimelehed hakkavad kollakaks tõmbuma, tuleb neile lämmastikku väetisena mulla pinnale lisaks juurde anda. Kindlasti ei tohiks lämmastiku panna multši peale, sest siis toimub lagundamisprotsess veelgi kiiremini. Loe lisaks samal teemal: Multš kui mulla viljakuse parandaja
Multš on väga hea mulla niiskustasakaalu hoidja
See veehulk, mis taimedele vihmaveena peale sajab, on tegelikult ainult väike osa veest, mida taim saab. Põhiline vesi tuleb taimedele hoopis altpoolt ehk pinnasest.
Mullas on justkui peenikesed torukesed, kapillaarid ning toimub kapillaarne veetõus. See tähendab, et maa niiskus tõuseb pinnale. Mullapinda pealt kobestades ei ole niiskuskadu päikese käes nii suur. Kui mullapind on multšitud, siis jääb tänu multšile pealmise kihi mulla kapillaaridesse niiskus pidama. See on taimedele väga hea ja päästab neid ka kuivamise eest.
Mulla kapillaarne veetõus ehk vee hulk sõltub mullas olevate kapillaaride jämedusest. Savimullas on need peenikesed, liivamullas jämedad. Kui pinnas on kruusane või paene, siis kapillaarne veetõus ei jõua multši alla ja niiskus ei pääse ülemistesse kihtidesse. Need on nn põuakartlikud mullad. Seega tuleb sellise multšitud pinna puhul jälgida, et taimedel oleks ka põuasel suvel piisavalt vett ning neid vajadusel aeg-ajalt kasta.
Seda, kas niiskust on piisavalt, kontrolli käega katsudes. Kui multši all tundub mullapind katsudes niiske, siis on mullas vett tõenäoliselt piisavalt.
Peamine kasutamispõhjus – et umbrohi läbi ei tuleks
Peenarde multšimine on ennekõike levinud põhjusel, et see on tõhus viis hooldus- ja umbrohuvaba ala loomiseks.
Kui teha istutusala või peenart rajades korralik pinnase ettevalmistus, muld kobestada ja suured umbrohud eemaldada, seejärel katta ala peenrakangaga ja peale panna korralik multšikiht, siis pakub see tõepoolest tõhusat lahendust, et saada lahti seemnetega levivatest umbrohtudest.
Samas hakkab peenrakanga kasutamine viimasel ajal moest ära ära minema, sest kanga korralikult paigaldamine on aeganõudev ning teise põhjusena on tegemist sünteetilise materjaliga, mille hilisem pinnasest eemaldamine on aeganõudev ja raske.
Juurumbrohud, mis on visad ja hoiavad kasvukohta oma tugeva juurestiku tõttu, võivad vahel siiski ka paksu multšikihi alt välja pressida. Või siis kinnituvad nad multšile ehk koorepuru vahele ja hakkavad seal kasvama. Sellised umbrohud on näiteks võililled ja naadid. Õnneks ei ole neid esialgu siiski palju ja peenardest, kus on juba aastaid multši kasutatud on muld nii mõnusalt kohev, et juurumbrohtude eemaldamine ei nõua palju vaeva.
Kui multšimise järel võib esimestel aastatel umbrohtu veel tulla – kuna nende seemned on mullas hoiul, siis tänu multšikihile ning pidevale umbrohtude eemaldamisele hakkab umbrohu osa iga aastaga vähenema ning mõne aja pärast on istutusala juba iseeneslikult umbrohuvaba.
Multšides puude ümbrust, eriti näiteks õunapuid, tuleb jälgida, et puu juurekael jääb vabaks ja õhutatuks. Viljapuude juurekael on väga tundlik ja kui see kinni katta, hakkab puu kiratsema.
See kehtib ka teiste puude ja põõsaste kohta - multši ja juurekaela ümber tuleb jätta vahe.
Puukooremultši kasutamisvõimalused on laiad
Multši võib kasutada ka komposti tegemisel. Kui segada peent männikoort roheliste taimejäätmetega, siis jääb komposteeruv materjal õhulisem ja ei hakka kompostimisel imelikult lõhnama.
Kui peenemat männikoort segada turbaga, siis saab hea mulla näiteks kultuurmustikatele. Jämedama struktuuriga männikoort segatakse juurde ka rodomuldadele. Peenemat männikoorekorpa saab kasutada ka orhideemulla koostises.
Multšiga saab talveks katta ka roose.
Ja lõpetuseks – ära hoia pakendatud multši liiga kaua päikese käes, sest sel juhul võib multš hallitama minna. Seetõttu tuleb multši hoiustada varjulises kohas.
A: Inkodu.ee (M. Jakobson; J. R)
Puukooremultš või hakkepuit: kumb valida ja mil viisil kasutada?