Miks on minu uuel puitparketil juba täkked ja käigurajad sisse kulunud?

Kuidas saab uus puitparkett juba mõne aastaga kuluda ja vajada hooldust? Kõikjal on täkked, koera küünejäljed ja põhilised liikumisteed on selgelt näha. Kui see on juhtunud sinu uue puitparketiga, oled tõenäoliselt teinud teadmatusest vale valiku.

Põrandakatete valik on tõesti väga lai ja enim levinud ning armastatud on puit, kuna kõik teavad, et see on jala all mõnus ja soe. Aga kas kõik seda ka teavad, et puitpõrand on pretensioonikas, nõuab palju pühendumist ja hooldust ning ei pruugi sobida sinu elustiiliga?

Enne poodi minekut, kus emotsioonid nagunii võimust võtavad, tuleks hetkeks aeg maha võtta ja rahulikult läbi mõelda, milline on kodu elanike elustiil ja millistele tingimustele peab uus põrand vastama. Kas peres on näiteks lapsed, kelle käest asjad kipuvad maha kukkuma ja põrandasse mõlke jätma või siis mõni koduloom, kelle küünejälgedest põrand võiks olla kaitstud? Kas eelistatakse lahendust, mis kord maha panduna rohkem hooldust ei vaja või ollakse valmis ilusa põranda nimel ka hilisemateks lisategevusteks ja kuludeks, mida põranda hooldus paratamatult kaasa toob? Kõigist nendest vastustest selgub, milline põrand tegelikult elanike elustiiliga kokku sobib ja nende ootustele vastab.

Viimistlusmaterjalidele spetsialiseerunud PK Salongi juht ja suure kogemusega põrandakatete asjatundja Madis Sanderi sõnul on väga tavapärane, et ei osata valida põrandamaterjali, mis oleks inimeste reaalsete vajaduste ja elukorraldusega kooskõlas. Tulemuseks on loomulikult pettumus nii põrandamaterjalis kui ka selle müüjas. Proovime siinkohal Madise abiga anda mõned kasulikud vihjed, kuidas saada endale põrand, mis vastab kõigile ootustele.

Põrandamaterjal vali vastavalt elustiilile

Kuigi tihti tundub, et puitpõrand on ainus valik, siis tegelikult see nii ei ole. Esiteks on puitpõrandatel mitmeid erineva tugevuse ja hooldusastmega valikuid ning teiseks on olemas ka väga ilusad ja vastupidavad alternatiivid, mis võivad kodu elanike elustiiliga palju paremini kokku sobida.

Puitpõrand ei ole kindlasti hea valik juhul, kui kodu peab mingi aja tagant pikalt üksi olema. Näiteks, kui elad talvel Hispaanias või suvel maakodus ja korter on kogu selle aja kas keskküttekuumuses või palavuse tõttu ilma õhuniiskuseta või vastupidi ilma kütteta liigniiskuses, ei pruugi puitpõrand seda lihtsalt üle elada. Sellisel juhul oleks mõistlikum valida midagi muud.

Suure koormusega kodude jaoks, kus on näiteks väikelapsed ja koduloomad, toob Madis välja UV-kõvendatud mattlakiga spoonparketi kui kõige tugevama, hooldusvabama ja innovaatilisema puitpõrandate tootearenduse. Sellel spoonparketil on puidu välimus ja struktuur, kuid vastupidavuse poolest on see võrreldav SBS, LVT või kivipõrandatega. Visuaalse poole ja õige tunde annab parketile väga õhuke ehtsast puidust 0,6 mm paksune spoonikiht, mis on omakorda kaetud UV-tehnoloogia abil kõvastatud 7 õlikihiga. UV-kõvendatud mattlakiga spoonparkett jäetakse tihti veidi kallima ostuhinna tõttu kõrvale. Samas ei arvestata kuludega, mis tavalise puitparketi puhul iga hooldusega hiljem kaasnevad. Kumb siis tegelikult kallim tuleb?

Kui jääda ikkagi tavalise õlitatud või õlivahatatud puitparketi juurde, sest see lihtsalt meeldib ja hind on ka hea, peab igal juhul arvestama hooldusega. See on puidu puhul elementaarne. Me ei imesta enam ju selle üle, et terrassilaudu on vaja nende kestvuse nimel õlitada. 

Õlitatud ja õlivahatatud puitpõrand on tõesti kaunis, naturaalne, jalale meeldiv, soe ja looduslähedane, aga täpselt sama palju ka kapriisne ning vajab eriti esimestel aastatel korrapärast hooldust. Esimene hooldus tehakse kohe peale paigaldust ja edaspidi järjestikusel 3-4 aastal kord aastas. Iga hoolduskord tähendab lisaks selleks kuluvale rahale ka põrandalt täielikult mööbli eemaldamist ja kuivamisaega, mille ajal ei tohi mitmeid päevi põrandast isegi mitte üle kõndida. See on vajalik, kuna puit on elus materjal ja selle avatud poorid vajavad mitmeid kordi täitmist, kuni pind lõplikult ühtlaseks saab. Kui see tegemata jäetakse, tuleb leppida, et parketile võivad jääda üsna lihtsalt sisse käiguteed ning sellesse hakkab kogunema mustus, millest saab lahti ainult kogu põranda üle lihvides.

Puitparketi eelis on õnneks see, et kui lõpuks otsustatakse oma põrand korda teha, saab seda vajadusel lihvida ja uuendada. See sõltub muidugi sellest, kui paks on puitspooni kiht parketil ja milline on puidu viimistlus.

Alternatiivid puidule

Kui kõik märgid räägivad ikkagi puitpõranda kahjuks, ei tasu kindlasti meelt heita, sest tegelikult ei ole puitpõranda alternatiivid millegi poolest halvemad. Pigem hoopiski mõistlikud valikud selle nimel, et põrand ka võimalikult pikalt ilus püsiks ja uut investeeringut ei nõuaks.
 
Nr 1 väärispuitparketi asendaja on täismass kiviplaat (sh keraamilised plaadid). Täismassplaadid on sisuliselt kõrge surve all kokku pressitud jahvatatud savi, mis on 1300-kraadises ahjuskokku kuumutatud. See on sama naturaalne materjal nagu puitparkett ning põrandakütte puhul talvel jala all mõnusalt soe ja suvel sama mõnusalt jahe. Selliste kiviplaatide valik on täna väga lai. Neid on digiprindiga, 3D-struktuurseid, samuti erineva kivi ja puidu imitatsiooniga. Plaadid on ka on igati niiskuskindlaad, kannatab koera kriime, ei pragune ega mõrane. Puidule igati vääriline alternatiiv.

Kivipindasid kasutatakse kodu interjööris sageli terviku loomiseks, kombineerides erinevaid struktuure ja toone. Samuti saab kivi abil sise- ja välisruume lihtsasti ühtseks tervikuks siduda, näiteks kasutades terrassil sama välimusega plaate kui toapõrandal.

Fotod: Inspiratsiooni PK Salongi peamise plaatide tarnija Pamesa Ceramica show-roomist Valencias Hispaanias.
 
Võimalused on piiritud. Madis meenutab ühe kodu omanikku, kes suure kasutuskoormuse tõttu valis kodu põrandatele kiviplaadid, aga kuna ta soovis oma kodus ikkagi puitu ka näha, lasi puitparketi paigaldada hoopis lakke. Täiesti nn kastist välja lahendus, mis lõppkokkuvõttes muutis ruumi õdusalt soojaks ning mõjus väga uudse ja kaunina.
 
Hea alternatiiv puidule on ka puiduimitatsiooniga SBS- ja  LVT-põrand, mida saab parketiga sarnaselt maha liimida või ujuvalt paigaldada. Tulemus on väga vastupidav ja tõetruult kaunis. LVT-põrandat valides peaks aga arvestama, et see ei pruugi kannata tugevat päikesevalgust (sültub toote tüübist), mille tulemusena võib hakata suuremal pinnal äärtest kummi minema. Sõltub valitud tootest. Üks selline näide pärineb ringakendega eramajast. SBS JA LVT sobivad väga hästi niisketesse ruumidesse nagu sauna- ja majapidamisruumid.
 
Ka laminaat on üks puidu alternatiividest, mida on võimalik saada üsnagi autentse välimusega. Laminaat on erinevalt tavalisest puitparketist ääretult vastupidav ja sageli soodsama hinnaga. Seda saab nii maha liimida kui ujuvalt paigaldada. Põhiline miinus on ikkagi see, et jala all ei ole see puidule omaselt soe. Samuti ei saa laminaati uuendada ega renoveerida. Kui midagi peaks katki minema, tuleb see asendada.
 
Pika jutu mõte on juhtida tähelepanu sellele, et kuigi puitparkett on kõige levinum ja traditsioonilisem valik, tasuks enne otsustamist läbi mõelda, kas see ka oma tingimuste poolest kodu elanike elustiili arvestades õige valik on.

Ruumi niiskusrežiim mõjutab puitparketi eluiga

Puit on oma olemuselt hügroskoopne ja elav materjal, mis võtab niiskust sisse ja annab seda välja, kuivades ja paisudes vastavalt keskkonna tingimustele. Selle tulemusena võivad tekkida praod. Seetõttu on paigaldamisel on oluline jätta parketile ruumi liikumiseks.

Kui ruum on liiga kuiv, hakkab puit kaarduma ja serva üles tõmbama. Liiga pikalt kuiva käes olles jääbki see kaardu. Nii valmistatakse painutatud puidust mööblit. Puitparketi puhul me kindlasti seda ei sooviks.

Ruumi enda niiskusrežiimi tasakaal on väga oluline, et hoida parketti pragude ja pundumiseta. Seepärast ei sobigi puitparkett juhul, kui kodu jääb mingiks ajaks pikalt üksi ja tekib olukord, kus õhuniiskus viiakse miinimumini või vastupidi. Lühiajaliste niiskustasakaalu muutuste puhul suudab puit taastuda, aga pikemaajalised muutused on tavaliselt pöördumatud.

Eestis on õhuniiskus kõikuv. Suvel võib see tõusta 90-95% tasemele, talvel aga langeda alla 20%. Mõlemad äärmused on kahjulikud nii inimestele, koduloomadele kui ka puidule, mis on elav materjal.

Majandusministri määruse kohaselt on eluruumides tervislik ja vajalik õhuniiskuse tase 40-60%. Elutegevus, nagu näiteks pesu kuivatamine, on puitparketile eluliselt oluline. Kui seda taset ei suudeta tagada, ei ole puitparkett kõige sobivam valik.

Puitparketi valimine välimuse ja viimistluse tüübi järgi

Kuna iga puu on kordumatu, on kordumatu ka iga parketi partii. Samuti ei ole olemas kahte ühesugust parketilippi. Puul on oksad ja pehmemad (heledamad) nn maltspuidu kohad, mis kõik jäävad näha ka parketilaudades. Sageli kujutame ette mingit tulemust, mida soovime näha, kuid see ei pruugi alati kattuda lõpptulemusega. Loomulikult on ka maitsed erinevad: mõned eelistavad oksakohtadega kirju puitu, teised aga ühtlaseid ja ühesuunaliste puidusüü triipudega põrandalaudu. Seetõttu on enne ostmist mõistlik tutvuda erinevate võimalustega.

Puitparkett jagatakse välimuse ja hinna järgi põhiliselt kolme kvaliteediklassi:

• Select (premium) – oksavaba ehk nn rahulik valik. Annab võimalikult ühtlase tulemuse ja on hinna poolest kõige kallim lahendus, sest sellise laua jaoks sobivat puitu saab tammepakust ainult 5-10%.
• Natur – võrreldes premium klassiga on natuke rohkem erineva tonaalsusega laudu, väiksemaid oksakohti ja maltspuidu viile.
• Rustic – sisaldab suuri terveid oksa- ja maltspuidu kohti, mis on tasaseks pahteldatud. Hinna poolest on see odavaim valik. Rusticust madalama kvaliteediga puitu Eesti turult tavaliselt ei leia.

Hind ei tähenda, et ükski valik oleks halb, välimus on ikkagi puhtalt maitse küsimus. Otsustamise hõlbustamiseks oleks hea vaadata ka pilte valmislahendustest, sest ainult lippide põhjal võib lõpptulemust olla raske ette kujutada. Tuleb arvestada ka sellega, et kuigi tootjate kategooriad on üldiselt samad, võib viimistluse üldmulje erineda.

Pinnaviimistluste võimalused

Puitparketi pinnaviimistlused on erinevad. Valikul peaks lähtuma pigem oma elustiilist ja vajadustest, mitte ainult välimusest ja hinnast.

• Õli ja õlivaha – Annab naturaalse ja sooja tulemuse, kuid vajab kindlasti esimestel aastatel korrapärast hooldust. Ilma hoolduseta võib põrand kergesti kahjustuda.
• UV-õli – Tööstuslik õlitamistehnoloogia, kus UV-toimel kõvendatakse tooniga õli tehases. See sulgeb kõik puidu poorid ja muudab parketi väga vastupidavaks, andes kauni ja tõetruu tulemuse. Hinnaklassilt on see veidi kõrgem.
• UV-lakk – Tänapäeval kasutatakse ainult vesipõhiseid lakke, mida kantakse mitme kihina ja kõvendatakse valguse käes. UV-lakk annab vastupidava, kauni ja hooldusvaba tulemuse.

Lisaks on võimalik ka eritöötlused niiskus- ja tulekindluse tagamiseks.

Parketi paksus ja põrandaküte

Puit on väga hea soojusisolaator, mistõttu tuleb puitparketi all põrandakütte kasutamisel kindlasti arvestada parketilaua paksusega. Parketilauad ei tohiks olla paksemad kui 15 mm. See on kõige optimaalsem maksimum. Kui parketilauad on paksemad, ei ole põrandaküte enam efektiivne. Mida paksem on puit, seda kuumem peab olema ka põrandakütte vesi, et soovitud temperatuur saavutada.

Reaalsest elust pärineb Madise sõnul juhtum, kus klient lasi koju paigaldada 22 mm paksuse täistammepuidust põranda. Sisse kolides ilmnes, et maja ei lähe soojaks. Probleemi lahendamiseks vahetati esialgu välja põrandakütte süsteem, kuid see ei parandanud olukorda. Lõpuks selgus, et kogu eksklusiivne puitparketilahendus tuli üles võtta ja asendada sobiva paksusega parketiga, et põrandaküte toimida saaks. See oli tohutu aja- ja rahakulu, mida oleks saanud ennetada, kui oleks neid olulisi asju teadnud.

Paigaldaja professionaalsus määrab visuaalse lõpptulemuse

Lihtsalt ilusa põrandalaua ostmisest ei piisa kunagi selleks, et lõpuks põrand ka ilus välja näeks. Iga materjali puhul on sama oluline ka õige paigaldus. Ja selleks on vaja inimest, kes oskab vastavalt iga ruumi eripäradele sobiva paigaldustehnika valida.
 
Kõiki parkette on võimalik paigaldada nii ujuvalt kui liimitult. Kui parketti paigaldada ujuvalt, tuleb kindlasti jätta liistude alla seina äärde 1,5 cm laiused paisumisvuugid. Parkett peab saama liikuda ja kui tal seda võimalust ei ole, hakkab põrand kriuksuma või kummi minema.
 
Samuti ei tohi ujuva parketi peale paigutada rasket mööblit, nagu köögimööbel, köögisaar või maast laeni ulatuvad raamaturiiulid. Kui siiski soovitakse kasutada ujuvat lahendust, tuleb sellisel juhul mööbli alt parkett lahti lõigata, kasutada kõrge surveastuvusega parketi alusmatti (minimaalne standard 220 kPa) või kasutada raske mööbli all mõnd muud põrandakatet, näiteks kivi. Teine võimalus on liimida parkett maha kogu põranda ulatuses.

Parketi paigaldus ei ole ainult tehniline töö. Samuti ei piisa vaid ilusast ja kallist materjalist. Meistrimees, kes selle lõpuks maha paneb, peab olema ka kunstnik, sest visuaalne tulemus määrab kogu mulje põrandast ja ruumist üldiselt. Paigaldusel on oluline oskus arvestada, kuidas lõpptulemusel hakkavad kokku mängima valgus, vari ja mustrid. Samast parketist võib saada mitmeid erinevaid visuaalseid tulemusi ning oskus igast materjalikombinatsioonist ilu välja tuua on vilunud paigaldaja kindel eelis.

Kes pole seda varem teinud, ei tea, millised lauad näiteks kõrvuti panna, kui palju võiks lähestikku jääda oksakohti või kuidas lahendada heledamate ja tumedamate kohtade tasakaal, et tulemus jääks ilus. Tavaliselt tehakse kõik pakid lahti ja vaadatakse üle, milliste erinevate aspektidega on vaja arvestada. Vahel on üks pakk täiesti oksi täis, sest puu lihtsalt jookseb nii. Kui kõik lipid suvaliselt pakk paki haaval maha panna, võivad põrandasse jääda laigud, kus ühes kohas on palju oksi ja teises peaaegu polegi, või siis toa ühes nurgas on põrand poole heledam kui teises, sest ühes pakis oli maltspuitu rohkem. Samuti võib juhtuda, et mingis pakis on täiesti teistest erienev lauad. Oleks tore, kui need ei jääks täpselt keset tuba. Seepärast ongi puidu kokkupanek kunst ja oskuslik meistrimees lahendab selle nii, et põrand jääb ühtlane ja ilus. Hea nipp on tutvuda konkreetse paigaldaja varasemate töödega.

See on Madise kindel soovitus omaenda varasema kogemuse põhjal. Pärast ise maakoju parketi maha panemist ja hilisemaid meistri kommentaare, millega ta paraku nõustuma pidi, mees ise seda tööd kunagi enam enda peale ei võtaks, kuna tulemus oleks professionaali poolt teostatuna olnud kordades ilusam.  

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)