Mida oleks vaja teada, kui kutsud korstnapühkija
Siin mõned väiksed meeldetuletused, millele võiks tähelepanu pöörata, kui on aeg on hakata mõtlema korstnapühkija kutsumise peale.
Kuigi ammu on linnapildist kadunud korstnapühkijad, kes kõnnivad ringi redel õlal, siis on endiselt palju neid kliente, kes eeldavad, et korstnapühkijal on redel kaasas. Nii see siiski ei ole, sest majade kõrgused on erinevad ning võimatu on leida redelit, mis sobiks igal ettetuleval juhul. Ka seaduses on kirjas, et pääsu katuse ja korstnani peab tagama töö tellija.
Siinkohal soovitame, et pange katustele statsionaarsed redelid ning vajadusel ka käiguteed korstnani. Miks statsionaarsed? Sest see on kõige turvalisem lahendus nii teile kui korstnapühkijale. On ju ka korstnapühkijal kodus pere, kes teda õhtul tervena tagasi ootab.
Miks peaks korstnapühkija turnima viis meetrit katuseaknast korstnani taeva ja maa vahel mööda katuseharja, kui võiks olemas olla käigutee? Teiseks võib redelit ja käiguteid vaja minna muulgi ajal – katuseparandajatel, antennipaigaldajatel jne. Statsionaarsete redelite ja käiguteede pakkujaid on erinevaid ning tööde hinnad ei ole sugugi nii hullud kui arvata võiks.
Korstnapühkija visiidi eesmärk on teie küttesüsteemi tuleohutuses veendumine. Aastatega on ka selles vallas kord karmimaks läinud ning paljusid tabab üllatusena, et korstnapühkijal on kohustus leitud puuduste kohta edastada Päästeametile ettepanek ning siis tuleb tellijal tegeleda juba riigi poolt tehtud ettekirjutustega, mille täitmiseks antakse konkreetne tähtaeg. Kui puudused jäävad likvideerimata, on Päästeametil õigus teha ka trahvi. Jääb küsimus, et miks ei võiks korstnapühkija leebem olla?
Teile väljastatava korstnapühkimise aktiga võtab sinna allkirja andnud korstnapühkija endale vastutuse teie küttesüsteemi tuleohutuse eest, see tähendab tegelikult kogu teie vara osas. Kui mõni puudus on jäänud märkamata või jäetud puudusest Päästeamet teavitamata ning midagi peaks juhtuma, siis määratakse korstnapühkijale üsna kopsakas trahv ning ta võib ilma jääda ka oma kutsetunnistusest.
Peamised puudused, mida saaks tegelikult lihtsalt vältida, on näiteks mittepõlevast materjalist põrandakaitse puudumine küttekeha ees. Tihtipeale ei tea inimesed, kus on korstnajala puhastusluugid ning nii ei saa kontrollida tõmmet korstnas, et teha kindlaks, kas on lõõris ummistus või mitte.
Kui te juba oma silmaga näete, et küttekolle on katki (kivid lahti, pragu soemüüris, siibrid ei tööta korralikult vms), siis tasub see kõik korda teha enne korstnapühkija kutsumist.
Kui korstnapühkija juba kutsutud, siis ei tasuks küttekehi enne korstnapühkimist kütta. Varuda tasuks mõned vanad ajalehed ning kindlasti tasub varuda aega, sest korstnapühkija ei pruugi minutipealt kohale jõuda. Keegi ju ei soovi, et kui tema küttekeha puhastades leitakse keerulisem moment, siis jätab korstnapühkija töö pooleli, sest järgmine klient ootab. Aknad, uksed ja siibrid peavad olema korstnapühkija visiidi ajal suletud. Tahm lendub kergelt ning isegi väiksem tuuletõmme võib selle korterisse laiali lennutada.
Lõpetuseks ka veidike sellest, et kui tihti tuleks korstnaid pühkida ja korstnapühkija kutsuda. Kui süsteemi kasutatakse aastaringselt, siis on vaja seda hooldada sellise sagedusega, et on välistatud tahma põlengu oht. Korstnapühkija käib eramajades küttesüsteemi korrashoidu kontrollimas kord viie aasta jooksul, kuid see ei tähenda, et korstnat pühkida tuleks ka vaid iga viie aasta tagant. Iga omaniku kohus on teada, kui tihti tema küttesüsteem hooldust vajab ja kui ette nähtud, siis tuleb küttesüsteemi hooldada kolm- neli korda aastas või nagu keskkütte- või pelletikatel tahab harja saada olenevalt kütmisest kas kord nädalas või kord kuus. Jah, igakord ei pea kutsuma kutsetunnistusega korstnapühkijat, kuid töö peab olema tehtud!
Kõige selle juures ärge unustage ikkagi keeramast korstnapühkija kuue kuldset õnnenööpi ega kontrollimast korstnapühkija kutsetunnistust!
