Kergkruus - abiline sinu aias ja tubastes lillepottides
Kergkruus on väga sobilik materjal aiapidajale, kes soovib lihtsate vahenditega värskendada aia ilmet ja kasutada uudseid lahendusi taimekasvatuses.
Õige pinnas = hea saak ja kaunis iluaed
Olenevalt pinnasest vajavad ka peenrad drenaaži. Eriti saviste muldade puhul juhtub sageli, et pinnas tiheneb liigselt ning taimejuurtel pole piisavalt arenemiseks õhku. Kuiva suve jooksul paakub taoline muld kõvaks ning võib isegi praguneda. Rohkete sademete korral muutub savine pinnas tihedaks ja hoiab vett kinni, paljudele taimedele see ei sobi. Kergkruusaga kohevdatud struktuur hoiab paremini niiskust ja laseb läbi ka vett ning parandab seega tunduvalt raske mulla omadusi.
Raske ja tiheda muldade puhul on kasulik teha peenrad kihiti. Taimejuurestiku tugevdamiseks tuleb asetada põhja kuni 10 cm paksune kergkruusakiht fraktsiooniga M 4 -10 mm kruusast, seejärel muld ja samasugused järgmised kihid. Kergkruusa lisamine muudab mulla struktuuri õhulisemaks ning vett läbilaskvamaks, mis soodustab juurte arengut.
Täpselt sama skeem kehtib ka puude ja põõsaste istutamisel rasketesse ja tihedatesse pinnastesse. Raskesse mulda istutamisel pannakse istutusaugu põhja kergkruusakiht, istutusmuld segatakse taime suuruse järgi valitud kergkruusa fraktsiooniga.
Kuidas saada lahti umbrohust?
Kergkruusa saab kasutada peenarde ja kiviktaimlate multškatteks. Multšimine vähendab umbrohu teket, mulla paakumist ja kooriku teket mulla pinnale. Kate laseb läbi vihmavee, kuid takistab niiskuse aurustumist, mulla hingamist sealjuures segamata. Mulla ööpäevane temperatuurikõikumine väheneb ning see loob taime juurtele soodsa kasvukeskkonna.
Taimedele on kõige parem kasutada alumise kihina orgaanilist multši (kompost, puulehed, põhk, adru jmt) ja katta see pealt kergkruusakihiga. Olenevalt peenra suurusest tuleb kattematerjalina kasutada M 4-10 mm või L 10-20 mm fraktsioonilist kergkruusa. Erinevalt orgaanilistest materjalidest on kergkruusast kate vastupidav ega vaja sageli uuendamist. Ka ei soodusta see kahjurite pesitsemist ega taimehaiguste levikut.
Lisaks peenardele võib kergkruusaga katta viljapuude ümbruse, see kaitseb puid sammaldumise ja mädanike eest. Multšimisel tuleb silmas pidada, et kergkruus ei lagune mullas nagu orgaaniline mults ja arvestada seda taimede väetamisel. Ka ei sobi juurekaela katmine kõikidele taimedele - näiteks aediiriste juured tahavad osaliselt päikesevalgust.
Kergkruusa on lihtne kasutada ka taimekastide või -konteinerite mullapinna dekoratiivkattena, nii püsivad taimed ja nende ümbrus puhtad ka tugeva vihma korral. On oht, et tugeva vihmaga hakkab kergkruus pinnasel ujuma.
Lillesibulate istutamine ja hoidmine
Kergkruusa võib kasutada ka lillesibulate istutamiseks. Siis on kindel, et närilised neid ära ei söö ja aia teise nurka ei vii. Kergkruusa teradesse ei ole närilistel kerge käiku kaevata, sest käigu seinad lihtsalt ei püsi koos.
Lillesibulad istutatakse reeglina kolme sibulasuuruse sügavusele. Tee vastava suurusega istutusauk, pane istutusaugu sisse Leca kergkruusa fraktsiooniga M 4 -10 mm, siis lillesibulad ja muld peale. Lillesibulad vajavad peale istutamist kastmist, kuid ei talu seisvat vett. Kergkruus moodustab sibulate jaoks hea drenaažiga keskkonna, mis hoiab eemale nii haigusi kui ka kahjureid. Veel kindlam viis on panna lillesibulad koos kergkruusaga plastikkorvi ja istutada mulda koos korviga.
Kergkruusas saab talvitada külmaõrnu püsililli. Daaliate, mugulbegooniate ja kannade mugulad või risoomid kaevatakse sügisel mast üles, kuivatatakse, pakitakse kasti kuiva kergkruusa sisse ning hoiustatakse sobival säilitustemperatuuril.
Leca kergkruus on:
- Põlematu ja külmakindel
- Tugev vaatamata oma kergusele
- Hea soojus- ja heliisolaator
- Keemiliselt neutraalne (pH 8-9)
- Vastupidav korduvale jäätumis- ja sulamisprotsessidele