Kas ja miks panna oma aeda aprikoosipuu või virsikupuu?

Meie aedadesse on üha enam tee leidnud aprikoosipuud ja virsikupuud. Ühest küljest on põhjuseks üha soojemaks muutunud talved, teisalt aga ka aiapidajate soov katsetada midagi uut ja eksootilist.

Päidre Puukooli agronoom Hillar Nassar, kel kogemusi puude kasvatuses rohkem kui mitu aastakümmet, julgeb neid samuti soovitada: “Kellele meeldivad ploomid ja murelid rohkem kui õunad, selle jaoks on kindlasti ka aprikoosi- ja virsikupuud väga sobiv valik”. Siin kehtib tema sõnul aeda sobivuse mõttes ka see reegel, et kui ploomid kasvavad sinu aias hästi, teevad seda ka aprikoos ja virsik.

Hillar Nassar soovitab kindlasti osta Eesti puukoolide kasvatatud istikud, see annab garantii, et puud meie kliimas ka hästi vastu peavad. Päidre Puukoolis pakutavad sordid on peamiselt aretatud näiteks Lätis, Leedus, Ukrainas või Venemaal.

Aprikoosipuu vs virsikupuu – kumb võtta?

Valik, kas osta aeda aprikoosipuu või virsikupuu, tuleks teha pigem vilja maitse-eelistuse järgi, soovitab kogenud agronoom.

Aprikoosipuu on püstise võraga, aga oma suuruselt ja lehtede kujult on ta täpselt nagu ploomipuu. Viljad on ploomist väiksemad, hästi ümmargused ja magusad. Kuni 5 meetri kõrgune puu on vähenõudlik ja pikaealine ning nõuab vähem hoolt kui mitmed tuntumad viljapuud.

Virsikupuu on natuke suurema kasvu ja suuremate lehtedega kui ploomipuu. Ka viljad on tal ploomist suuremad. Maitselt on need mahlased ja veidi vesisemad kui ploomid ning pealt väheke karvased.

Pea kõik virsikupuud on isetolmlejad (st et nad ei vaja enda kõrvale teist virsikupuu sorti, et viljad moodustuksid), aprikoosipuude puhul tuleb aga teada sorte. Nendest on isetolmlejad näiteks tuntud Eesti sort ‘Tiina’, Leedu sort ‘Kaunas’ ja Vene päritolu ‘Moskovski Krupnõi’.

Virsikupuudest on meie kliimas kõige külmakindlam Lätist pärit sort 'Maira'. See on hea valik neile, kellele meeldivad suured, mahlased ja mesimagusad viljad. Söömisküpseks saavad need augustis-septembris. ‘Maira’ kõrvale võib täiendavaks tolmuandjaks panna sordi ‘Viktors’.

Aprikoosi- ja virsikupuu parim kasvukoht on võimalikult soe

Nii aprikoosi- kui virsikupuude kasvatamiseks on parim võimalikult soe ja päikeseline kasvukoht, mis on kaitstud külmade põhjatuulte eest. Pinnas peaks olema niiskust läbilaskev ja viljakas.

Parim aeg nende isutamiseks on varakevad. Eriti kehtib see paljasjuursete istikute kohta.

Kevadel on aprikoosi- ja virsikupuud esimeste õitsejate seas, õitsedes juba enne mureleid ja ploome. Kui on oodata öökülmi, tuleb puhkenud õiepungi selle eest kaitsta. Selleks võib väiksema puu peale ööseks katteloori peale panna või õied märjaks piserdada. Kuna kõik õied ei lähe nagunii korraga lahti, siis on lootust, et mingi saagi saab alati, kinnitab Nassar.
Viljad valmivad augusti keskel ja teises pooles. Seega ei maksa karta, et sügisesed külmad tulevad enne peale kui viljad valmis saavad.

Esimestel kasvuaastatel tasub noori puid külmadel talvedel katta. Aga mida vanemaks puu läheb, seda tugevamaks muutub. Talveks tuleks puule panna selline kangas, mis laseb õhku läbi. Kevadel tasub aga puutüvi valgeks lubajata või kinni katta, et ere päike ei tekitaks sinna koorelõhesid.

Vajadusel tuleks aprikoosi- ja virsikupuid ka väetada. Hea valik selleks on näiteks kompleksväetis ”Yaramila Cropcare 11-11-21”, mis sisaldab rohkelt mikroelemente.
Lõikamist nad üldiselt ei vaja. Kogenud agronoom soovitab lõigata üks kord kolme aasta tagant ja siis korraga rohkem.

Aprikoosi- ja virsikuistikud hakkavad saaki andma neljandal-viiendal aastal nagu ka ploomid, murelid või kirsid. Seega tasub müügiplatsil suunata pilk juba vanema istiku poole – siis jääb vähem aega esimesi vilju oodata!

A: Inkodu.ee (M. Jakobson; J. Rohtsalu)
Kas ja miks panna oma aeda aprikoosi- või virsikupuu?