Hakkepuidu kasutamine aiakujunduses multšina
Kaasatud ekspert: Mart Ruumet Kaisa LasnerKindlasti on paljudele ringi liikudes silma jäänud, et linnahaljastuses on üha populaarsemaks muutunud hakkepuidu kasutamine. Tallinlastele on selle üheks parimaks näiteks haljasalad, mis on mõned aastad tagasi valminud Reidi tee ääres ja Tammsaare pargis.
Avaliku haljastuse kõrval aga pakub hakkepuit palju võimalusi ning sobib suurepäraselt ka koduaedadesse, seda nii istutusalade kui aiateede katmiseks.
Algselt kollakasbeež lehtpuuhake muutub üsna pea meeldivalt mahedaks hallikaspruuniks ning selle ühtlane struktuur mõjub suures haljastuskooslustes kaunilt, sulandudes üheks looduse toonidega.
Nii aitab see parimal viisil omavahel sujuvalt siduda nii taimekooslused kui teerajad, aga ka erinevad materjalid, nagu puit, kivi, betoon või puitplastkomposiit. Toontoonis mäng struktuuridega ja loodulähedaste materjalide üleminekud on täna aiakujunduses väga populaarne teema.
Miks on hea hakkepuitu multšina kasutada?
Matogardi muldade tootja ning agronoom-haljastaja Mart Ruumeti sõnul on hakkepuidu haljastuses kasutamisel ennekõike puhtalt praktiline, aga ka esteetiline mõte. Sarnaselt puukooremultšile vähendab hakkepuidust multš pinnase umbrohtumist ning tänu sellele on istutusalad suhteliselt hooldusvabad. Samuti aitab see peenardes hoida niiskust ning parandada mulla mikrobioloogilist koostist.
Hakkepuidust multš sobib hästi ka kõnnitavatele pindadele, sest see ei hakka tolmama. Hakitud puit laguneb aeglasemalt kui puukoor ning tänu pikale püsivusele on seda hea kasutada jalgradade, sh terviseradade, mänguväljakute ning platside (nt grillplatsi või koerte aediku) katmiseks.
Millist tüüpi hakkpuitu haljastuses kasutada?
Hakkepuitu on saada kas naturaalse lehtpuu (kask) või okaspuu (mänd) hakkena. See, kumba kasutada, sõltub ennekõike asukohast ja kasutuskohast.
Istutusaladele - nii ilutaimedele kui köögiviljapeenardesse, marjapõõsastele ja maasikatele-vaarikatele sobib Mart Ruumeti sõnul vaid lehtpuuhake.
Lisaks taimekooslustele sobib lehtpuuhaket kasutada ka kõnniteede ja mänguväljakute või puhkealade rajamisel ning aiamaal peenardevaheliste käiguteede katmiseks. Mitu aastat käiguteel olnud lehtpuuhakke võib sügisel kaevata mulda, kus see kiiresti lagunedes parandab mulla viljakust.
Okaspuu- ehk männihake laguneb aeglasemalt kui lehtpuuhake, kuid võtab lagunemisprotsessi käigus mullast rohkem taimedele vajaliku lämmastikku ja pole seetõttu peenardes kasutamiseks sobiv. Tänu vaigusisaldusele on okaspuuhake pikalt püsiv ja sobib kõige paremini kõnniteede, puhkealade, mänguväljakute, grillplatside ning terrassialuste katmiseks.
Kuid suurel vaigusisaldusel on ka miinuspool. Okaspuuhakke ja okaspuu saepuru lagunemisel võivad tekkida taimedele ja puudele ohtlikud mürgised fenoolühendid, mistõttu seda ei soovitata taimede multšimiseks.
Tasub aga tähele panna ja mitte segamini ajada okaspuuhaket ning iluaedades väga populaarset kuuse- või männikooremultši. Erinevalt puidust ei tekita puukoor lagunedes probleeme ja vastupidiselt okaspuu hakkepuidule mõjub kooremultš mulla orgaanikale igati hästi.
Veel lugemist: Puukooremultš või hakkepuit: kumb valida ja mil viisil kasutada?
Multšide tootja Baltic Barki turundusjuhi Kaisa Lasner sõnul on okaspuuhake ja lehtpuuhake heaks vahelduseks puukooremultšile. Hakitud puit laguneb aeglasemalt kui puukoor. Tänu pikale püsivusele on hakkepuitu hea kasutada jalgradade, mänguväljakute või platside katmiseks. Hakkemultš on oma erikaalult puukooremultšist raskem ja püsib tänu sellele tuulisel alal paremini.
Kuidas pinnast hakkepuiduga katta?
Mart Ruumet soovitab multšitava pinna katta peenrakangaga. Kui hakkepuit panna otse mullapinnale hakkab see kiirelt lagunema. Lagundamisprotsessi käigus aga tarbitakse ära mullas olev lämmastik, mida on taimedel vaja.
Peenrakanga kasutamine aitab ära hoida hakkepuidu liiga kiire kõdunemise ning annab ka parema kaitse umbrohtude eest.
Hakkepuidukihi soovitatav paksus on 10 - 15 cm.
Istutusalade, põõsaste- ja puudealuste lehtpuuhakkega multšimisel peab materjali laotama niiskele umbrohtudest puhastatud mullale. Kui ala on kuiv, siis tuleks seda enne multši laotamist mõõdukalt kasta. Kindlasti tuleb taimede juurekaela ümbrus jätta 15 cm ulatuses multšimata.
Lehtpuuhakke kasutamisel on soovituslik multšitud taimi kord aastas vähesel määral väetada lämmastiku sisaldava orgaanilise või mineraalse väetistega.
Sellest aastast on Baltic Barki valikusse tulnud ka 50-liitrised hakkepuidu väikekotid, mida on mugav igal aiapidajal käsitleda. Kuid haket saab tellida ka 1,8 m³ suuruses big-bagis või 3 m³ suurpallis. Vajamineva multši koguse saab mugavalt arvutada multšitootja kodulehel.
Värvitud hakkepuit – jah või ei?
Hakkepuitu on võimalik osta ka toonituna. Ehituspoodidest leiab seda nii punase kui kollasena. Mart Ruumeti arvates ei ole hakkepuit (multš) siiski toode, millega haljasalal värve rõhutada, pigem võiks see olla rahulik taust. Ilu ja efekti loovad ikkagi taimed. Naturaalse puuhakke kõrval võib äärmisel juhul katsetada loodulike värvidega mustaks toonitud hakkepuitu. Eemalt vaadates mõjub see justkui värskelt hooldatud mullapind.
Veel lugemist: Millal on parim aeg puukooremultšiga kaetud alade uuendamiseks?
A: Inkodu.ee (M. Jakobson: J. Rohtsalu)
Hakkepuidu kasutamine maastiku- ja aiakujunduses multšina