Ehitusmaterjalide puudus ja keskkonnajalajälg käivitas Eesti teadlasi uusi lahendusi otsima
Ehitusmaterjalide puudus ja keskkonnajalajälg käivitas Eesti teadlasi uusi lahendusi otsima
Prognoosid näitavad, et vajadus ehitustoormete järele lähiaastatel suureneb. Samal ajal kasvavad ootused kestlikuks kaevandamiseks ning mineraaljäätmete taaskasutamiseks.
Tallinna Tehnikaülikoolis käivitus geoloogia ning ehituse ja arhitektuuri instituudi koostöös teadusprojekt, mille tulemusena plaanitakse vähendada ehitusmaterjalide defitsiiti, suurendada kvaliteetsete ehitusmaavarade varustuskindlust ja edendada ringmajandust. Projekt on osa riiklikust teadus- ja arendustegevuse programmist TemTA.
Ehitusmaterjalide nappus mõjutab eelkõige kiiresti arenevaid piirkondi, nagu Harju-, Tartu- ja Pärnumaa. „Probleemid tekivad seoses intensiivse ehitustegevusega, eriti taristuehituses. Lisaks sellele on vaja vähendada süsinikujalajälge, et saavutada kliimaeesmärke ning suurendada jäätmete taaskasutamist. Meie eesmärk on parandada materjalide kättesaadavust ja toetada kestlikumat kaevandamist,” ütles projekti juht, geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja Erik Väli.
Projekt keskendub kohalike ressursside väärindamisele ja alternatiivsete ehitusmaterjalide väljatöötamisele. „Uute ehitus- ja viimistlusmaterjalide loomiseks uuritakse savi ning teiste ringsete toormaterjalide esinemist ja omadusi, samuti nende kooskasutuse võimalusi inimtekkeliste materjalidega. Nii saame tulevikus vähendada ehitusmaterjalide tootmise ja kasutamise keskkonnajalajälge,” selgitas Väli.
Esimesi tulemusi on oodata 2025. aasta sügisel pärast välitöid. Väli sõnul uuritakse erinevate mineraalsete toormete füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning neist koostatakse andmebaas.
Neli ja pool aastat kestva projekti käigus loodetakse koos partneritega välja töötada lahendusi, mis oleksid rakendatavad nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. „Koostöö teadlaste ja ettevõtjatega on võtmetähtsusega, et leida jätkusuutlikke lahendusi, mis vastavad ehitussektori tulevikuvajadustele ja toetavad ressursisäästlikku arengut. Projekti tulemused mõjutavad maapõueressursside säästlikku ja kestlikku kasutust, mis aitab vähendada uute toorainete kaevandamise vajadust. See omakorda vähendab keskkonnamõjusid ja süsiniku jalajälge, sest ehitusmaterjalide nõudlus kasvab ja muutuvad regulatsioonid võivad teha hetkel veel majanduslikult vähemkasulikud lahendused peagi kasumlikuks,” lisas Väli.
Projekti „Ehitusmaavarad ja mineraalsed jäätmed: kestliku kaevandamise ning ringse väärindamise võimalused Eestis“ eelarve on 1 215 000 eurot. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur ning see on üks kolmest geoloogia instituudis elluviidavast TemTA (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) uurimisteemast. Projekti koostööpartneriteks on mitmed mäenduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit.
Geoloogia instituut on geoloogia, maavarade ja mäendusalast kompetentsi koondav instituut tehnikaülikoolis. Instituudi teadlased tegelevad aluspõhjageoloogia, paleokeskkonna, kliima, meregeoloogia, maavarade, mäenduse ning ringmajandusega. Instituut vastutab Maa süsteemide ja maapõuerssursside õppekavade eest, arendab laboreid ning haldab Eesti suurimaid kivimikollektsioone.
Lisainfo: TalTech geoloogia instituut, +372 5691 3430, geo@taltech.ee
