Ehituseksperdi nõuanne: Lamekatuse remont ja renoveerimine

Eestis ehitatakse ja renoveeritakse ca 1 miljon ruutmeetrit lamekatust aastas. Parematel aastatel on see number ilmselt märgatavalt suurem.

Kogu taasiseseisvumise ajal on kinnitamata andmetel ehitatud ja renoveeritud üle 30 miljoni ruutmeetrit lamekatust (võimalik, et üle 40 miljoni).

Arenenud riikides (eelkõige Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal) on tugevad ja stabiilsed katusehituse traditsioonid. Seal on aastakümneid kasutatud ja edasi arendatud vastavaid norme, tehnilisi reegleid, standardeid ja rakendusjuhiseid ja ehitatud pikaajalise kestvusega katuseid. Isegi Skandinaavia jääb neist kahjuks maha, eriti Soome.

Arenevates riikides nagu ka Eestis ei ole olnud sellist stabiilsust. Viimase 40 aasta jooksul on toimunud suured järsud muudatused ja arengud,  eelkõige üleminek NL aegsetelt juhenditel Soome omadele ja rahvusliku standardite loomiseni. Võib öelda, et igal kümnendil on meie lamekatuste ehitus elanud üle olulisi muudatusi.

Seepärast erinevad meie katuselahendused ja kasutatavad materjalid oluliselt sellest, mida teevad arenenud riigid.

Meie piirdetarindite vähene kestvus algab üldjuhul alussüsteemist, nõrkadest projektidest nii uusehitustes kui renoveerimises ja suhteliselt nõrga ning vähe võimalusi pakkuva Soome oskusteabe nö. pimesi järgimisest.

Kahjuks on arenevas riigis ka majanduslikud võimalused korraliku suure kestvusega katuselahenduse ehitamiseks oluliselt piiratumad, kui arenenud riikides. Seepärast on paljud meie katused oluliselt väiksema kestvusega lahenduste ja kesisema materjalivalikuga, kui Kesk-Euroopas.

Probleemsete katuste ekspertiisid võib meil sageli kokku võtta kolme sõnaga: odava katuse (fassaadi) sündroom.

Vanade katuste seisund

Nõukogudeaegse hüdroisolatsiooniga katuseid on alles üksikuid ja needki enamasti tühjalt seisvatel hoonetel. Kasutuses olevad hooned on enamasti kaetud uue kaasaegse hüdroisolatsiooniga või koguni lisasoojustusega.

Üheksakümnendatel ja sajandi esimesel kümnendil ehitatud ja renoveeritud katuste hüdroisolatsiooni ressurss on ammendunud või ammendumas, samuti sajandi esimestel kümnenditel väga madalakvaliteediliste odavmaterjalide kaetud katustel.  Selle aja katused vajavad kindlasti põhjalikku ja asjatundlikku ülevaatust.

Lamekatused, mis võiksid kesta 40-70 aastat, kestavad säästumaterjalide ja lahenduste tõttu 15-30 aastat.

Lubamatult palju on meil probleemseid ja või väikse kestvusega rõdusid, katusterrasse käidavaid-, liigeldavaid-  ja rohekatuseid, mis on projekteeritud ja ehitatud vastavat oskusteavet tundmata. See vajaks eraldi artikliseeriat.

Kõik eeltoodu ja lisaks veel suur huvi päikesepaneelide paigaldamiseks tekitab lähiajal olulise nõudluse olemasolevate lamekatuste remondiks, kapitaalseks renoveerimiseks või ümberprojekteerimiseks/ehitamiseks.

Pindpaigaldised ja päikesepaneelid (PP)

Katuste remonti või renoveerimist planeerides tuleb arvestada, et viimastel aastatel on aktuaalseks muutunud päikesepaneelide (edaspidi PP) ja energiatootmise alade paigaldamine katustele.

Seega enne katuse remonti peab teadma, kas järgnevatel kümnenditel soovitakse katusele paigaldada PP paneele või mitte. Vastavalt sellele tuleb projekteerida kas koormatud või vaid lume ja hoolduskoormusele arvestatud lamekatusetarindi lahendus.

Võib välja öelda, et meil 30 aasta jooksul ehitatud ja renoveeritud enam 30 miljonist m2 katusest alla 1 miljoni m2 võivad olla  sobilikud rasketele pindpaigaldistele. Arvestaval osal lamekatustega hoonetest ei ole kandetarindid suure lisaraskuse tarvis piisava võimekusega.  Suur osa hooneid, kus  kandetarindi kandevõime on piisav ei ole katusetarindid projekteeritud ja ehitatud talumaks raskeid pindpaigaldisi.

Selgitus: Pindpaigaldis on vahetult lamekatuse pinnale toetuv raske seadeldis (jahutus- ventilatsiooni agregaat, päikesepaneel, antennid vms).

Paljud tänasel päeval projekteerijate töölaual või juba ehitaja kätte jõudnud projektides ei ole  lamekatusetarindid arvestatud talumaks raskeid pindpaigaldisi.

Eestis kasutatakse Soome eeskujul kihilist katusesoojustust ja väikse survetugevusega soojustusmaterjale põhiliselt EPS vahtplasti ja mineraalvilla. Paljudel sellistel katustel on tekkinud ebaühtlased vajumid. Meie mineraalvillast põhisoojustus on üldjuhul survetugevusega 30 kPa ja EPS 50-60 kPa.

Meil kasutatakse põhisoojustuse peal hüdroisolatsiooni aluseks tavaliselt 50-60 kPa survetugevusega mineraalvillaplaate. Õhukesi villaplaate nõutakse ka PIR (polüuretaan) põhisoojustuse peale, lisaks veel mineraalvillast tuletõkkesektsioone mida Kesk - Euroopas ei teha.

Selliseid väikse koormustaluvusega materjale ei lubata Kesk-Euroopas isegi mitte ainult lume ja hoolduskoormusega katustele. Saksamaal näiteks on mineraalvilla min. survetugevus hoolduskoormusega katusel 60 kPa, EPS 100 kPa seda kogus soojustuse paksuselt. Mingeid erineva survetugevusega soojustuse ülesehitust ei tunnistata. Pindpaigaldistega katusel peab mineraalvilla survetugevus olema minimaalselt 70 kPa.

Seega enamus meie olemasolevaid katuseid  ja ka need, mida tänasel päeval ilma vastavat oskusteavet tundmata projekteeritakse ja ehitatakse ei sobi raskete pindpaigaldiste (näiteks PP) aluseks. Suuremale osale katustele saab PP paigaldada vaid aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollaritele, mitte katusekatte peale ega selle külge.

Katuse pinnale võiks PP paigaldada vaid uutele ja suure koormustaluvusega katustele. Isegi uued ainult hoolduskoormusele projekteeritud katused vajavad PP paigaldamiseks ülevaatust, vajadusel uuringuid ja avamisi ning tõenäoliselt ulatuslikku uuendamist/ümberehitamist.

Lamekatuste põhilised vead ja enneaegse vananemise põhjused

Paljude katuste probleemiks on tehniliselt nõrgad liited või niiskustehniliselt sobimatud lahendused. Alljärgnevalt mõned näited:

Bituumenrullmaterjali (MBR) ülespöörded vertikaalpindadele peaksid olema kahekihilistes lahendustes kahekordsed. Paljudel vanematel katustel on need ühekordsed.

MBR kahekihilised lahendused ja nende kahekordsete ülespöörete kihid ei ole omavahel ja alusega kontaktnakkes ja kihtide vahele sattub niiskus ja vesi.

Plastrullmaterjalidega (näiteks PVC, TPO)  kaetud katustel on probleemiks samuti tehniliselt nõrgad liited.

Paljude katuste parapetid projekteeritakse ja tehakse  märgadest materjalidest (kergplokid), soojustatakse niiskustundliku mineraalvillaga ja kaetakse OSB plaadiga. Hüdroisolatsiooni ülespöörded parapetile lõpetatakse väliservas servaplekiga, mida ei aktsepteeri üldtuntud standardid kvaliteedinõuded rakendusjuhised ja tehnilised reeglid ega rullmaterjali tootjad.

Paljud rullmaterjalist hüdroisolatsioonide ülespöörded vertikaalpindadele on ülaservas kindlustamata ja tihendamata. Meil kindlustatakse ülespöörete ülaserva sageli õhukese plekiribaga, mis kinnitatakse iga 500-1500 mm järel ja selle ülaserv „tihendatakse“ pealemääritud kätte juhtuva silikooniga. Kesk-Euroopas tehakse seda vähemalt 1,5 mm surveliistu ja spetsiaalse mastiksiga.

Läbiviikude veetiheduse tagamiseks ei kasutata mitte spetsiaalseid tihendeid vaid tehakse need veetihedaks hüdroisolatsiooniribadega.
Tuulutatavatele fassaadidele tehakse hüdroisolatsiooni ülespöörded fassaadikatte peale, mitte ei viia selle teha.

Õhekrohviga kaetud fassaadi liitsüsteemidele (SILS) tehakse ülespöörded krohvi peale, mitte ei ehitata fassaadi alaserva välja vajalikku alust või tehakse see niiskustehniliselt ebapädevalt.
Katuse ehitusel ja renoveerimisel kasutatakse odavaid nn idaplokis toodetud tarvikuid ka . katuselehtreid, mille kvaliteet, seda enam kestvus jätavad soovida. Osa neist tuleb välja vahetada ammu enne katuse ressursi lõppu.

Läbiviigud sageli improviseeritakse (näiteks sisekanalisatsiooni torudest), mis ei talu UV kiirgust, peaks kasutada spetsiaalseid tööstuslikult toodetud läbiviike.

Kommunikatsioonišahtid ehitatakse odavust taotledes niiskustehniliselt ebapädevalt puidust, vineerist või OSB plaadist – materjalidest, mis ei sobi umbsesse niiskesse keskkonda. Seepärast tekivad katuse tilkumisprobleemid ja šahtide mädanemine juba esimestel ekspluatatsiooniaastal. Sageli tuleb šahtid lammutada ja uuesti ehitada juba 5-10 aasta jooksul.

Kasutatakse odavaid idaturul valmistatud või natuke paremaid Soome eeskujul või endises idaplokis toodetud katuseluuke, suitsueemaldusluuke ja katuseaknaid, mille veetihedus, niiskustehniline toimivus, kasutusmugavus, -ohutus ja kestvus jätavad soovida.

Kõiki eeltoodud nõrkade tehniliste lahenduste vead ja puudused ei avaldu  kahjuks kohe vaid aastate jooksul.

Eeltoodu tingib sageli enneaegsed katuse remondi või koguni ulatusliku ümberehituse vajaduse. Ei ole midagi haruldast, kui ulatuslikud remondid tuleb ette võtta juba esimesel 5-15 ekspluatatsiooniaastal.

Korralikult kvaliteetmaterjalidega, sõlmlahenduste ja tarvikutega ehitatud lamekatus kestaks üle 50 aasta ja vajaks vaid hooldust ja selle käigus vähest remonti (mastiksite uuendamine, mõned lappimised).

Säästulahedustel on oluliselt suurem remondivajadus ja uuendamise vajadus jõuab kätte varem. Kõik see tekitab täiendavat keskkonna reostust.

Katuse remondi või uuendusega venitamine

Katuse remondi või renoveerimisega venitatakse Eestis lubamatult kaua.

Vananenud katuse all tegutsemine ja elamine on väga kõrge riskiastmega tegevus. Ulatuslike probleemidega vananenud  kattega katustel, mis sisuliselt „karjuvad“ vähemalt uue hüdroisolatsiooni järgi piirdutakse  aastaid lappimisega.

Kõige markantsemad on juhud, kus piirdetarindite remondiga venitatakse nii kaua, et töövõtjad keelduvad mõttetut lappimise ja parandamise jätkamist. Kindlustusfirmad aga keelduvad kahjude hüvitamisest kuniks katus on korda tehtud. Omanikud aga otsivad endiselt odavalahendusi ja võimalusi kuidas remondilahendus edasi lükata.  

Hooldus

Eestis puudub hoone omanikel praktiliselt hoolduskohustus. Aastate jooksul on katuste hooldus paranenud ja korralikult hooldatud hoone või hoonekompleksi katus ei ole enam haruldane. Siin on oma osa katuseettevõtetel, kes koos tööga annavad katuse hooldusjuhendi, milles järgimisest sõltub garantii.

Katuse hoolduslepinguid on siiski veel vähe ja paneb imestama millise piirini on mõned omanikud võimelised käest ära laskma nii oma ärikinnisvara kui elamuid. Lubamatult sageli näeb pikka aega umbes olnud äravoolusüsteeme ja prahti täis katuseid. Pikemat aega hoolduseta katusel kipub vohama sammal, hiljem ka rohi, põõsad ja puud, mis aja jooksul kahjustab hüdroisolatsiooni.

Kuidas teha katuse remonti või uuendamist

Katuste remondieelsed ülevaatused ja avamised

Katuste ja fassaadide remondi või uuenduslahenduste andmiseks on vaja olemasolev üle vaadata ja hinnata selle tehnilist seisukorda, niiskustehnilist toimuvust ja vajadusel jääkressurssi.
Paljud katused vajavad põhjalikke uuringuid, eriti need, millele soovitakse paigaldada lisasoojustust ja/või PP.

Uuringud tähendavad ka ulatuslikke katuse avamisi. Katuse ülevaatus tuleks dokumenteerida kas ülevaatuse aktina või tellida vastav eksperthinnang.

Uuringuid peaks läbi viima eriala asjatundjad, kes omavad ülevaadet erineval ajal kasutatud materjalidest, katuseehituse traditsioonidest ja tehnilistest lahendustest ning kes teavad erineval ajal  ehitatud katuste nõrku kohti. Üldehituse eksperdid, projekteerijad ja järelevalve insenerid, kes tunnevad piirdetarindeid pealiskaudselt, oskavad heal juhul leida katuse vead, kuid ei oska anda pädevaid tehnilisi lahendusi nende parandamiseks.  

Meie eksperdid pööravad  liigselt tähelepanu ebaolulistele kõrvalekalletele Soome rakendusjuhistest oskamata hinnata, mis mõjutab katuse kestvust ja mis mõjutab seda vähe. Näiteks:

1. Madalad lombid katuse pinnal, mille mõju katusele ja selle kestvusele on tühine (teema, mis on Eestis tohutult üle tähtsustatud).
2. Kõikvõimalike lamekatusetarindite (sh. ka ammu väljakuivanud olemasolevate) lamekatuste iga hinna eest „tuulutamine“ , omamata ettekujutust  mida tuulutus tegelikult tähendab ja kuidas see toimib.

Katuse remondilahenduse projekteerimine

Peale katuse uuringuid tuleks koostada asjatundjate poolt projekteerimise lähteülesanne.

Täiendavad kihid ja pindpaigaldised muudavad katuse niiskusrežiimi, mida tuleks enne remondilahenduse andmist kontrollida  vähemalt 1 D staatilise niiskusrežiimi arvutusega.

Kui katusel muudetakse tehnilisi parameetreid (näiteks paigaldatakse lisasoojustus) tuleb tellida renoveerimisprojekt asja tundvalt projekteerijalt, mitte üldehituse projektbüroodelt, ammugi mitte arhitektidelt. Pädeva remondi või renoveerimisprojekti saab koostada vaid piirdetarinditele hästi tundev projekteerija, keda Eestis on väga vähe.

Kui katuse tehnilisi parameetreid oluliselt ei muudeta tuleks tellida asjatundjatelt tööde teostamise tehnilised tingimused,  mille kooseisus oleks tööde loetelu, tööde teostamise üksikasjalik tehniline osa, materjalide kvaliteedinõuded ja hooldusjuhend.

Meie renoveerimislahendustele orienteeritud nn. projektikombinaadid, kes ei ole tegelikult piirdetarindite alal eriti pädevad, produtseerivad massiliselt odavlahendusi koos odavmaterjalidega, mida ehitajal on küll mugav ja soodne ehitada, kuid need ei ole orienteeritud kestvusele.

Elamute, büroohoonete ja ühiskondlike hoonete katused tuleks projekteerida ja ehitada kestvusega vähemalt 50 aastat. Tööstus- ja ärihoonetel vastavalt kavandatud hoone elueale. PP koormatud katused peavad kestma vähemalt 30 aastat. Suure kestvusega katuseid saavad projekteerida vaid eriala spetsialistid, kes tunnevad erinevaid lahendusi ja materjale  ning teavad nende orienteeruvat kestvust.

Tavaprojekteerija või arhitekt vajab selleks eriala asjatundjast konsultanti. Suure kestvusega materjalide nõudmine projektides ja nende jõudmine reaalsesse ehitusse eeldab mahuka ja tehniliselt põhjalikku seletuskirja koostamist.

Valmisprojekt tuleks üle vaadata samuti eriala asjatundjate poolt, mitte üldehituse projekti ekspertidel, kes kipuvad teadmatusest heaks kiitma puudulikud (koguni ebapädevad) lahendused või oskavad vaid hinnata nende vastavust /mittevastavust suhteliselt nõrgale, oma turule orienteeritud ja vähe võimalusi pakkuvale Soome oskusteabele.

Katuse remont või renoveerimine

Katuse remondi tegijaks tuleks valida pikaajaliste kogemustega tugeva insener tehnilise personaliga, hea väljaõppega töömeeste/-naiste, lamekatustele orienteerunud katusehitusettevõte, kellel võiks tänasel päeval olla enam kui 10 aastane erialane kogemus.

Aastaid tegutsenud katuseehitusettevõttel on olemas kogemused nii nõukogudeaegsete, taasiseseisvumise järel valminud hoonete kui ka uusehituste erinevate katuste ja lahenduste ehitamise kogemus ning erineva kvaliteediklassiga materjalide ning tarvikute kasutamise kogemus.

Katuse remondi ja renoveerimise üle peaks järelevalvet teostama samuti erialase ettevalmistusega spetsialist, kes oskab võimalikud „üllatused“ kohapeal lahendada, mitte üldehituse universaalne järelevalve, kes „tunneb ehitust vundamendist võtmeni“ ja peab probleemid delegeerima projekteerijale, kes on sageli samuti üldehituse konstruktor või koguni arhitekt.

Korralik ja suure kestvusega katuse remondi või renoveerimislahendus saab valmida ainult kõigi osapoole heas koostöös.

Autor: Alo Karu (ehitusekspert hoone piirdetarindite alal, erialane staaž enam kui 26 aastat, koostöös OÜ Evari Ehitus)