Abiks koduostjale – mida tähele panna elektrisüsteemi puhul?
EKSPERDI NÕUANNEUut kodu otsides kalkuleeritakse ostuhinna kõrval sageli laenu- või remondikulusid. Enamasti jääb aga tähelepanuta maja või korteri elektrisüsteem, milles peituvad riskid võivad tähendada ohtu varale ja halvemal juhul isegi elule. Kuidas kodu ostul selliseid kahjusid ennetada, selgitab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) nõukogu liige Dmitri Beljajev.
Ta toob välja, et elektrist alguse saanud tulekahjud on endiselt eluhoonete tulekahjude põhjus number üks. “Tulekahjud tekivad sageli vananenud või ülekoormatud süsteemist, ent vahel ka seetõttu, et töid on teinud elektriala väljaõppeta omanik ise või naabrimees. Isegi kui oskamatult tehtud tööd ei põhjusta alati tulekahju, võib tagajärjeks olla elektrilöögi oht,” selgitab EETELi nõukogu liige. Kõige ekstreemsema näitena meenub talle olukord naabermajades, kus ühes majapidamises pesumasinat tööle pannes sai naaber elektrilöögi veetorust. Põhjuseks oli metalltorude maandamata jätmine elektritöid tehes.
Elektripaigaldisest tingitud ohtude ennetamiseks soovitab Beljajev uut kodu soetades küsida müüjalt kõik hoone ehituse ja renoveerimisega seotud dokumendid. Tuleks üle vaadata, mida need ütlevad elektripaigaldise seisukorra kohta ning milliseid töid on majas tehtud. Kui olukord tundub segane, tasub kaasata konsultandina elektrivaldkonna spetsialist.
Elektrisüsteemi korrasoleku eest vastutab kinnisvara omanik
Uue eluhoone valmides on kohustuslik läbi viia elektripaigaldise audit, mis annab kindluse, et elektrisüsteem on kasutuskõlblik, vastab nõuetele ja on ohutu. Elektrisüsteemi hindamist viib läbi akrediteeritud elektriala ettevõte ja ülevaatuse läbiviimist tõendab auditi protokoll.
Nõuetekohasusele tuleb saada kinnitus ka elektripaigaldises ümberehitustöid tehes – sellistel juhtudel peab ohutust tõendama vastav ehitaja deklaratsioon. Nii tähendab näiteks ka päikesepaneelide paigaldamine tehnosüsteemi muutmist, mille järel tuleb ehitajal vormistada deklaratsioon, mis kinnitab, et elektripaigaldis on ohutu ja vastab nõuetele. Ehitaja deklaratsioon on vajalik ka eluruumide juurde- või ümberehituste korral, mille käigus on paigaldatud elektrijuhtmestikku.
„Kui ehitustöid on tehtud ise või tuttava abil, kel elektrikukutset ei ole, siis kindlus ohutuse osas ja vastav dokumentatsioon puudub. See aga võib tähendada ebameeldivusi näiteks ka õnnetuse korral kindlustuselt hüvitist küsides. Kindlustusselts ei pruugi hüvitada elektrist tingitud kahjusid, kui omanik on oma kohustused elektriohutuse tagamiseks täitmata jätnud,“ märgib Beljajev. Vastutus elektripaigaldise nõuetekohasus tagada lasub aga just kinnisvara omanikul. Kortermajade puhul vastutab hoone üldise elektripaigaldise eest ühistu, korterisisese juhtmestiku eest iga korteriomanik.
Elektripaigaldise ohud ei ole üksnes vanemate majade probleem
Beljajev sõnab, et elektripaigaldise kvaliteedis võib üldiselt kindel olla selliste uuemate hoonete korral, mille on ehitanud pikemalt turul tegutsenud arendaja või ehitaja. „Kuid iga uus ei võrdu automaatselt heaga. Eramuid ning isegi korter- ja ridaelamuid ehitavad ka väikesed arendajad ühekordsete juriidiliste kehadega. Neil on sageli ehituskulude optimeerimine prioriteediks, sealhulgas ka elektrisüsteemi ehitamisel. Sellistel juhtudel peab olema ise teadlikum ostja ja vajadusel asjatundja abi kaasama,“ sõnab EETELi esindaja.
Eksperdi sõnul tasub elektripaigaldise seisukorda kindlasti süveneda siis, kui majale on näiteks eri aegadel tehtud jupikaupa juurdeehitusi või remonti. Siis tuleks küsida ka ümberehituste kohta elektripaigaldise ehitaja deklaratsiooni, mis tõendab, et süsteem vastab nõuetele.
Üks vähem teadvustatud moodsa aja riske on Beljajevi sõnul päikesepaneelidega seotud akud. Aku on seade, millega kaasneb plahvatuse ja põlemise oht, mistõttu tasub energiasalvestust kasutava elektrisüsteemi puhul dokumente kindlasti hoolikamalt kontrollida ja kindluse mõttes ka elektrivaldkonna konsultant kaasata. „Tuleohutuse määrus ei sisalda praegu veel nõudeid akupankade paigaldamisele – täna paigaldatakse neid igale poole ja järelevalve tegijatel puudub võimalus hinnata akupanga paigaldust. Muudatused määrusesse ilmselt tulevad, kuid praeguse seisuga on aku kui tuleohtliku seadme korral mõistlik elektripaigaldis lasta spetsialistil üle vaadata,“ selgitab EETELi esindaja.
Kui ostetakse vanem maja, siis peaks Beljajevi sõnul vaatama, kas uue ostja vajadused on sarnased maja senisele kasutajale. Võib juhtuda, et endine elanik kasutas väheseid seadmeid, kuid ostja soovib majja tuua energiamahukat tehnikat. See võib tähendada vajadust tellida võrguettevõttelt suurem peakaitse, mis võib osutuda küllalt kulukaks. Põhjalikult tuleb elektrisüsteemi süveneda ka juhul, kui varasemat suvilat soovitakse tarvitusele võtta aastaringse elukohana – ka see tähendab üldjuhul vajadust elektrisüsteemi ümberehitamiseks ja võimsuse suurendamiseks.
Kahtluse korral kutsu appi elektriala spetsialist
EETELi esindaja toob välja, et vanema maja või korteri ostul tuleks veenduda, et elektrisüsteemi uuendamine on ajaga sammu pidanud. Kui selle tõestamiseks müüjal dokumente pole, tasub riskide vähendamiseks kaasata spetsialist ja hoone elektrisüsteemi seisukord üle hinnata.
„Sama põhimõte kehtib ükskõik millise kinnisvara ostul – elektrisüsteemi ajaloo kohta küsi dokumente ning kui kindlust süsteemi korrasoleku osas ei ole, tasub appi kutsuda elektriala spetsialist,“ märgib Dmitri Beljajev. Akrediteeritud ettevõtete nimekirja, kellel on õigus elektripaigaldise kontroll ehk audit läbi viia, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldanud oma veebis.
Pädev spetsialist tuleks kaasata ka siis, kui elektrisüsteemis soovitakse ehitustöid teha. Tööde elluviimise kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks soovitab EETELi esindaja kontrollida kutseregistri veebilehelt isiku nime järgi, kas tööde tegijale on väljastatud ka vastav kutsetunnistus. Projekteerijal peab olema elektriinseneri kutsetunnistus ja elektripaigaldise ehitamist on õigus teha elektriku kutsetunnistusega isikul.
Tööde tegemise kohta tuleb läbiviijatelt kindlasti küsida dokument − see näitab, et teostaja võtab vastutuse, samuti lihtsustab see kinnisvaraga seotud tehinguid tulevikus.
A: T. Sokmann
Abiks koduostjale – mida tähele panna elektrisüsteemi puhul?