Tavaline kevadlill Nurmenukk on mitmekülgne ravi- ja salatitaim
Nurmenukk (Primula veris) on tavaline kevadlill Põhja-Eestis ja Saaremaal. Ta kasvab meelsasti lubjarikkas pinnases, sellepärast on teda vähem leida Lõuna-Eestis ja Pärnu lahe rannikul. Maikuus õitseb nurmenukk ehk kikkapüks niitudel ja puisniitudel, teeservades, hõredates võsastikes ja metsaservades. Ka parkides ja vanemates taluaedades kasvab nurmenukku. Nurmenukku on lihtne kasvatada nagu teisigi priimulaid.
Aias on nurmenukk leplik liik, teda on sama lihtne kasvatada nagu teisi priimulaid. Paremini sobib talle keskpäevase päikese eest varjatud viljaka mullaga kasvukoht. Kuivemas paigas vajab nurmenukk peenras põua ajal kastmist, sest suurtest lopsakatest lehtedest aurustub palju vett. Kasvuturvas, lehtpuu-saepuru või rohuhake aitavad mulda hoida niiskemana.
Täisvarjus kasvab nurmenukk küll lopsakamaks, kuid õitseb vähem. Murus talub ta aga nagu harilik priimulagi mitmekordset niitmist ning kasvatab sügisel lehekodariku keskelt uued noored lehed.
Vahel tuleb ette ka nurmenuku hübriide teiste aias kasvavate priimulatega, peamiselt kõrge priimulaga. Need ristandid võivad olla väga erineva õie kuju ja värvuseg.
Nurmenukku on lihtne paljundada seemnest, mille võib külvata juba sügisel. Kui õisikuvarred taimele alles jätta, annab ta hõlpsasti isekülvi. Vanemaid puhmikuid saab jagada, parim istutusaeg on varasügis.
Nurmenukk on tuntud ravimtaim. Teda kasutatakse külmetushaiguste, köha, bronhiidi, astma, gripi ja reuma korral. Ta on ka nõrk diureetik ja higiajati, soodustab maomahla eritumist ja ainevahetust.
Nurmenukust saab ka maitsva salati.
Põhiliselt kasutatakse juuri, kuid toimeaineid, eriti eeterlikku õli on ka õites. Vanarahvas arvas, et nurmenuku õite tee aitab peavalu, unetuse ja “nõrkade närvide” korral. Lille lehtedest saab maitsva salati.
Refereeritud artiklist: Nurmenukk, mõnel pool kikkapüks, autor Rein Sander, Maaleht
