Kuni 60 m2 palksaun-elumaja ehitamine ja tüüpvead

Keskkonnasõbralik, ökonoomne ja hingav palkmaja (palksaun, suvemaja, elumaja) on alati hea valik, mis püsib talvel soe ja suvel jahe. Mida tasub teada seda valima asudes ja ehitades? Millega arvestada, millest hoiduda? Alati on hea ka ise asjadega kursis olla, et tulemuse vastupidavuses ja kvaliteedis kindel olla.
 
Viljandimaal tegutseva käsitöö palkmaja ehituse ja renoveerimise ettevõtte Pupsi AZ OÜ juht ja asutaja Aigar Zahkna on palkmajade ehitamise ja renoveerimisega tegelenud juba üle 20 aasta ning kogemuste ja teadmiste pagas selles osas muljetavaldav. Siinkohal räägime lähemalt käsitöö palkmajadest.
 
Aigari sõnul on pisemat sorti nn kaks ühes palksaun-elumajad täna väga levinud. Esiteks on see hea lisaruum külaliste majutamiseks või ka endale ajutiseks elamiseks, kui näiteks krunt on ostetud, aga päris elumaja ehitus võtab veel aega. Uus trend on viinud selleni, et saunamajad ei ole enam väikesed 20 m2 majad, vaid ikka juba põhjapindalaga 30-40 m2 ja isegi suuremad ning koos katusekorrusega.
 
Palksaun-elumaja suurus oleneb ennekõike pereliikmete arvust. Tavaliselt tehakse esimesele korrusele köök, elutuba ja saun ning teisele korrusele magamistoad. Keskmise suurusega 30-40 m2 palkmaja on lihtne ehitada, julgustab Aigar.

Palksaun-elumaja ehitusprotsess algab piirkonna eripärade ja ehitusnõuetega tutvumisest

Uus hoone peaks esmalt kindlasti kokku sobima nii ümbritseva looduse, keskkonna kui olemasolevate või tulevaste hoonetega. Kindlasti tasub tutvust teha ka kohaliku omavalitsuse ehitusnõuetega.
 
Enamasti kehtib reegel, et alla 60 m2 suuruse maja puhul pole vaja mitte ehitusluba, vaid teatist ja mitmes kohas ka eelprojekti. Samuti on paljudes Eesti piirkondades sellistele hoonetele sätestatud kõrgusepiirang kuni 5 m.
 
20-60 m2 hoone puhul on vajalik ehitusteatis, mis ei eelda enamasti arhitekti projekti, piisab oma tehtud joonistest. Neid asju on vaja teada, kui on plaan midagi ehitama hakata. Õiged vastused annab alati ka ehitusseadustik.   

Eelprojekti on kõige rohkem endale vaja

Saunamaja-elumaja korrektne projekt on oluline isegi siis, kui seda ei pea vallale esitama.  See on oluline juba ainuüksi seepärast, et ise aru saada, mida, millest ja kuidas ehitama hakatakse ning kus loogiliselt üks või teine asi paikneks. Samuti tehakse projekti järgi ka kõik materjalide arvutused.
 
Palkmajade ehituseks on vajalikud üsnagi spetsiifilised teadmised, mida isegi kõik tavamaju projekteerivad arhitektid ei tea. Seega tasub palkmaja tellides ka ise nüanssidega kursis olla.

Näiteks kas saunamaja-elumaja sissekäik on ainult peauksest või soovitakse teist sissepääsu ka pesuruumist? Kas maja ümber on planeeritud ka terrassid või siis populaarsed veetünnid, mis samuti tuleks terrassiga ühendada? Millega saunamaja köetakse, kas puu- või elektripliidi või hoopis ahjuga? Puupliit näiteks välistab kamina, kuigi sellisel juhul on lahenduseks kaminahjud, mis aitavad hädast välja.

Tuleohutusest ei saa üle ega ümber

Tuleohutuse eeskirjade täitmine on palkmaja puhul väga oluline. See ei ole kindlasti koht, kus millestki mööda hiilida. Sauna puhul on nr 1 teema küttekehade kaugus palgist. See info on tootjate lõikes erinev ja ilusti kirjas ka toodete infolehel. Näiteks mõned kerised lubatakse paigaldada seinale lähemale ja teised vajavad ohutuse jaoks suuremat vahemaad.
 
Teine oluline koht on läbiviigud ja korstna paigaldus. Kui selles osas on midagi valesti planeeritud ja ehitatud, läheb varem või hiljem saunamaja lihtsalt põlema. Kui aus olla, siis see ongi tegelikult peamine põhjus, miks täiesti uued saunamajad maha põlevad.

Ümarpalk vs tahutud lamellpalk

Pupsi valmistab ümarpalgist või tahutud ehk lamellpalgist maju. Aigar Zahkna ise eelistab ümarpalki, kuna see on pikemas perspektiivis vastupidavam ja hooldusvabam. Lamell vajab palju töötlust, et see vastupidavaks saada. See tähendab iga mõne aasta tagant uuesti puidukaitsega viimistlemist, et omadused püsiks. Samas on lamellpalk visuaalselt väga kaunis ja mõnes piirkonnas modernse arhitektuuri seisukohalt ainuõige valik.
 
Ümarpalk ei ole nii tundlik, aga päris ilma töötlemata ikkagi ei saa. Kuna iga naturaalne palkmaja läheb töötlemata halliks, vajab ka ümarpalk tooni hoidmiseks esialgset viimistlust. Ka siseseinad tuleks kindlasti viimistleda. Selleks sobivad hästi erinevad sauna lakid, peitsid ja õlid, mis lasevad palgil hingata. Tavalakk siseviimistluseks ei sobi.

Millisest puidust käsitöö palkmaja ehitada?

Palkmaja ehitamiseks sobivad mitmed puidud. Kõige levinumad on Eestis siiski mänd ja kuusk. Haruldasem ja kallim on lehis, kuna seda pole kerge saada, aga tulemus on tihe ja vastupidav.

Ilusa maja saab ka haavast ja mustast lepast. Kõige õigem vastus on, et ehitada tuleb sellest, mida hetkel turult mõistliku hinna eest saab.

Kuusepalk vs männipalk

Pupsi ehitab kõige rohkem palkmaju kuusest. Siin on Aigari sõnul ka väga praktiline põhjus, nimelt kestab kuusepalk lihtsalt kauem, sest kannatab ka meie kliimat paremini. Erinevus on ka see, et kuusepalk hakkab mädanema seest, aga männipalk väljast. Kuusel on lihtsalt palju kõvem pealmine osa kui männil ja väiksemad oksakohad.
 
Loomulikult mängivad palkmaja kestvuse tagamisel olulist rolli ka vastavad teadmised. Näiteks peab palkmaja ehituseks kasutatav palk olema talvel külmaga lõigatud ning käsitsi ja õigel ajal kooritud. Koorima peab kohe, kui kevadel esimese päikesega koore lahti lööb. Hiljem muutub koorimine juba väga raskeks ning palju suurem on võimalus kahjustada palgi pinda, millest omakorda sõltub tulevase maja ilmastikukindlus. Suuremad firmad koorivad lausa survepesuritega, eriti just männipalki.
 
Samas on vahel kliendil ka oma palkmaterjal olemas, sellisel juhul ehitatakse maja loomulikult sellest, olgu see siis kuusk, mänd või midagi muud.

Palgi jämeduse valimine

Palgi jämedus määrab talvise soojapidavuse. Kui palksaun täidab suuremal või väiksemal määral ka elumaja rolli, peaks palgi jämedus olema vähemalt 22-24 cm. Lihtsalt sauna puhul võib see olla väiksem, eriti just väikse suvise saunamaja puhul.

Nõuanded ja korduma kippuvad vead palkmaja ehituses:

Palkmaja välisseinte soojustamine

Pupsi palkmajad valmivad kohapeal, kus palk laotakse palgi peale ja soojustatakse vahelt  turbasamblaga, mis on väga väärt soojustusmaterjal. Nii valmivad hästi hingavad palkmaja seinad, mis tõesti ka kestavad. Turbasammalt on looduses mitmeid sorte ning oluline on täpselt teada, mida sobib ehituses kasutada.

Palksauna vahelae soojustamine

Katusekorrusega palkmaja puhul on vahelae soojustamine ülioluline. Nimelt peab lagi sauna ja pesuruumi osas olema soojakindel. Vastasel korral kütab saun ka ülemist korrust ning toast teisel korrusel saab saunalava. See on tüüpviga, mille vastu palju eksitakse.

Palkmaja vaheseintele tuleb jätta vajumisruum

Vajumisega ehk puidu mängimisega tuleb palkmaja puhul igal juhul arvestada. Kui ka siseruumide vaheseinad ei ole palgist, on see tähtis. Puidu mängimine sõltub suuresti palgi kuivusastmest. Näiteks kui maja toorest palgist laduda, tuleb jätta meetri kohta 2-4 cm vajumisruumi. Hoone peab saama igalt poolt järgi vajuda.

Ventilatsioon peab olema!

Ventilatsioonist sõltub otseselt kogu maja niiskustasakaal. Palkmaja puhul on eriti oluline, et niiskus sisse ei jääks. Nii kestab ka maja kauem. Rääkimata siis õhu liikumisest magamistubades, mis tagab hea une. Saun vajab nagunii korraliku ventilatsiooni. Tänapäeval ei ole see teistmoodi enam mõeldav. Leiliruumi ventilatsioonist sõltub ka kvaliteetne saunakogemus.

Palksauna põrand peab olema niiskuskindel

Kui põrand ei ole õigesti tehtud ja niiskus palgi vahele saab, mädaneb põrand umbes 2 aastaga ära. Nii lihtne see ongi. See on tavaline viga, mida sageli ette tuleb. Palgiringi vahetamine aga on juba suur ja kulukas töö, mida on võimalik ära hoida.

Teadmatusest ei osata teha pesuruumi õigeid kaldeid ja niiskustõkked ei ole korrektselt ülesse seinale keeratud ja nii pääsebki vesi palgi vahele. Ideaalis võiks kalle ja trapp olla näiteks suunaga põranda keskele kokku, et vältida niiskuse kogunemist seinte äärde. Sobib ka seina ääres, aga sellisel juhul peaks niiskustõke olema ülesse tõstetud ja kalded ikkagi otse trappi.

Lahendused peavad olema õiged, siis kestavad kõik asjad.

Soovitav oleks panna leili- ja pesuruumi ka põrandaküte, esiteks on omal mõnus astuda ja vähendab ka niiskust.  

Eluruumides võiks eelistada puitpõrandat, mis on jala all soojem. Kivipõranda puhul tasub kindlasti ka küte all panna. Isegi saunamajas, sest tegemist on ikkagi puhkepaigaga.

Palkmaja katuse pannakse otse palgile

Palkmaja katus otse palgil on kõige püsivam ja tuulekindlam lahendus, kinnitab Aigar. Katuse puhul ei panda prussi vahele, vaid otse ümarpalgi külge kinni. Otsakelpasid ei ole soovitav palgist üles laduda. See teeb lahenduse mõttetult keerukaks.
 
Kui mingil põhjusel on nii tehtud, et katusekelbad tulevad palgist otse välja katuseni, tuleb harja venituspalk panna, mis on lisatöö. Lõpuks peale veel ka ujuvad sarikad. See on tõesti üks võimalus katust ehitada, aga tuulepidavus jääb kehvem.

Näiteks mõnel freespalkmaja tootjal on katuse sarikad valesti peale pandud ja otsakelbad jäävad lahti. Nii vajuvad nurgad katuse sarika alt ära. Tegelikult peaks peal olema liikuvad sarikad ja lahendus toimiks, aga kõik seda ei tea. Mõne millimeetri ulatuses jääb palkhoone katus nagunii mängima ja see peabki nii olema.
 
Kõiki selliseid nüansse on vaja teada, kui palkmaja tellima hakata. Kõige parem soovitus vastupidava ja kvaliteetse palkmaja saamiseks on kasutada kogenud spetsialisti abi. Pupsi käsitöö palkmajad valmivad kiiresti: 1 kuu palgi osa jaoks ja 1-1,5 kuud sisetöödele, kui kõik plaanipäraselt sujub.

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)
Kuni 60 m2 palksaun-elumaja ehitamine ja tüüpvead