Robotniiduk vajab kindlustuskaitset nii äikesetormi kui inimese enda tekitatud kahju eest

Tuleb tunnistada, et tänaseks on tublidest tehisajuga seadmetest saanud meie igapäevaelu asendamatud abilised. Nii toimetavad kodudes väsimatult päevast-päeva robottolmuimejad, aknapesurobotid ja robotniidukid, vabastades meid tüütutest ja aega nõudvatest kodutöödest. Võrreldes teistega, töötavad riskantsemates oludes just niidukid, kuna täidavad oma ülesandeid ettearvamatutes välitingimustes nii ööl kui päeval.

Kui koduse vara kindlustamine ei tule üldiselt kellelegi enam üllatusena, siis robotniiduki kindlustamine on uus teema. Ometi on just nendega seotud kahjujuhtumid Seesam kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul täna esirinnas. Ja need ei ole üldse mitte vargused, mida kõige esimesena võiks kahtlustada. Robotniiduki vargus pole tegelikult isegi otstarbekas, sest ilma laadimisjaama ja tarkvara ühenduseta pole seadmega midagi peale hakata. Pigem on probleemiks äikesetormidest või vihmaveest tekkinud kahjud ning olukorrad, kus omanik roboti kogemata ise ära lõhub.

Äikesetorm ja vihmavesi - robotniiduki vaenlased

Eesti suvele on iseloomulikud äikesetormid ja paduvihmad. Kuigi robotniidukid ongi mõeldud välitingimustes kasutamiseks, ei kehti siin ütlus „sadagu või pussnuge“. Tegemist on ikkagi tehnikaga ja kui niiduki laadimisjaam näiteks välgutabamuse saab, kärssab masin lihtsalt läbi. Samuti võib roboti peatada tugev vihmasadu. Masin talub küll niiskust, aga ei ole siiski mõeldud vees töötama. Kui peale suurt sadu tekib roboti tööpiirkonda ootamatult sügav lomp ja ta sinna sisse sõidab, tekib elektroonikas lühis ja masin jääb seisma. Sama põhimõte kehtib näiteks ka paljude niiskuskindlate kellade puhul, mis taluvad niiskust, aga ei ole mõeldud ujumiseks.  

Dagmari sõnul on müügil ka vihmasensoriga robotid, mis nii kergesti poriloiku ei sõida, aga need ei ole kahjuks meie kliima jaoks kohandatud. Erineva tugevusega vihmahood ja uduvihm on need, mida sensorid eristada ei oska, seetõttu pole vihmasensoriga robotite kasutamine väga levinud. Ilma sensorita robotid töötavad ka kerge vihmaga ja see ei ole tegelikult neile kahjulik.  

Aasta-aastalt tuleb uusi tehnilisi leiutisi ainult peale. Statistika kohaselt on robotniidukitega seotud kahjude osakaal viimasel ajal hüppeliselt kasvanud. Dagmar soovitab igaks juhuks oma kodukindlustuse paketile pilk peale visata ja veenduda, kas pakett laieneb ka sarnaselt muule korteri või eramu juurde kuuluvale vallasvarale kõikidele uutele tehnoloogilistele „koduabilistele“ nagu robotniidukid.

Mis saab, kui sõidate kogemata robotist üle?

Robotmuruniidukid on väikesed ja liikuvad, ja just sellepärast võibki nendega üsna kergesti õnnetus juhtuda. Enamasti juhtuvad õnnetused kogemata, sest robot on kuskile lihtsalt seisma jäänud ja kogemata sõidab sellest kas omanik ise või siis mõni külaline autoga üle. Olgem ausad, ega neid autost ju ei näegi. Siia sobib hästi ka näide käsiniidukite ja traktoritega, mille kahjud samuti kindlustuskaitse alla lähevad. Statistika kohaselt on kõige tavalisem koguriski õnnetusjuhtum selline, kus kivi lendab niiduki rataste alt aknasse või auto pihta, mille tulemusena klaasid purunevad. Paljud kindlustusvõtjad näiteks ei teagi, et ka enda põhjustatud õnnetusjuhtumid lähevad koguriskikindlustuse jutumina kindlustuskaitse alla ja asjad saavad lihtsa vaevaga korda.

Miks on koguriskikindlustus oluline?

Oluline on endale selgeks teha, milline kindlustuspakett milliseid riske katab. Seesamil sisalduvad pakettides laias laastus kahte tüüpi riskid: kogurisk ja põhiriskid. Kui põhiriskid tähendavad kinnistu ja sellele jääva vallasvara kaitset tulekahju, tormikahju, varguse ja torustiku leketest tekkinud kahjude eest, siis kogurisk hõlmab ka kõiki ootamatuid ja äkilisi sündmusi, mis ei ole paketis otseselt välistatud. Siia lähevad ka enda poolt kogemata tekitatud kahjud.
 
Olukorrad, mis on koguriski puhul välistatud, on Seesamil lepingus välja toodud ja kõikidel muudel juhtudel kindlustuskaitse kehtib. Lahti seletatuna tähendab see, et kui konkreetse õnnetusjuhtumi stsenaarium ei ole välistusena kirjas, on tegemist koguriskikindlustuse juhtumiga.
 
Üldiselt välistatakse ainult sellised varakahju juhtumid, kui ükskõik millist seadet on kasutatud valesti või mitte selleks ettenähtud tingimustes. Näiteks kui keegi otsustab televiisori õue terrassile viia, et seal mugavalt jalgpalli vaadata ja see öösel ära varastatakse, ei arvesta kindlustus seda kahjujuhtumiks. Robotniidukiga on teine lugu, see ongi mõeldud iga ilmaga väljas töötama ning võib ootamatult sattuda ka kohtadesse, kus see tegelikult olema ei peaks.  
 
Robotniiduki koguriski kindlustuskaitse kogusumma on Seesamil vaikimisi kuni 4000 eurot. Kallimate seadmete puhul saab kindlustuspaketi tingimused koos Seesamiga üle vaadata.
 
Kindlustuse mõte on anda inimesele tunne, et ükskõik mis ka juhtub, kõik saab alati korda. Seesamis hoolitsetakse selle eest, et kliendi kahjud oleks ka päriselt kaitstud ja kindlustunne tagatud!

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)