Rikkaliku taimevalikuga püsilillepeenra rajamine
Kaasatud ekspert: Maria PalusaluLilled toovad looduse ilu ja harmoonia rohelisel taustal meile veelgi lähemale, tekitades hulgaliselt positiivseid emotsioone ja rahulolu. See omakorda tekitab vajaduse end nendega ümbritseda. Kuigi ühe püsilillepeenra rajamine ei tundugi teab mis kunst, tuleb püsivalt efektse ja vähe vaeva nõudva tulemuseni jõudmiseks natuke rohkem pingutada.
Maastikuplaneerimise ja -kujundamisega tegeleva ettevõtte Palusalu Aiad aiakujundaja Maria Palusalu soovitab rikkaliku taimevalikuga püsilillepeenarde rajamist alustada alati plaanist, kus on läbi mõeldud, millist tulemust soovitakse saavutada, milliseid peenraid ja kuhu soovitakse rajada, millised on taimede kasvutingimused aias ning millised taimed kõige eelnevaga kokku sobivad.
Peenraplaan tuleb enne rajamist läbi mõelda
Selleks, et üldse otsustada, milliseid taimi peenrasse valida, tuleb selgeks teha selle asukoha kasvutingimused. Kas on palju päikesepaistet või pigem varjuline aed? Mis tüüpi on mullastik? Kas pinnas on pigem kuiv või niiske?
Aia üldise seisukorra järgi otsustatakse, millised peenrad ja taimed sinna sobivad.
Taimi, mis sobivad erinevatele kasvukohtadele, on väga palju. Kui osta lilled kokku emotsiooni ajel, juhtub kahjuks nii, et need taimed ei pruugi omavahel kokku sobida või ei ole antud kasvukoht neile hea. Läbimõtlemata tulemus on kaootiline ja üldse mitte selline nagu vaimusilmas unistati.
See on tüüpiline viga, mida aianduskauged inimesed teadmatusest kipuvad tegema. Tulemust peab ette planeerima, vastasel korral ei ole seda võimalik edukalt saavutada.
Teine viga, mida tehakse, on erinevate lühiajaliselt õitsevate hooajataimede ja -lillede kasutamine terves peenras. Kui ainult hooajaliste taimedega kogu peenar katta, jääb ilu tihti väga lühiajaliseks. Ja kokkuvõttes läheb ka päris kulukaks pidevalt uusi taimi peale osta.
Kestvalt ilusa peenra saab ainult püsililli- ja taimi kasutades, mille vahele istutatakse vajadusel efektiks mõned üheaastased, kaheaastased või lühiajalised püsikud.
Ühtse terviku loomisel tuleks kindlasti arvestada, millised taimed kasvuomaduste poolest omavahel sobivad ja millise välimusega on taimede võra, lehe ning õite struktuur ja värvid.
Kokku sobivad võrdväärsed taimed, sest on olemas taimi, mis söövad teised nö lihtsalt välja. Nende kõrvale sobivad ainult sama tugevad. Näiteks piparmünt saab amellastrist lihtsa vaevaga lahti.
Päris kõike ette ennustada ei saa, lõplik tõde selgub ikkagi pärast istutamist. Igal aednikul on veidi erinevad kogemused taimede kasvatamisel.
Ilus aastaringselt ja peaaegu hooldusvaba
Kuigi enamasti arvatakse ekslikult, et lillepeenar nõuab palju hooldust, siis nii see kindlasti ei ole. Õigesti üles ehitatud püsilillepeenar saab olla vägagi hooldusvaba ja aastaringselt ilus.
Talvel õitsevad näiteks kaunid krookuse sordid ja struktuuri annavad kõrrelised, puud ja põõsad. Püsilillepeenras kasutatakse just jahedaks aastaajaks õiteilu saamiseks erinevaid sibullilli. Ainult suvelilledega pole aastaringselt pilkupüüdvat peenart võimalik saada.
Püsilillepeenart rajades sobib vaheistutusena kasutada ka üheaastaseid taimi. Peenra lõplik tulemus kujuneb välja paari aastaga. Alguses, enne kui taimed kokku kasvavad, on nende vahel palju ruumi. Üheaastased ja lühiealised lilled annavad efekti püsilille peenras seni, kuni peenar oma ilusse kasvab. Kauni ajutise tulemuse annab näiteks raudrohi, kuni kasvavad taimed tema ala endale võtavad. Seda juhul, kui raudrohtu ei uuendata.
Milliseid taimi ja lilli eelistada?
Teeme kohe selgeks, et päris hooldusvaba peenart, nagu ka hooldusvaba aeda, pole olemas. Küll aga on võimalik hästi läbi mõeldes, õigesti ette valmistatud pinnasele õigeid taimi kokku pannes saavutada minimaalselt hoolt vajav tulemus.
Hooldusvabasse peenrasse sobivad külmakindlad, vastupidava, pika õitsemise ning ilusa kuju ja lehestikuga taimed, mida ei pea tihti jagama, ümber istutama, väetama ega kastma. Kastmine on üks suuremaid hooldustöid üldse. Näiteks, kui valida kuivale kasvukohale niisket pinnast vajav taim, ei lõpe kastmine kunagi ja taim ei hakka ka ennast peenras hästi tundma.
Eelistada võiks taimi, mille väljanägemine on atraktiivne, aga mitte ainult õitsemise ajal. Sageli vaadatakse ainult õitsemist, mitte taime kui tervikut, aga nii saame ainult lühikest aega taime ilust rõõmu tunda. Valida tuleks terviku järgi, millised on lehed, varred, võrsed, õied, õite rohkus. Taim peaks peenart kaunistama kogu aja, mitte ainult õitsemisel.
Kõrrelised on viimasel ajal väga populaarsed. Arvatakse, et nad vajavad vähe hooldust, aga tegelikkuses on tihti hoopis vastupidi. Kõrrelised on vägagi kapriissed, paljud neist ka külmaõrnad ning mõned jällegi paljunevad liiga kiiresti.
Kõige rohkem hoolt vajavad üheaastased suvelilled, samuti peab sellise peenra igal aastal uuesti rajama.
Peenrasse taimi valides tasuks neid põhitõdesid lihtsalt teada.
Püsiva ilu mõttes saab edukalt püsilillede istutamisalal põõsaid kasutada. Põõsaste puhul tuleb vaadata nii hooajalisust, kuju, lehti, värvust kui struktuuri. Sageli on just põõsa kuju ja lehtede värvus see, mis õied üle trumpab.
Peenra tüüpe on palju: kiviktaimla, turbapeenar, püsilillede peenar, maitsetaimede ja püsililledega peenar, põõsaste ja puudega peenar jne. Iga peenratüüp tuleb täiesti erinevalt üles ehitada.
Piet Oudolf on öelnud, et ilusa pildi keskpärasest aiast saab hea valgusega ikka, aga halva valgusega saab hea pildi teha vaid läbimõeldud struktuuridega aiast.
Näited:
Palusalu Aiad aiakujundajate poolt loodud püsilillede peenrad koduaias (lingi all 5 näidisplaani).
Tingimused: Kasvukoht poolvarjuline, kerge saviliiv.
Taimed: harilik pune, aed-leeklill, kurd-hiidiisop, kaelus-ussitatar, ahtalehine punanupp, amellaster (ei õitse veel), kastik-stepirohi, hiid-ogaputk
Tingimused: Kasvukoht päikeseline, parasniiske, keskmine liivsavi muld
Taimed: päevaliilia, aed-leeklill, aed-hortensia, kukehari, lakkoder, õiekas sügisaster, Sullivanti päevakübar
Peenra istutusskeem
Istutusskeeme on väga erinevaid, kas suuremate taimegruppide ehk blokkidena, erinevate lainetena või segaistutusega, kus taimed on läbisegi mingi korrapära alusel. Skeem valitakse selle järgi, millist efekti tahetakse peenraga saavutada. Blokkistutuse hea näide on näiteks vahelduvad massistutused Tallinna linnatänavatel.
Kas taimi istutatakse 2 kaupa või 20-100 taime blokina, oleneb konkreetse peenra istutusskeemist. Juhtpüsikutega istutusskeemi puhul alustatakse nn juhtpüsikutega, milleks on tavaliselt kõrgemad, kaua õitsevad ja pikaajaliselt efekti andvad taimed.
Kõrgemad taimed istutakse tavaliselt 1-5 kaupa, väiksemad 7-20 kaupa. Kõik sõltub soovitud tulemusest. Üldiselt järgitakse põhimõtet, et 1 või 3 kaupa väiksemaid lilli ei istutata, sest tulemus jääb liiga kirju ja rahutu.
Pinnase ettevalmistamine
Enne istutama hakkamist tuleb istutusplaanil peenraalaks ette nähtud pinnas korralikult ette valmistada.
Sõelutud mulla ost võib probleeme juurde tuua, sest me ei tea kunagi, mis seal sees juba kasvada võib. Kõige targem oleks oma muld korralikult läbi kaevata ja püsiumbrohud eemaldada.
Umbrohtu aitab peenarde vahealal tagasi hoida ka multšimine, aga ainult juhul, kui muld on umbrohu juurikatest puhtaks tehtud. Kui korralikult umbrohtu ei eemalda, pole multšist kasu, umbrohud kasvavad sellest lihtsalt läbi. Lihtsad ja odavad lahendused kipuvad hiljem kalliks maksma minna.
Istutades tuleb arvestada, et taimed ja lilled peaks 2-3 aasta jooksul kokku kasvama. Sinna ei tohiks jääda vaba maad, kus umbrohi kasvada saaks, see tekitab juure suuremat hooldusvajadust.
Põhitaimede vahel võib kasutada (just puude ja põõsaste all) ajutisi pinnakattetaimi. Puude-põõsaste puhul kasvavad vahed kinni isegi alles kuni 10-20 aastaga.
A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)
Fotod: Palusalu Aiad