Betoonist trepikatteplaadid - libisemiskindel ja vastupidav lahendus!

Trepi puhul on hoone juures oluline lisaks silmailule ka kasutusmugavus, turvalisus ning vastupidavus. Püsivalt kauni ja kestva tulemuse saavutamiseks on mõistlik eelistada spetsiaalselt kodule ehk eritellimusel valminud trepikatteplaatidel põhinevaid lahendusi.
 
Trepikattematerjali valimisel on oluliseks kriteeriumiks materjali vastupidavus temperatuuri muutustele, mis on tingitud meie kliima eripärast. Samuti peab materjal kannatama koormust ja olema libisemiskindel. Üks oluline tegur otsustamise juures on ka see, et väikeste betoonplaatidega on tülikam treppi katta - kui vuugivahesid on rohkem, kulub pikem aeg paigaldusele ning suurem summa materjalidele.

Kiili Betooni eritööna valmivad trepiplaadid on üks võimalus kindla peale välja minna. Ettevõtte betoonist trepimademe- ja astmeplaadid on spetsiaalselt meie välitingimuste jaoks loodud, väga vastupidavad ega lähe ka märja ja külmaga libedaks.

Millise tekstuuri ja paksusega plaadid valida?

Kiili Betooni valikus on erineva värvi, pinnaviimistluse ja struktuuriga betoonplaadid. Tellida on võimalik pesubetoonist, harjatud betoonist, sile- ja vibrobetoonist ning lihvbetoonist plaate. Kõige paremini sobivad välistingimustesse pesubetoon- ja viimasel ajal välitreppidel populaarsust koguvad harjatud betoonplaadid. Mõlemad tagavad oma krobelise struktuuriga libisemiskindluse igal aastaajal, on kõrge külmakindlusega ja vastupidavad igasugusele pragunemisele.

Pesubetoon trepiplaadi soovituslik paksus tavalisele kodutrepile on minimaalselt 4 cm. Kui aga panna minimaalsest õhem plaat, ei saa tootja plaadi purunemiskindlust enam garanteerida.
 
Vahel tingib trepi tüüp ise paksema plaadi. Näiteks taladele ehitatud trepi puhul peab vastupidavuse tagamise eesmärgil olema plaadi paksus sageli hoopis 8 cm või enam. Kiili Betoon teeb plaadid valmis täpselt sellises mõõdus nagu konkreetsele trepile vaja.
 
“Tihti küsitakse, kas pesubetoonplaadile on graniitkillustiku puru peale liimitud. Kindlasti mitte. Pesubetoonplaat valatakse valmis ja peale kivinemist pestakse pealispind krobeliseks, millest ka nimi pesubetoon,“ täpsustab Kiili betooni paigaldusjuht.

Tasub teada - õige hooldus tagab kestvuse!

Pesubetoonplaati õigesti paigaldades ja hooldades peab see vastu väga kaua, põhimõtteliselt igavesti. Puhastatakse seda tugeva harjaga pühkides või suvisel ajal survepesuriga. Keemiat need plaadid ei kannata, seega talvel mitte mingit soola ega muid sulatusaineid.

Pesubetoonplaati ei tohi ka teravaotsalise esemega toksida, näiteks talvel lume ja jää eemaldamiseks, sest nii võib see lihtsalt katki minna. Aga hea uudis on see, et pesubetoonile üldiselt jääd ei tekigi, välja arvatud juhul, kui trepil on vale kalle ja vihmavesi jääb sinna seisma.

Uue välistrepi ehitamine: millega arvestada?

Kui trepp soovitakse katta pesubetoonplaadiga, tuleb selle planeerimist alustada juba trepi aluspinna ehitamise käigus. Trepi aluspinda planeerides tuleb majaukse alumisest servast trepimademeni jätta plaadi paigaldamiseks ideaalis varu 7-8 cm. Miks?
 
Soovituslik trepiplaadi paksus on tavaliselt 4 cm. Lisaks läheb trepimademele ka plaatide paigaldussegu ca 1 cm. Järgi jääb veel 2-3 cm, mis on tähtis selleks, et uks ilusti lahti käima hakkaks. Ukse ja plaadi vahe võiks olla vähemalt 2 cm, mitte vähem. Kui trepiplaat on paksem, tuleb loomulikult arvestada rohkem varu, näiteks 6 cm plaadi puhul 9-10 cm.

Kui visuaalselt meeldivad paksemad plaadid kui 4 cm rohkem, siis peab arvestama nii veidi kõrgema ruutmeetri hinna ja suurema kaaluga kui ka rohkema paigaldusvaruga, näiteks 6 cm plaadi puhul 9-10 cm.

Trepiplaadi õige suuruse mõõtmine

Ise trepiastmete jaoks mõõtusid võttes peab meeles pidama, et astmeplaadi esiosa võiks ulatuda umbes 2 cm üle aluspinna - nii tekib "ülekate" ehk "veenina". Kumerad ääred ehk faasid saab teha kõigile plaatidele nendesse servadesse, mis kuskile vastu ega vahele ei lähe ja niiöelda avatuks jäävad. Ehk siis plaatide nähtavad küljed faasitakse.

Kui soovitakse kaarjaid astmeid, siis nende tegemiseks on vaja tugevale materjalile võetud šabloone. Astmeplaadid saab teha ka nii, et jäävad sisse avad käsipuupostide jaoks - selleks on vaja näidata täpsed asukohad.

Trepiplaadi paigaldamine

Kes paigaldab trepiplaadid ise, siis on oluline teada, et trepiplaadi tüki raskus ei tohiks olla üle 100 kg. Selle jõuavad kaks meest paika tõsta. Eriti oluline on see juhul, kui plaat läheb kuskile vahele. Tegelikult kaalubki 1 m² 4 cm-paksust plaati 100 kg. Jaotada saab trepiplaate nii horisontaalselt kui vertikaalset, sõltub objektist.

 
Trepi aluspinna soovitab Kiili Betooni paigaldusjuht katta plaatimisseguga Ceresit CM 17 ning mitmes tükis paigaldatud plaatide vahed täita läbipaistva Penosil General silikooniga. Silikoni peale pannakse paigalduse käigus plaadi toonile vastavat killustikupuru, et vuugivahed paistma ei jääks. Killustikupuru saab tootjalt plaatidega kaasa küsida.

Trepimademeplaat paigaldatakse astmete suunas väikese kaldega (0,5 cm), et seisev vesi ära voolaks. Silmaga see näha ei jää ega ka jala all tunda.

Trepi aluspinna temperatuur peaks betoonplaatide paigalduse ajal olema vähemalt 5 soojakraadi. Peale paigaldust ei ole soovitav 24 tundi plaatidel kõndida.

Paigaldamise õppevideo siin:

Trepiastme vahe ehk varvaslaua valimine

Trepiastmete vahe ehk varvaslaua osa saab lahendada erinevalt. Uue trepi puhul tasub see osa eelnevalt kindlasti läbi mõelda, sest varvaslaud võib vajada lisaruumi, mille arvelt trepimademe pikkus suureneb.

Erinevad võimalused:

• Kui varvaslaud tuleb Kiili betooni valikust ja samast materjalist, tuleb arvestada 2 cm lisaruumi lauale endale ja 0,5 -1 cm paigaldussegu jaoks.
• Kui ei soovita nii paksu varvaslauda kasutada, siis on ehituspoodides olemas Tempsi plaat, mis sobib pesubetoonplaadiga hästi kokku ja on õhem. Sellist lahendust kasutatakse väga palju.
• Kui betoonist alustrepp on visuaalselt hästi tehtud, jäetakse tihti varvaslaud üldse panemata. Siis on varvaslauaks trepi küljed ise, mis on tegelikult väga ilus lahendus.  
• Üks võimalus on ka varvaslaua, trepi külje ja maja sokli osa ühes stiilis ära krohvida. See on mõistlik lahendus siis, kui alustrepp vajab viimistlust, aga plaatidega katmise ruumi ei ole. Krohvi puhul tasub teada, et seda peab voolava vee eest kaitsma.  

Olemasoleva trepi renoveerimine: Kuidas toimida?

Päris paljud on olukorras, kus vana trepp vajab renoveerimist. Tihti on see kaetud vanade katkiste klinkerplaatidega. Kiili Betooni paigaldusjuht juhib tähelepanu sellele, et koos vanade plaatidega tuleb eemaldada ka alussegu.
 
Trepi aluspind peab olema loodis, pind siledaks freesitud ja täielikult puhas, et uued plaadid nakkuksid. Kui trepi renoveerimine käib endal ikkagi üle jõu, tasub pakkumist küsida ka Kiili Betoonist.

Eesti Rahva Muuseumi Raadi väravahoone trepi renoveerimine:

Sisetrepi lahendused

Kiili Betooni valikus on erinevad sisetreppide lahendused. Väga populaarsed tooted ärihoonetesse ja ka uutesse kortermajadesse on silebetoonist trepiastmed ja efektse, läikiva välimusega terrazzo ehk lihvbetoonist trepiastmeplaadid, kus astme pinnal on näha kivi struktuur.

Sisetrepi ehitus:

A: Inkodu.ee (K. Viksne; J. Rohtsalu)
Betoonist trepikatteplaadid - libisemiskindel ja vastupidav lahendus!