Milline jahutus- ja küttesüsteem tagab kontoripinnal olulise energiasäästu?
EKSPERDI NÕUANNEEnergia ja selle kõrged hinnad on hetkel teema number üks, mis puudutab kõiki. Kui miski juba rahakotis nii kõvasti tunda annab, muutub asi tõsiseks. Seepärast on just praegu õige aeg teha korrektuure tarbimises.
Kontoripinna ja kodu jahutus- ning küttesüsgteemid on kindlasti koht, millele tulevikku silmas pidades tähelepanu pöörata.
Eriti halb on seis nendel, kelle kontoripinnad asuvad vana kütte- ja ventilatsioonilahendustega majades. Statistika näitab, et augustis oli sellistes kohtades Tallinnas 10 m2 pinna kohta elektrikulu kohati ca 100 eurot. See tähendab aga tavalise 100 m2 kontoripinna kohta 1000 eurot kuus puhtalt elektri peale. Olukord lihtsalt sunnib nii kontorihoone omanikke kui üürnikke uusi ja efektiivsemaid lahendusi otsima, sest see ei ole enam jätkusuutlik hakkama saamise viis. Milleks maksta kinni ebaefektiivseid ja ajale jalgu jäänud süsteeme?
Tulenevalt hoonete energiatõhususe direktiivist peavad alates 1. jaanuarist 2019 uued avaliku sektori hooned ja alates 1. jaanuarist 2021 kõik uued hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Liginullenergiahoone vastab energiamärgise klassile A. Hoone energiamärgis näitab, kui palju kulub energiat kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, valgustusele ja elektriseadmetele.
Milline küttelahendus võimaldab maksimaalset energiasäästu?
Valdkonna inimesed oskavad enmasti aimata, kuhu poole asjad on liikumas. Nii oleks justkui ka säästlikele energialahendustele spetsialiseerunud Maasoojus OÜ meeskond ette teadnud, mis turul toimuma hakkab. Selle tõestuseks valmis eelmise aasta lõpus nende uus kontorihoone, kus on kasutusel kõik nutikad lahendused maksimaalseks energiasäästuks.
Energiasääst hoone puhul ei tähenda mitte ainult efektiivset kütte- ja ventilatsioonilahendust, kuigi sellel on suur osa, vaid kõike kokku, alates maja ehituseks valitud materjalidest, antud hoone puhul on täisbetoon*, kuni projekteerimise tehnoloogia ja lõpuks ka pisimate tehnoloogiliste lahendusteni välja.
Maasoojusel on endal kõik vajalikud kompetentsid olemas, oma ehituse ja energia valdkonna tippspetsialistid, kes turu dünaamikat, materjale ja süsteeme tunnevad ning oma pead kõige säästlikuma kontorihoone loomiseks tööle panid. Kindlasti peab mainima, et oma ala asjatundjatele tegelikult meeldibki ennast selliste projektidega proovile panna, et tõestada õigete valikute olulisust.
Üks on kindel: head asja odavalt ei saa. Mis odavalt saadud, see kasutada kallis ja vastupidi. Õige lahendus peaks olema maksimaalselt optimaalne. Kindlasti mitte ka liiga kallis, sest investeering võiks umbes 5 aasta lõikes ennast ära tasuma.
Maasoojuse uue kontorihoone kogupind on 400 m2. Esimesel korrusel on 200 m2 laopinda, üleval asuvad kontor, näidiste saal ja õppeklass. Hoone sisetemperatuur on aastaringselt 22 kraadi. Kogu hoone energiakulu on 12 000 kwh aastas ja sellest ca 5000 kwh kulub aastas küttele jahutusele ning soojavee tootmisele. Vaata arvutusgraafikut maasoojus.ee (avalehel veidi allapoole kerides).
Põhilise energiasäästu määrab nutikas kütte- ja jahutussüsteemi valik
Hoone projekteerimisjuhtimise teostas ja energiapuurkaevudega kütte- ja jahutussüsteemid projekteeris Maasoojus OÜ ise Olar Savasoni ja Toomas Tiirmanni eestvedamisel. Majas on kasutusel Vaillant kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmed, mis on varustatud nutika Green iQ mooduliga, tänu millele kasutatakse ära viimnegi piisk energiat ja suunatakse see maja küttesse. See on Vaillant seadmete suur eelis teiste firmade seadmetega võrreldes.
Maaküttelahendusena on kasutusel vertikaalsed suletud energiapuurkaevud vundamendi põhja all. Selliseid energiapuurkaevu auke lubatakse puurida ka tiheasustusega aladele. Sealjuures on lubade taotlemine oluliselt kiirem ja lihtsam kui tarbeveepuurkaevu puhul.
Kui tavaline maasoojuspump tasub ära üldiselt 5 aastaga, siis selle maja oluliselt kallim energiapuurkaevu soojuspumba lahendus samuti. Saladus peitub selles, et tänu sellisele lahendusele on maja jahutussüsteem praktiliselt tasuta. Passiivjahutus tähendab 100% taastuvenergiat, sest jahutamiseks kasutatakse loomulikku ümbritseva keskkonna temperatuuri. Puurkaevus on aastaringselt jahe vesi (keskmiselt 8 kraadi) ja jahutusseade töötabki külma vee pealt.
Lisakokkuhoiu aitab tagada ka siseruumidesse paigaldatud Co2 andur, mis annab infot Co2 sisalduse kohta ruumides. Ventilatsioon töötab ainult siis, kui tase ei ole normi piires. Muul ajal energiat ei kuluta. Seade töötab soojuspumpadega kooskõlas ja saab ise aru, kui maja on vaja kiiresti üles kütta, lastes ventileerimiskiiruse miinimumi peale.
Juhtmoodulid ja muud komponendid peavad kõik töötama sama eesmärgi nimel, milleks on ökonoomne küte. Kui aparaadil on tark aju, siis see teab täpselt, millal alustada ja lõpetada, võtab Olar Savason jutu kokku.
Kõik see tõestab, et oleme täna kohas, kus uue maja ehitamine tasub ennast rohkem ära kui vanade kütte ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimine.
------------
Säästlikele energialahendustele ja maasoojuspumpadele spetsialiseerunud Maasoojus OÜ on juba väga pikalt turul tegutsenud, tänu millele on neil ette näidata ka hea hulk kogemusi ja õnnestunud projekte. Tänaseks on paigaldatud kokku juba üle 10 000 soojuspumba.
Meeskonda on kokku koondunud suurte erialaste kogemustega mehed erinevatest koolkondadest, kes rakendavad oma teadmisi ja oskusi kliendile parimate lahenduste väljatöötamiseks.
* Täisbetoon on ehituses üks kallimaid algmaterjale, aga teisalt väga vastupidav, vähe hooldust nõudev ja ülimalt energiatõhus ning kokkuvõttes tasub ennast koos efektiivse küttelahendusega igati ära.
A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)
Milline jahutus- ja küttesüsteem tagab kontoripinnal olulise energiasäästu?