Linnaaia kujunduses on aktuaalsed kõrgpeenrad, söödavad taimed ja seened
VIDEOLUGU | AIAKUJUNDUS | AIAKUNSTI VÕISTLUSKaasatud ekspert: Maria Palusalu Maali Roomet-Alles
Kes hiljuti on õnnelikuks maja või terrassiga korteri omanikuks saanud ja pole veel jõudnud mõelda, kuidas oma aeda või aianurka kujundada, siis just praegu on viimane aeg seda teha. Aia planeerimine ei käi üle öö. Kiirustamine ja suvaliste taimede kokku ostmine ei anna kindlasti tulemust, millega hiljem rahul ollakse. Mõnes mõttes teeb see isegi kõvasti tööd juurde, kui hiljem on vaja hakata ümber tegema. Targem oleks enne täpselt selgeks teha, millist aeda soovitakse, mis seal kasvama peab ja mida aias tegema hakatakse.
Esmalt on vaja arvestada, et linnaaed on tavaliselt palju väiksemate mõõtmetega kui maa-aed. Linnaaed peab sobima olemasolevase keskkonda, olgu see siis päris linna südames või äärelinnas, kõrghaljastatud alal või hoopis betoonmüüride vahel.
Kuigi mitmes mõttes on linnaaed piiratud võimalustega, saab seda oskuslike võtetega väga efektiivselt planeerida. Maastikuarhitekt Maali Roomet-Allese sõnul ei ole kaasaegne linnaaed ammu enam puhtalt esteetilise väärtusega. Lisaks iluaiale kannavad linnaaiad ka tarbeaia funktsiooni, on nö majapikenduseks hästi läbi mõeldud ruumilahendusena.
Tornide väljakul toimunud Tallinna aiakunsti võistluse „Linn ja loodus käsikäes“ 2023 võiduaed „Söödav Summ“ on hea näide linnaaiast, mis sobiks hästi väikeste lastega peredele. Aias on ilu kombineeritud söödava funktsiooniga. Valitud on taimed, mis saavad pigem ise hakkama ega vaja väga palju hoolitsust. Oluline on, et alati oleks aias midagi ilusat vaadata ja ka noppida. Selline aed sobiks väga hästi kas ridaelamu boksi juurde või korterelamu esimese korruse õueruumiks.
Millest algab praktilise linnaaia loomine?
Kõigepealt oleks vaja enda jaoks väga täpselt ära mõtestada, mida soovitakse tulevases aias teha ja kes on selle kasutajad. Kas soovitakse ainult tarbe- või iluaia funktsiooni või oleks vaja arvestada ka näiteks mängumaja ja muude atraktsioonidega? Kas aiast soovitakse saada ainult värsket teekraami, võibolla ka maitsetaimi või peaks oma aiast saada olema ka õunad, marjad või veel midagi.
Kui palju on vaja arvestada kasvukohaga?
Kasvukohaga arvestamine on väga oluline. Päikeselisel kasvukohal kasvavad päikselembesed taimed ja vastupidi. Varjulembesed taimed lihtsalt päikese käes ei kasva.
Kui palju vajab selline aed hoolt?
Iga aed tuleb alati korda teha aastas vähemalt 2 korda: kevadel ja sügisel. Hooldus sõltub konkreetsetest taimedest. Üheaastased taimed tuleks sügisel alati peenralt eemaldada, et kevadeks oleks olemas juba ette valmistatud ala, kuhu midagi uut külvata või istutada. Püsikud võiks sõltuvalt sordist kas siis tagasi lõigata või siis talviseks silmailuks jätta.
Kuumaasikad on tänuväärsed taimed, eriti just linnaaias, sest ei vaja väga palju hoolt. Nad on ilusad pinnakattetaimed, mis kannavad marju suvest kuni hilissügiseni välja.
Istutuskastid ehk kõrgpeenrad – suurepärane mõte linnaaeda
Istutuskastid annavad aiale raamistuse ja korrektsuse, mida on ka ilus vaadata. Üks võimalus istutuskastide ehitamiseks on kasutada prusse, mida saab vastavalt soovile ja sobivusele värvida. Loomulikult võib need alati ka naturaalseks jätta. Istutuskastide laius sõltub väga palju kasutajatest. Näiteks lastele kasutamiseks mõeldud istutuskastide laius võiks olla ca 1 m, et laps saaks mõlemalt poolt ilusti söödava kätte. Tavalise tarbeaia puhul, kus ei arvestata lastega, võiks istutuskasti laius olla 1,2 m. Siis jääb mõlemalt poolt ruumi 60 cm, et ei peaks ise hooldamiseks istutuskasti sisse minema.
Istutuskastid võivad olla väga erineva kõrgusega, kuidas täpselt vaja on. Väga halva pinnase korral kasutataksegi pigem kõrgemaid, kuhu pannakse sisse hea muld, et ei peaks kogu aia pinnast välja vahetama.
Istutuskasti ääred on ka mõnusalt praktilised, sest seal saab ääre peal istuda ning on mugav ka peenart hooldada või söödavat noppida.
Milline aed meeldib lastele ja mida nemad aia juures kõige rohkem hindavad?
Aiakunsti võistlusel oli inspiratsiooniks ja kõigile vaatamiseks ka näidisaed „Seenelill“, mille rajasid lapsed Maali Roomet-Allese juhendamisel. Maalil on palju kogemusi selliste aedade loomisel, mis lastele meeldivad. Kõige tähtsamaks peab ta seejuures alati mängulisust. Nii kaua, kui on põnev, saab midagi oma kätega teha ja keegi ei keela, on lapsed alati hakkamist täis. Näiteks näidisaia „Seenelill“ taimed valisid lapsed ise, istutasid need ise maha ja külvasid ka seemned. Lapsed on praktilised ja lähtusid taimede valikul sellest, et kogu aeg oleks aiast midagi põnevat noppida: maitsetaimi, teematerjali, rabarberit, tomatit ja isegi seeni. Kuna näidisaed asus keset Tornide väljakut, oli hästi näha, et ka linnarahvas hindas samu asju ja noppis hea meelega sealt sobivaid taimi kaasa.
Austerservikud oma koduaiast!
Seened vajavad kasvamiseks varjulist kohta ja seda linnaaedades tavaliselt ikka leidub. Lihtsalt inimesed pole väga harjunud mõttega, et poest ostmise asemel võib seeni üsna väikese vaevaga ka ise kodus kasvatada. Seenepakud mõjuvad peenras põnevalt ja hakkavad saaki andma sügisel, just täpselt siis, kui muud taimed lõpetavad. Täitsa uhke tunne võib olla serveerida külalistele oma austerservikutest valmistatud õhtusööki.
Autor: Kätlin Viksne, Greentallinn.eu
Linnaaia kujunduses on aktuaalsed kõrgpeenrad, söödavad taimed ja seened