Kasutusloa dokumentatsiooni tegemine võiks alata ehituse algjärgus

Kes natukenegi on ehitusega kokku puutunud, teab hästi, et sellega kaasneb terve hulk üsnagi keerulist paberimajandust: projektid, ehitusluba, teostused, päevikud, fotod ja kasutusluba. Lubade saamiseks on vaja suhelda erinevate ametkondadega, koostada keerulisi dokumente ja tellida erinevaid töid, mis tavainimese jaoks on sageli raskesti mõistetav.

Seepärast on nii inimlik, et peale ehitusloa saamist jäetakse teine oluline asi, kasutusloa taotlemine, kaugesse tulevikku. Ainult, et tulevikus võib kasutusloa taotlemine juba palju keerulisemaks osutuda, sest see eeldab rea tegevuste dokumenteerimist, mida on hiljem juba väga raske teha.

Hoonete kasutusloa taotluse dokumentidele peaks mõtlema hakkama kohe, kui ehitusluba käes. Loa taotlemiseks on vaja esitada mitmeid dokumente, millest osad on väga spetsiifiliselt seotud geodeesia ehk maa mõõdistamise valdkonnaga. Geodeetilisi töid on alati mõistlikum teostada ehitusega paralleelselt, mitte hiljem.

Lisaks tuleb ka kursis olla erinevate omavalitsuste nõudmistega, milliseid pabereid nad hiljem aktsepteerivad ja milliseid mitte. Loomulikult kehtib sama jutt ka kõikide teiste kasutusloa taotlemiseks vajalike dokumentide kohta. Lihtsam on asju õiges järjekorras teha ja nii enda kui ka spetsialistide hilisemat vaeva kergendada.

Oma kogemusi jagab geodeesia valdkonnas 2003 aastast tegutseva ettevõtte GPK Partnerid OÜ juht ja geodeet Taimar Taaber ning toob välja 3 olulist teemat kasutusloa saamiseks, millele tasub tähelepanu pöörata kindlasti juba hoone ehituse faasis, et kasutusluba lõpuks ilma suurema asjaajamiseta kätte saada.

1. Hoone mahamärkimise akt

Hoone mahamärkimise akt algab vundamendist ja selle maha märkimisest. See tähendab konkreetselt nõuet, et geodeet tuleb kohale, mõõdab ja koostab vastava paberi. Omanikul ei ole lubatud seda tööd ise teostada.

Mahamärkimise akt on nr 1 dokument enamikes ehitusvaldkonda puudutavates küsimustes. Alati on tark järgida ka omavalituse poolt ette antud nõudeid, sest need kipuvad valdade lõikes erinema.

Näiteks Tartu linn soovib lisaks vundamendi maha märkimisele kohe ka pärast selle valmimist teostusjoonist. Jällegi oluline nüanss teada, sest pärast maja valmimist ja ilma tööprotsessi kaardistamata on spetsialistil hiljem väga keeruline nõutud dokumenti vormistada. Teostusjoonise saab teha ikka siis, kui seda on võimalik näha-mõõdistada, mitte hiljem, kui maja vundament on juba valmis ja seinad püsti. 

2. Trasside ja kommunikatsioonide mõõdistamine

Kõik, mis paigaldatakse maa sisse, tuleb mõõdistada: trassid, kommunikatsioonid, side jne. Seejuures on ülioluline lahtise kaevikuga mõõdistamine. Vahel tekib olukord, kus geodeedil pole võimalik kohe kohale tulla lahtise kaevikuga trassi mõõtma kui töö käib. Sellisel juhul saab omanik või ehitaja teha ise fotod ja võtta mõõdulindiga kaevikust vajalikud kaugused ning sügavused. Nende andmete põhjal saab geodeet hiljem vormistada kasutusloa saamiseks vajaliku mõõdistusdokumendi.

Nende andmete põhjal saab geodeet hiljem vormistada kasutusloa saamiseks vajaliku mõõdistusdokumendi. See on hea alternatiiv juhuks, kui geodeet ei saa kohale tulla või siis on nii taskukohasem variant, et kokku hoida tundide arvelt, mis lähevad kopa töö jälgimisele.

3. Ehitusjärgne geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan e. geoalus on kõikvõimalike projektide alustamise eelduseks nn vundamendiks. Sinna märgitakse kõik maa peal nähtavad objektid (puud, hooned, teed jne), kõlvikud (põld, mets, kraav jne) ning maa-alused objektid (maakaablid, vee- ja kanalitrassid jne).

Ehitusjärgne geodeetiline alusplaan sisaldab kahte varem mainitud mõõdistustööd ja lisaks kõiki uusi asju, mis ehituse käigus võrreldes planeerituga on lisatud: kommunikatsioonid, hooned, nii maapealne kui -alune osa. Näiteks uus muld, kiviparkett, aiad ja hekk.

Ehitusjärgne geoalus on lõplik mõõdistus. Seda kõike on vaja, et vallas oleks olemas pädev info järgmisteks kordadeks, kui aastate pärast on soov krundile midagi uut ehitada ja jälle luba taotleda. Olemasolevaid geoaluseid kasutatakse ka alustena, mille põhjal on teistel lihtsam naabruses ehitada.

Tihti jäävad dokumendid õigeaegselt taotlemata ja esitamata ka teadmatusest. Omanik, kes ehituse tellib, lihtsalt ei tea, et peab kuhugi pöörduma või midagi esitama.

Mitmed ehitajad oskavad sellele tähelepanu pöörata, suunata ja ka vajalikud mõõtmised ära teha, aga paljud paraku mitte. Omaniku asi on see enne ehitust selgeks teha, sest lube on vaja nagunii. Hiljem on juba väga keeruline andmeid taastada, sest keegi ei mäleta enam, kus mingi kaabel maa all täpselt asus.

Kõik peab olema kaardistatud ja dokumenteeritud ning seda on ehitise omanikul endal ka vaja. Pildi tegemine on kaardistamiseks enamasti kõige lihtsam viis.

Geoalused kehtivad 2 aastat, mis on oluline meeles pidada, kui on plaan lähiajal midagi juurde ehitada.  Näiteks kui ehitad maja ja plaanid sinna ehitada ka kõrvalhoone, võiks väikeehituse luba taotleda kindlasti selle aja sees, vastasel korral tuleb tellida uus geoalus. Kõige parem nõuanne lihtsamini kasutusloa saamiseks on ehitada selle nõudeid ja tingimusi järgides, mitte tagant järgi tegutsedes.

Valdade taotlusnõuded on erinevad. Näiteks Kambja vallas on kõik väga lihtsalt ja ilusti välja toodud. Vaata näidet siit

A: Inkodu.ee (J. Rohtsalu; K. Viksne)
Kasutusloa dokumentatsiooni tegemine võiks alata ehituse algjärgus